Kohtulahend

OTSUSTAS:

H.G kuriteo toimepanemises - KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,9 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust; - KarS § 200 lg 2 p 4,7,8 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistuseks 3 aastat vangistust ; - KarS § 202 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust; - KarS § 121 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust; KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvestada karistusest kantuks kohtueelses menetluses vahi all oldud aeg alates 09-03.2009 kuni 25.03.2009 see on 17 päeva ning kinnipidamine 17.01.2009 kuni 19.01.2009 , see on 3 päeva, ja 04.08.2008 kokku 21 päeva . Kandmata karistus on 2 aastat 3 kuud ja 9 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liita kandmata karistus Viru Maakohtu 22.01.2008 otsuse järgi, mis on seisuga 05.06.2009 1 aasta 9 kuud ja 20 päeva ning kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks on 4 ( neli ) aastat 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 06.06.2009 Välja mõista H.G-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: - 10 875 ( kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis ) krooni sundraha - 2 235 ( kaks tuhat kakssada kolmkümmend viis ) krooni ja 20 senti kaitsjatasu kohtueelses menetluses ( lk. 205, 265 ) - 2 743 ( kaks tuhat seitsesada nelikümmend kolm) krooni 50 senti kaitsjatasu kohtumenetluses - 170 ( sada seitsekümmend ) krooni ja 10 senti kriminaaltoimiku koopiate tegemise eest A.I kuriteo toimepanemises - KarS § 25 lg 1 , 2- 199 lg 2 p 4,5,7 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust ; - KarS § 200 lg 2 p 4,7,8 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistuseks 3 aastat vangistust ; - KarS § 121 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust ; KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, lõplikuks karistuseks mõista 2 ( kaks ) aastat 2 ( kaks) kuud vangistust. KaRS § 68 alusel arvestada karistusest kantuks kinnipidamine 10.02-2009 kuni 11.02.2009, see on 2 päeva. Kandmata karistus 2 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus- 09.03.2009, see on vahi alla võtmise päevast. Välja mõista A.I-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud : - 10 875 ( kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis ) krooni sundraha;

-

2 973 ( kaks tuhat üheksasada seitsekümmend kolm ) krooni ja 60 senti kaitsjatasu kohtueelses menetluses ( lk 193,213,266 ) ja 2 743 ( kaks tuhat seitsesada nelikümmend kolm ) krooni 50 senti kaitsjatasu kohtumenetluses ; 170 ( ükssada seitsekümmend ) krooni ja 10 senti kriminaaltoimiku koopiate tegemise eest;

Välja mõista H.G-lt ja A.I-lt solidaarselt kuriteoga tekitatud kahjud : A G , ik xxx , elukoht xxx kasuks 3 070 ( kolm tuhat seitsekümmend ) krooni; A P ik. xxx, elukoht xxx kasuks 7 528 ( seitse tuhat viissada kakskümmend kaheksa ) krooni; J T ik xxx, elukoht xxx, kasuks krooni;

799 ( seitsesada üheksakümmend üheksa )

P K ik xxx elukoht xxx, kasuks 3 465 ( kolm tuhat nelisada kuuskümmend viis ) krooni. Välja mõista H.G-lt xxx Eesti arve nr xxx Swedpangas , ( seitsesada kuuskümmend kaheksa ) krooni ja 40 senti.

kasuks 768

Rahuldada vandeadvokaat Arvo Suubani taotlus ning mõista kaitsjatasuks kohtuistungil 2 743 ( kaks tuhat seitsesada nelikümmend kolm) krooni 50 senti, millest käibemaks on 418 krooni 50 senti. Rahuldada vandeadvokaat Sergei Politševi taotlus ning mõista kaitsjatasuks kohtuistungil 2743 ( kaks tuhat seitsesada nelikümmend kolm ) krooni ja 50 senti, millest käibemaks on 418 krooni 50 senti. H.G ja A.I-ltasuda sundraha ja kriminaalmenetluse kulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedpangas nr 221023778606. maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus „ H.G või A.I, sundraha, kriminaalmenetluse kulud 1-09-5533 „ Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluses seadustikus sätestatud korras. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 08. juunist 2009 Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates 01. juulist 2009. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates 02..juulist 2009. Süüdistuse sisu : 1.H.G koos A.I-ga grupis 16. augustil 2008 ajavahemikus kell 12.0014.00 Ida-Virumaal xxx linnas xxx võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil,

