Kohtulahend

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD

Kokkuleppes kajastatud süüdistus

S.K süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 27.02.2009.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega väärteoasjas karistatud liiklusseaduse § 7419 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis 3 (kolme) päevase arestiga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 (kolmeks) kuuks, juhtis 14.03.2009.a. kella 00.33 paiku Tartus, Ringtee tänaval mootorsõidukit BMW 525 reg märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani S.K toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse S.K selles, et tema isikuna, keda on 27.02.2009.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega väärteoasjas karistatud liiklusseaduse § 7419 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis 3 (kolme) päevase arestiga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 (kolmeks) kuuks, milline kohtuotsus oli ARK Tartu büroo poolt 27.02.2009.a. täitmisele pööratud, juhtis 14.03.2009.a. kella 00.33 paiku Tartus, Ringtee tänaval mootorsõidukit BMW 525 reg märgiga XXX XXX, omamata juhtimise õigust, jättes sellega tahtlikult täitmata eespoolnimetatud kohtuotsuse. Sellega pani S.K toime karistusest kandmise kõrvalehoidumise, so KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppes kajastatud karistus KarS §-de 424 j a 329 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 50 lg 1 alusel nõuab prokurör kohtus lisakaristusena S.K-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 5 (viieks) kuuks. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele kui S.K ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: • Elab kohtu määratud alalises elukohas; • Ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatava suhtes süüdimõistev. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks: - 2129 krooni 90 senti määratud kaitsjale makstud tasu (lk 13,19,42-43 + 147.50 kohtumenetluses makstud tasu; KrMS § 175 lg 1 p 4), - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2). Kuna S.K õpib, ta on varasemalt kriminaalkorras karistamata, iseseisev sissetulek puudub, ema toetab ja peab üleval, siis KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. KrMS § 180 lõikes 3 sätestatu kohaselt arvestatakse menetluskulusid määrates süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, ning kui menetluskulude hüvitamine käib isikule ilmselt üle jõu, siis jätab kohus neist osa riigi kanda. Kaitsjatasu kohtumenetluses Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses advokaat Aivar Hint. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 1982 krooni 40 senti (lk 13,19,42-43). Kohtumenetluses esitas advokaat Aivar Hint kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Tartu I Advokaadibüroo kasuks 147 krooni 50 senti süüdistatav S.K kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Korra § 8 lg 2 alusel määratud kaitsjale tasu kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest ei maksta. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 alusel kohaldub koefitsient 1,0, kuna kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. Seega: (125 x 1,0 ) = 125. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 125.- kroonile käibemaks 18%, see on 125 + 22,5 = 147,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 147 krooni 50 senti. Heli Sillaots

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.