Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-08-16520

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus Kohtla-Järve Kohtumaja

Määruse tegemise aeg

Kohtuasja number

1-08-16520

Kohtunik

Eeva Levina

Kohtuistungi sekretär, tõlk

Ingrid Koddo , Svetlana Hamaza

Prokurör

Natalja Firsova

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid K.T tingimisi enne tähtaega vabastamiseks K.T, isikukood xxx

Süüdimõistetu

Karistuse algus 04.12.2008 Karistuse lõpp 03.12.2009

RESOLUTSIOON

Jätta K.T tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.06.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.T tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. K.T on karistatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega 15.12.2008 KarS § 120 ja 121 järgi 4 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti antud karistusele kandmata karistus Viru Maakohtu 07.08.2008 otsuse järg ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust

K.T on 7 korda kriminaalkorras karistatud, viimase kuriteo pani toime katseajal. Vangla iseloomustuses märgitakse, et kinnipeetav on omandanud põhihariduse Pärnu 3. Keskkoolis rohkem haridust omandanud eiole, vabaduses viibides töötas mitteametlikult metsatöödel ning täiendava hariduse omandamises ei näe mõtet.Vabanedes kavatseb asuda elama elukaaslase, kelle peksmise eest praegu karistust kannab , juurde xxx. On liialdanud alkoholi tarvitamisega ning on siis vägivaldne. Vangla peab uue kuriteo riski väga kõrgeks. Vanglas viibimise ajal on distsplinaarkorras karistatud ei ole. Kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaegse vabastamisega kuna ei ole veendunud, et K.T suudab järgida kontrollnõudeid. Ta on kohtu poolt korduvalt karistatud, ent, olles karistusest tingimisi vabastatud, polnud võimeline täitma katseaja tingimusi, millest võib eeldada, et ta ei ole aru saanud oma probleemide olemusest ja oma käitumise negatiivsetest tagajärgedest. Vabaduses pole kindlat elu ega töökohta. . Kriminaalhooldaja peab uue kuriteo sooritamise riski suureks seoses majandusliku olukorraga seotud probleemidega. Samuti on probleemiks alkohol, varasemalt on ta ilmunud kriminaalhooldaja juures korduvalt alkoholijoobes, kuid kinnipeetav ise ei pea seda probleemiks, vaid normaalseks elustiiliks. Tal puudub vabaduses ka elukoht, sest elukaaslane, kelle juurde ta elama tahab asuda, on keeldunud teda oma korterisse lubamast. K.T palub end vabastada ning märgib, et ta ei peagi elama endise elukaaslase juures, vaid võib endale üürida endist korterit, xxx. Peab ebaõigeks enda karistamist elukaaslase peksmises, sest ei ole arvestatud endise elukaaslase käitumist tema suhtes, tema olnud samuti alkoholijoobes ning tükkinud kaklema. Prokurör ei toeta K.T vabastamist . Tuleb arvestada tema korduvat karistamist ning seda, et viimased kuriteod pani ta toime katseajal. Kohus , kuulanud ära süüdimõistetu , prokuröri, ning tutvunud Viru Vangla poolt poolt esitatud materjaliga, leiab, et K.T ei kuulu enne tähtaega vabastamisele. Arvestades kriminaalkaristuste arvu, asjaolu, et viimase kuriteo pani ta toime katseajal, samuti ei järginud ta korralikult kontrollnõudeid, ei sobi ta kriminaalhooldusele. Vabaduses puudub tal nii elu- kui garanteeritud töökoht. Puudub ka eriala ja haridus, mistõttu on väljavaated tööturul konkureerida minimaalsed ning see omakorda võib olla põhjuseks uute kuritegude toimepanemiseks. Samuti arvestab kohus K.T alkoholilembust ning selle probleemsusest mitte arusaamist. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76; KrMS § 426; 432 K.T tingimisi enne tähtaega.