kasutades vägivalda, mis seisnes selles, et A.I nõudis kannatanult A G sularaha andmist ning selle käigus ähvardas kannatanut noa ja kruvikeerajaga, peksis kannatanut vastu põski, kägistas kaelast ja ähvardas raha mitteandmise korral kannatanul silmad välja torgata ning seejärel võtsid ära sularaha 3070 krooni . 2.H.G koos A.I-ga grupis veel A S ( surnud 13.02.2009 ) 16 novembril 2008 kella 20.15 paiku Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Uus tn 7 ja 9 maja hoovis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungisid kallale A P. A.I lõi selja tagant teadmata esemega A P pea piirkonda, seejärel võtsid ära kannatanu koti väärtusega 100 krooni, koos seal olevate autovõtmetega väärtuses 600 krooni, kahe paari garaaživõtmetega väärtuses 800 krooni, vihmavarjuga väärtuses 25 krooni, automaki paneeliga väärtusega 500 krooni, võtmekimp 4 võtmest väärtusega 140 krooni, juhiloaga väärtuses 405 krooni, rahakotiga väärtuses 500 krooni, sularahaga 200 krooni ulatuses, Statoili tanklakaardiga väärtuses 35 krooni, Espak kliendikaardiga väärtuses 25 krooni, ABC Ehitus kliendikaardiga väärtuses 25 krooni, EVAS kliendikaardiga väärtuses 25 krooni, ühe pudeli õllega väärtuses 23 krooni, korterivõtmete kimbuga väärtuses 140 krooni ja mobiiltelefoniga Nokia 3100 väärtusega 2300 krooni, tekitades kokku vargusega ja ukselukkude vahetamisega kannatanule varalist kahju 7528 krooni. 3.H.G ja A.I grupis 04. veebruaril 2009 kella 19.30 paiku Ida-Virumaal Jõhvi linnas XXX võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutades vägivalda, mis seisnes selles, et nõudsid P K raha ja sellel hetkel peksid kannatanut kotiga vastu keha, ähvardades kannatanu ära tappa, kui viimane peaks keelduma raha andmisest, seejärel võtsid kannatanu taskust rahakoti koos 700 krooniga, rebisid kannatanult kõrvast kõrvarõngad väärtusega 2000 krooni ning sulgesid kannatanu poolse vastupanu mahasurumiseks viimase vannituppa, seejärel lükkasid põrandale pikali nende tegevust takistada üritanud J K ning peksid teda jalgadega näo ja rindkere piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu, seejärel lahkusid korterist võttes kaasa kööginugade komplekti väärtusega 50 krooni, haamri väärtusega 15 krooni , kolm portselanist kujukest väärtusega 100 krooni ja uksevõtmed väärtusega 600 krooni, tekitades oma tegevusega kannatanule J K kokku varalist kahju 3465 krooni. Antud teod on kvalifitseeritud nii H.G kui A.I suhtes KarS § 200 lg 2 p 4,7,8 järgi. 4.H.G ja A.I 24. jaanuaril 2009 kella 01 paiku Ida-Virumaal KohtlaJärve linnas XXX ühiskoridoris , s.o. avalikus kohas , pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, kasutades selleks relvana kasutatavat muud eset, mis seisnes selles, et peksid rusikatega keha piirkonda J T ja lõid mitmel korral pooliku telliskiviga kannatanule pea piirkonda, tekitades kannatanule pea muude piirkondade lahtise haava. Antud kuritegu on kvalifitseeritud nii H.G kui A.I suhtes KarS § 263 p 1,3,4 järgi. 5.H.G ja A.I grupis 24. jaanuaril 2009 kella 01 paiku Ida.-Virumaal Kohtla-Järve linnas XXX korteris avalikult, kuid vägivalda kasutamata võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil üritasid ära võtta J T kuuluvat parfüümi väärtusega 120 krooni ja kompassi väärtusega 100 krooni, milline tegevus jäi aga nende tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpuni viimata, kuna korteris viibiv G T märkas nende tegevust ja sekkus sellesse.

