Kriminaalasi nr 1-09-9044
Eesti Vabariigi nimel
11.juunil 2009.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho tõlk Antonina Muravjova ringkonnaprokurör Tatjana Tamm kaitsja Aivar Kello arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja
, elukoht: XXXXX XX-XX, süüdistatav L.G, isikukood XXX kriminaalkorras varem karistatud 2 korral, väärteokorras karistatud, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, süüdistuses KarS § 216 lg 1, § 121 järgi ja
, elukoht: XXXX X-XX, süüdistatav A.U, isikukood XXX kriminaalkorras varem karistatud 8 korral, väärteokorras karistatud, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, süüdistuses KarS § 216 lg 1 järgi, Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus L.G süüdistatakse selles, et tema grupis koos A.U-ga ajavahemikul 05.aprillist 2005.a. – 2005.a. detsembri lõpuni Tartus, XXX lülitas ebaseaduslikult ilma selleks luba omamata Eesti Energia tarbimisvõrku ning kasutas elektrienergiat, tekitades sellega Eesti Energia AS-ile kahju kokku 2718 krooni 65 senti.
Seega pani L.G toime KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o energia kasutamine tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitamise teel. L.G süüdistatakse selles, et tema 04.juulil 2008.a kella 20.00 paiku Tartus Uus 17 maja esikus isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus lõi V.A. mitmel korral käega pea piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Seega pani L.G toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese löömise. A.U süüdistatakse selles, et tema grupis koos L.G-ga ajavahemikul 05.aprillist 2005.a. – 2005.a. detsembri lõpuni Tartus, XXX lülitas ebaseaduslikult ilma selleks luba omamata Eesti Energia tarbimisvõrku ning kasutas elektrienergiat, tekitades sellega Eesti Energia AS-ile kahju kokku 2718 krooni 65 senti. Seega pani A.U toime KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o energia kasutamine tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitamise teel. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 216 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale L.G-le karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale L.G-le karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja kuritegude kogumi eest mõista süüdistatavale L.G-le liitkaristuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud kolm päeva, s.o. 08.– 10.juulil 2008.a. ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetavat vangistust tingimisi ei pöörata täielikult täitmisele, kui L.G ei pane 2 aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 lg 1 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrata, et süüdimõistetu L.G on käitumiskontrolli, s.o. 2 aasta jooksul kohustatud heastama kuriteoga tekitatud kahjust oma osa 1359,32 krooni Eesti Energia AS-le.
KarS § 216 lg. 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale A.U karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest lugedes kergem karistust kaetuks raskema karistusega - Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 23.aprilli 2008.a. kohtuotsusega mõistetud karistusega, s.o. 3 aastat 6 kuud vangistust, mille algust lugeda alates 12.veebruar 2007.a. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad, et neile on avaldatud kokkulepped arusaadavad ja nad jäid kohtus nende juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. L.G ja A.U tuleb süüdi tunnistada neile esitatud süüdistustes ja mõista neile karistused vastavalt kokkulepetele. Süüdistuse kohaselt tekitati kuriteoga varaline kahju Eesti Energia AS-le, kelle poolt on esitatud tsiviilhagi summas 2718.65 krooni L.G ja A.U vastu. L.G-lt ja A.U-lt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsjate tasud. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada L.G KarS § 216 lg 1 jär gi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud vangistust. Süüdi tunnistada L.G KarS § 121 jär gi ja mõista karistuseks neli (4) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja kuritegude kogumi eest mõista L.G-le liitkaristuseks neli (4) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka L.G eelvangistuses viibitud kolm päeva, s.o. 08.– 10.juulil 2008.a. ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda kolm (3) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui L.G kahe (2) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab kohtu määratud alalises elukohas 2.ilmub kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel on L.G katseaja, s.o. kahe (2) aasta jooksul kohustatud heastama kuriteoga tekitatud kahjust oma osa üks tuhat kolmsada viiskümmend üheksa (1359) krooni 32 senti Eesti Energia AS-le. KarS § 78 lg 1 alusel hakata L.G katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. Määrata L.G katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. L.G suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisest. Süüdi tunnistada A.U KarS § 216 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõista kohtuotsuste kogumi eest, lugedes kergem karistust kaetuks raskema karistusega A.U-le Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 23.aprilli 2008.a. kohtuotsusega mõistetud karistusega, s.o. lõplikuks liitkaristuseks kolm (3) aastat kuus (6) kuud vangistust. A.U-le mõistetud karistuse kandmise algust lugeda alates 12.veebruar 2007.a. A.U suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 310 alusel välja mõista tsiviilhagi Eesti Energia AS kasuks kaks tuhat seitsesada kaheksateist (2718) krooni 65 senti L.G-lt ja A.U-lt solidaarselt. KrMS § 180 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista: L.G-lt sundraha kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525) krooni ja kaitsjatasu kaks tuhat üheksakümmend kolm (2093) krooni 03 senti. A.U-lt sundraha kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525) krooni ja kaitsjatasu üks tuhat ükssada üks (1101) krooni 83 senti. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.
Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.