Kohtulahend

Lisakaristuse tähtaega arvestada alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista I.N-ilt riigituludesse menetluskulud: 3262,50 krooni KrMS § 256-5 lg 2 alusel poole võrra vähendatud sundraha, 495,60 krooni on määratud kaitsja poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest makstud tasu ja 1386,50 krooni kohtus osutatud õigusabi eest makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib süüdistatav ja tema kaitsja esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule 7 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise viimane päev on 25.06.2009. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates 10.07.2009. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates 11.07.2009. Asjaolud ja põhjendus. 1.Süüdistus. I.N isikuna, keda on 11.07.2008 Ida Politseiprefektuuri poolt karistatud Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes rahatrahviga 18.000 krooni ja lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 9 kuuks, missuguse otsuse ta vaidlustas ja keda pärast otsuse edasikaebamist Viru Maakohtu Kohtla-Järve Kohtumaja kohtuotsusega karistati 02.12.2008 LS § 74-19 lg 1 järgi rahatrahviga 13.200 krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks, taas 15.06.2009 kell 17.29 juhtis Kohtla-Järve linnas, Ehitajate tee 83 juures mootorsõidukit xxx nr xxx, olles alkoholijoobes. Tema isikuna, keda on 11.07.2008 Ida Politseiprefektuuri poolt karistatud Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes rahatrahviga 18.000 krooni ja lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 9 kuuks, missuguse otsuse ta vaidlustas ja keda pärast otsuse edasikaebamist Viru Maakohtu Kohtla-Järve Kohtumaja kohtuotsusega karistati 02.12.2008 LS § 74-19 lg 1 järgi rahatrahviga 13.200 krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks, ja otsus pöörati täitmisele 27.01.2009, taas 15.06.2009 kell 17.29 juhtis Kohtla-Järve linnas, Ehitajate tee 83 juures mootorsõidukit xxx nr xxx, olles alkoholijoobes. Sellega I.N , juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes, olles varem karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sellega I.N , hoidudes kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest, pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2.Prokurör kohtuistungil loobus I.N-i süüdistusest KarS § 329 järgi, mistõttu kohus, juhindudes KrMS § 301, mõistab I.N-i KarS § 329 järgi õigeks. 3.Süüdistuses KarS § 424 järgi tunnistas I.N end süüdi ja avaldas kahetsust. Süüdistatava ütluste kohaselt karistas politsei teda umbes 1 aasta tagasi rahatrahviga 18.000 krooni ja lisakaristusena võeti talt 9 kuuks ära juhtimisõigus. Selle otsuse ta vaidlustas kohtus. Kohus vähendas rahatrahvi 3200 kroonile ja lisakaristuse tähtaega 5 kuuks. 15.06.2009 kella 15-16.30 vahel jõi ta ära 5 pudelit õlut ja kella 16.30 paiku otsustas sõita Kävast KohtlaJärvele, et külastada haiget ema. Politsei pidas ta kinni, tuvastas joobe ja paigutas kainenema. Tunnistaja A M ütlustega ( tl 3-4) on tõendatud, et 15.06.09 kella 17.20 paiku politseipatrull peatas sõiduauto xxx, mis äratas tähelepanu ebakindla sõidustiili tõttu. Auto juhil I.N tuvastati alkoholijoove 1,24 mg/l. Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta( tl 5) tõendab, et 15.06.2009 kell 17.25 tuvastati sõiduautot xxx nr xxx juhtinud I.N-i väljahingatavas õhus alkoholi 1,24 mg/l ja tal esinesid joobe tunnused (tasakaalu- ja kõnehäired, silmade läikivus, alkoholi lõhn suust jm). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse(tl 6) kohaselt kõrvaldati alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta I.N xxx nr xxx juhtimiselt 15.06.09 kell 18.05. Ida Politseiprefektuuri otsusega 11.07.2008 nr