Antud kuritegu on kvalifitseeritud A.I osas KarS § 199 lg 2 p 4,5,7 – KarS § 25 lg 2 järgi .

avama, sealt tuli sisse noormees, kes jäi korteriukse juurde seisma. Anja hakkas karjuma , teda kägistama ning raha nõudma, oma väikese lapse viskas tema voodile. Anja jooksis mööda tuba ringi, kiskus kõik kapisahtlid lahti, kannatanu lebas põrandal. Noormees oli suures toas ning oli seal sahtlid välja tõmmanud, Anja lõhkus telefoni. Kannatanul õnnestus korterist välja tormata ja naabrite juurde joosta. Raha olid sissetungijad leidnud ja võtnud ära 3070 krooni. Anja koos noormehe ja lapsega põgenesid, jättes lapse riided tema juurde ( lk. 40-42) Oma ütluste juurde jäi A.G ka kohtuistungil ning palus H.G rangelt karistada talle kallaletungimise eest , väites, et ta ei ole sellest šokist täielikult kuni käesoleva ajani paranenud ning tal on tõsised tervisehäired. A.G ütlustest nii kohtueelsel uurimisel kui kohtuistungil ilmneb, et vägivalda tarvitas tema suhtes vaid H.G, A.I vägivalda ei tarvitanud, , kui nemad H.G-ga olid magamistoas, siis A.I oli suures toas, kui kannatanu palus A.I takistada H.G metsikut käitumist, siis vastanud A.I, et ta ei saa sinna midagi teha, et neiu ongi selline. G sõnu kinnitavad lk 32-39 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega, millest nähtub, et magamistoas on kapi sahtlid kõik lahti tõmmatud, asjad põrandale loobitud, põrandal on ka valget värvi telefoniaparaat. Elutoa televiisorilaua sahtlid ja vitriinkapi sahtlid on avatud. A.G kehavigastuste tekitamine on tõendatud veel lk 45 asuva kiirabikaardiga, mille kohaselt oli kiirabi kutsutud 81 aastase patsiendi juurde XXX 16.08 kell 18.23, patsiendil raske hingata, külm higi, nõrkus, kaelal ja vasakul õlal hematoomid, valu rinnus. A.G sõnu tõendavad veel lk 46-47 olev asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga kannatanu korterisse jäetud lastemütsi ning roosa titekombinesooni kohta. A.G korteris käimist ning raha nõudmist ei eita ka süüdistatavad ise. A.I väidab end olevat vaid passiivse juuresolijana, tema läinud sealt vaid last ära tooma. Kohus leiab, et antud kuritegu on tõendatud ning õieti kvalifitseeritud nii H.G kui A.I osas. A.I ei olnud juhuslikult sündmuskohal viibinud inimene, kokkuleppele sisenemiseks antud korterisse viitab H.G käitumine, kes ei lasknud korteriomanikul ust avada, vaid lükanud ta kõrvale, läks ise avama. A.I sisenes võõrasse korterisse ilma omaniku loata . Kuigi A.I ise kannatanu suhtes vägivalda ei tarvitanud, toetas ta oma vaikiva kohalolekuga H.G tegevust. Kannatanu sõnade kohaselt kartis ta neid seda rohkem, et nad olid kahekesi. A.I tegevus elutoas, kust olid ka sahtlid välja tõmmatud, näitab, et ka tema võttis osa raha otsimisest sel ajal kui kannatanu vastupanu oli H.G poolt maha surutud. Kohus usub ka kannatanu ütlusi selle kohta, et temalt võeti raha 3070 krooni, kuigi süüdistatavad ise arvavad, et raha oli 3000 krooni. A.G tsiviilhagi, summas 3070 krooni tuleb süüdistatavatelt solidaarselt välja mõista.

A.P ütluste kohaselt ( lk 65-66 , 68-70 ja kohtuistungil ) tuli ta 16 novembril 2008 kella 20 .15 paiku vagun kauplusest , mis asub Järveküla teel Kohtla-Järve linnas Dünamo bussipeatuse taga ning oli ostnud 1-liitrise pudeli õlut. Kui ta väljus kauplusest, siis uksel hakkas üks naine tema kotti kobama, kannatanu lükanud ta kõrvale. Kirjelduse järgi oli koti kobaja H.G. Naine ütelnud, et kutsub oma mehe. Kui kannatanu oli hakanud kodu poole minema läbi Uue tänava hoovide, siis ilmus see naisterahvas ( H.G )jälle välja ja hakkas tema näo ees kätega vehkima. Ta lükanud naisterahva jälle eemale, siis tulnud välja mingi noormees, kes hakkas tema käest kotti ära rebima, ligines veel noormees. Palju neid oli, ta öelda ei oska , kuid kui mehed kotti rebisid ja lõpuks sanga katki rebisid, lõi talle tagant keegi pähe . On arvanud, et kallaletungijaid oli kokku kolm, kaks meest ja üks naine ja pähe lõi teda naine sel ajal kui mehed kotiga tegelesid. Talle tekitati kahju 7528 krooni, mis on kadumaläinud esemete maksumus ja dokumentide vahetamisega seotud kulud. Sealhulgas rööviti ka mobiiltelefon NOKIA 3100. A.P sõnu kinnitab lk 62-64 sündmuskoha vaatlusprotokoll, mille kohaselt leiti vastavalt A.P sõnadele tema müts , ning sündmuskoha kirjeldus vastab A.P poolt antud teekonna kirjeldusele. Tunnistaja A L sõnade kohaselt ostis ta 17. novembril 2008 A S käest mobiiltelefoni NOKIA 3100 ning müüs selle maha 2009 aasta veebruaris tundmatule isikule. ( lk 72-76 ) Nii H.G kui A.I on kinnitanud, et olid sel õhtul koos A S, ning nad ei tea, kes telefoni võttis, et see käis kõigi käes käest kätte, lõpuks jäi S, kes selle ära müüs. H.G on kahtlustatavana andnud ütlusi ( lk 195-198 ), et tema ei teinud midagi, kannatanu koti võttis ära A.I, samuti kakles ka A.I. Kohtuistungil püüavad ajada kõik süü tundmatule isikule ja S, kelle suhtes on kriminaalasi seoses tema surmaga lõpetatud ( tl 206 ) Kohus ei arvesta tõestena H.G ning A.I ennastõigustavaid ütlusi ning peab antud kuritegu tõendatuks ülaltoodud tõenditega , mille kohaselt olid koos nii A.I, H.G kui A.S ning nende tegevus kandis kooskõlastatud iseloomu, mis avaldus H.G provokatiivses käitumises kannatanu suhtes ning hiljem meeste poolt talle „appi tulek „. Kannatanu tsiviilhagi on reaalne ning kuulub väljamõistmisele süüdistatavatelt solidaarselt.

olid köögist noad, korterivõtmed, mõned viinapitsid, kujukesed. Röövitu väärtust hindab kannatanu 3465 kroonile, kuna kõrvarõngad olid kullast. Kannatanu sõnu kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll lk. 133-134, mille kohaselt on põrandal ja vannitoas vereplekke, puhvetkapil klaasid eest nihutatud, ees asjad maas laiali. Lahti on ka riidekapp, millest asjad välja tõmmatud. Tunnistaja P K, kes on kannatanu poeg ütluste kohaselt lk 40-42, tuli ta 04 veebruaril kella 20.00 paiku oma koju XXX, kus elab koos ema ja vennatütre J K, kui hakkasid korteri ust avama, siis väljusid korterist noor naine, kellel oli käes mingi täägitaoline ese ja noormees. Korteris oli kaos, kõik asjad olid kappidest välja loobitud, palju oli lõhutud, telefonijuhe oli pesast välja tiritud. Ema oli verine ja kätel olid haavad. Ema ütles, et teda oli kotiga pekstiud ning kõrvarõngad kisti kohe kõrvadest välja. Võeti ära ka rahakott. Röövijatel olnud kaasas väike laps, kellest jäi maha lutipudel ning röövijatest kilekott elektrihakklihamasinaga. Tunnistaja sõnu kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll lk 144-145 lutipudeli ja hakklihamasina kohta. Lutipudeli omamist ja mahajätmist on kinnitanud ka H.G lk