2440.08,007803 (tl 13) määrati I.N-ile 23.06.2008 toime pandud sõiduki joobes juhtimise eest põhikaristuseks rahatrahv 300 trahviühikut (18.000 krooni) ja lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 9 kuuks. Kohtuvälise menetleja otsus on osaliselt tühistatud Viru Maakohtu 02.12.2008 otsusega (tl 25-26). Kohtuotsusega mõisteti I.N-ile põhikaristuseks rahatrahv 220 trahviühikut (13.200 krooni) ja lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 20.01.2009. Nende tõenditega on tõendatud, et süüdistusaktis kirjeldatud ajal ja kohas sõiduautot xxx nr xxx juhtinud I.N oli alkoholijoobes. Joobes juhtimise pani ta toime isikuna, keda oli 11.07.2008 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. See, et KarS § 424 kuriteotunnustega tegu oli toime pandud otsese tahtlusega, on tõendatud süüdistatava ütlustega, et vahetult pärast suure koguse lahja alkoholi (5 pudeli õlle) ärajoomist otsustas ta sõita autoga Kohtla-Järvele. I.N-i teo õigusvastasust ega tema süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdistatava väitel ajendas teda joobes juhtimisele haige ema telefonikõne, mis tekitas temas soovi emale abi osutada. Kohale jõudnud, andis ta emale tableti, sest arsti polnud vaja kutsuda. Kui ka süüdistatava ütlused tõele vastaksid, ei olnud tegemist hädaseisundi ega kohustuste kollisiooniga (KarS § 29, § 30): Käva ja Kohtla-Järve vaheline tee on võimalik läbida jalgsi või kasutades linnaliinibussi. Haigele emale arsti kutsumiseks oli süüdistataval olemas mobiiltelefon, samas puudus tal enesel meditsiiniline haridus. I.N on KarS § 424 ettenähtud kuriteos süüdi, sest ta pani selle toime süüvõimelise isikuna, kes sai oma tegudest aru ja oli võimeline neid juhtima. KarS § 36 kohaselt ei välista tema süüd ka tahtlikult endale põhjustatud joobeseisund. I.N-i tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi kui mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. 4.Karistuse mõistmisel arvestab kohus seda, et süüdistatava süü 1-episoodilise 2.astme kuriteo toimepanemises ei ole suur. I.N korduvalt karistatud, kuid ei oma kehtivaid kriminaalkaristusi. Liiklusväärtegude eest on teda 2008.a. karistatud 5 korda. Ta on töötu, perekonnas on kaks alaealist last. Tema karistust kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 lg 1 p 3 järgi puhtsüdamlik kahetsus. KarS § 58 järgi karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 424 kergema karistusliigi- rahalise karistuse- kohaldamine ei täidaks karistuse eesmärki, sest süüdistataval puudub legaalne sissetulek. Mõista I.N-ile karistuseks vangistus 5 kuud, mis on alla KarS § 424 sanktsiooni keskmist määra. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, siis KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendatakse süüdistatavale mõistetud vangistust 5 kuud vähendada 1/3 võrra. Arvestades süüdistatava kahetsust, peab kohus võimalikuks kohaldada tema suhtes KarS § 74, § 75 sätteid ja vabastada ta karistusest tingimisi 18-kuulise katseajaga. Kohus peab vajalikuks kohaldada I.N-i suhtes KarS § 50 lg 1 ettenähtud lisakaristust - mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist tähtajaga 6 kuud, sest süüdistatav ei teinud järeldusi esmakordse joobes juhtimise eest kohtuvälise menetleja määratud karistustest. Asjaolu, et juhtimisõiguse olemasolu võimaldaks süüdistatavale mitteametlikku rahateenimisvõimalust, ei saa olla põhjuseks, miks kohus talle lisakaristuse kohaldamata jätab. Lisakaristuse kohaldamine on vajalik selleks, et võtta võimalus korduvalt liiklussüütegusid toime pannud isikul ohustada teisi liiklejaid. 5.Menetluskulud. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb I.N-ilt riigituludesse välja mõista menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 9, § 256-5 lg 2 alusel poole võrra vähendatud sundraha 3262,50 krooni, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel 495,60 krooni on määratud kaitsja poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest makstud tasu ja 1386,50 krooni kohtus osutatud õigusabi eest makstud tasu. Kohtunik Anu Ernits

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.