Tunnistaja L P ütluste kohaselt on pandimajja, kus ta töötab, toodud 7 veebruaril 2009 kollasest metallist poolkuukujulised kõrvarõngad K K poolt ning kviitungile on kirjutatud, et need võib välja osta H.G ( lk 153-157 ) Tema ütlused on kinnitatud kviitungiga kõrvarõngaste vastuvõtmise kohta lk 159, asitõendi vaatlusprotokolliga lk 159-160 , kust nähtub samuti et kõrvarõngad on katki. Kannatanu P.K poolt kõrvarõngaste äratundmisega lk 161-162. P,K kallal tarvitatud vägivalla kohta on tõendiks lk 163 asuv kiirabikaart, mille kohaselt 4 veebruaril 2009 kutsuti kiirabi XXX, kus kannatanuks oli K P , kelle tuvastati parempoolne rindkere põrutus ning peavalu, kuna pekstud ka vastu pead. Tunnistaja J K annab ütlusi, mis lähevad kokku P K ütlustega . Tema sõnade kohaselt tulid H.G , kes oli koos lapsega ja A.I tema juurde, kui ta istus kiriku juures pingil ja pakkusid endid mulle koju saatma, kuna tal oli halb. Kodus trügisid nad kohe sisse ja hakkasid vanaemalt raha nõudma ja vanaema peksma. Peksis rohkem naisterahvas. Panid vanaema vannituppa kinni. Kui ta appi tahtis minna , siis lõid ka tema põrandale pikali ja naisterahvas hakkas ka teda peksma jalgadega rindkere ja näo piirkonda. Mees otsis sel ajal kappe läbi. ( lk 165-167). P.K ütlustega lk 168-169 on täpsustatud tsiviilhagi ning kohtul ei ole alust tema poolt pakutud hindades kahelda. Ülaltoodu alusel on tõendamist leidnud .H.G ja A.I poolt ülalnimetatud kuritegude sooritamine ning need on õigesti kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 4,7,8 järgi.

nimetatud kuritegu kvalifitseeritud avaliku korra raske rikkumisena KarS § 263 p 1,3,4 järgi . Kohtus leidis tõendamist fakt, et J T tekitati 24. 01. 2009 kehavigastused, see on tõendatud lk 116 -117 asuva patsiendi kaardiga, mille kohaselt oli J.T erakorralise med abisse pöördumisel pea piirkonna lahtine haav ning raske alkoholijoove. J T enda ütlustega lk 113-114 on tõendatud, et keegi sisenes peale teda koridori , need olid naisterahvas ja meesterahvas, kes trügisid korterisse jättes ukse avanud G T mulje, et nad on tuttavad ja kui nad olid koridori tõrjutud, siis läks kakluseks, kus naisterahvas lõi teda tagantpoolt korduvalt pooliku telliskiviga vastu pead. Rüseluse peale koridoris tuli välja naabrimees I K, kes lasi sissetungijatele gaasi . I K nägi ka, et T lõi telliskiviga pähe naisterahvas lk. 127-129 .. Ülaltooduga on tõendatud, et J.T peksti ning talle tekitati kehavigastused selle eest et neid , H.G ja A.I ei lastud korteris asju välja kiskuda ning tõrjuti koridori. Süüdistuses ei ole lahti kirjutatud, kelle rahu oli veel häiritud ning seetõttu tuleb ebatäpse süüdistuse tõttu kvalifitseerida antud kuritegu nii H.G kui A.I osas KarS § 121 järgi kui vägivallateod isiku vastu. H.G ja A.I olid sündmuskohal kinni peetud .,lk 123124, 120-122

vastu noor neiu, kes haaras kinni mõlemast kotist ja tõmbas need käest ära. Kannatanu kukkus ja hakkas karjuma, möödasõitvast autost tulid noor mees ja naine, kes nägid kõike, jooksid tüdrukule järgi ning pidasid ta kinni. Neiu oli jõudnud kotid maha visata ning rahakotist raha ära võtta. Kui need möödujad ta kinni võtsid, siis andis ta taskust minu raha – 18 krooni välja. Kotid toiduainetega sai ta ka tagasi. Antud teos on tõendiks ka lk 21 asuv H.G kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peeti ta kinni sündmuskohal ning tema enda ütluse lk 26-29, kus ta antud tegu ei eita.

See kuritegu on tõendamist leidnud H.G enda ütlustega, et tuttav Igor pakkus talle lapsevankrit müüa, kusjuures ta teadis, et see vanker on varastatud . Vankri ostis ta 2008 aastal pärast jõule lk. 195- 198 . Lk 82-84 kannatanu J S ütlused selle kohta, et 02. detsembril 2008 avastas ta lapsevankri Tako kadumise. Lk 86-87 tunnistaja G B ütlused selle kohta, et 05. märtsil 2009 kella 17.30 ajal nägi ta Keskalleel asuvast XXX kauplusest lapsevankriga väljuvat naisterahvast, ja ta tundis lapsevankris ära oma õelt varastatud lapsevankri Tako. Tal on olemas kodus selle vankri kott ja muud tarvikud. Nende tõenditega on tuvastatud H.G süü KarS § 202 lg 1 järgi. Karistus Nii A.I kui H.G karistamise juures tuleb arvestada, et kuriteod on sooritatud abitus seisundis olevate isikute vastu. Nii oli A.G 81 aastane, P.K 82 aastane, A.P oli alkoholijoobes, J.T oli lausa alkoholi intoksikatsiooni seisundis. Need isikud olid välja valitud seetõttu, et nad ei olnud võimelised vastupanu osutama. H.G sooritas varguse J.M suhtes, kes on 80 % ulatuses töövõimetu ning pensionär. Kuritegude toimepanemisel kasutati H.G imikuealist last, nii oli H.G laps kaasas A.G korterisse sissepääsemiseks ja P.K korteisse sisse pääsemiseks. Samuti oli laps koos vankriga H.G kaasas Kohtla-Järvel XXX kauplusest varguste puhul. H.G iseloomustab varasem karistatus, ta on varem kolm korda kriminaalkorras karistatud, viimased kuriteo pani toime katseaja jooksul. Kohtueelsel uurimisel uurimisorgani kutsel välja ei ilmunud, sundtoomist täita ei olnud võimalik ning 25. 03. 2009 pöörati varasem karistus täitmisele ning H.G võeti vahi alla. Väärtegude eest on H.G karistatud 11 korda, trahvid on tasumata. Tarvitab narkootikume ning kuriteod on sooritatud narkojoobes olles. Lapse eest ei ole vajalikul määral hoolitsenud. Osa kuritegusid on toime pandud öhtusel, öisel ajal ( J.T suhtes), kus väikelapse ema on jätnud oma lapse ja hulkunud ringi. Ta on ka viibinud Tallinnas, selle asemel, et oma lapse eest hoolitseda. Laps olevat tema venna juures . H.G ei oma töökohta, pole kunagi omanud, koolis on käinud vaid 8 klassi, seega pole isegi põhiharidust. Ülaltoodu alusel saab H.G karistada vaid reaalse vabaduskaotusliku karistusega. Tuleb arvestada ka asjaolu, et röövimiste toimepanemises oli H.G juhtiv osa ja tema käitumine oli vägivaldsem ja agressiivsem kui A.I oma. Seetõttu tuleb talle mõista rangem karistus kui A.I-le. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Raskeim kuritegu H.G on röövimine ning selle eest mõistetavale karistusele tuleb osaliselt liita ka teiste kuritegude eest mõistetavad karistused. Miinimum karistus röövimise eest on 3 aastat vangistust . Arvestades H.G noorust, vaid 20 –aastane, on kohus seisukohal, et väga rangelt ei ole H.G otstarbekas karistada. Tegemist veel väljakujunemata isikuga ja võib loota, et kinnipidamiskohas saab H.G jagu ka narkosõltuvusest. Mõistetud karistusele tuleb liita ka varasem, tingimisi mõistetud ja kandmata karistus, mis on seisuga 05.06.2009 1 aasta 3 kuud ja 9 päeva.

A.I on samuti varem 3 korda kriminaalkorras karistatud, kuid tema on oma karistused ära kandnud ning tal antud kuritegude sooritamise ajal katseaega ei olnud. Seega tal varasemate karistuste liitmist ei ole, ning tema karistus kujuneb väiksemaks kui H.G. Väärtegude korras on A.I karistatud 18 korda, ka temal on trahvid suuremas osas tasumata. Töökohta ta ei oma, kuritarvitab narkoaineid. Kohus on seisukohal, et ka teda võib karistada miinimumkaristusega röövimiste eest, arvestades tema väiksemat osa kui H.G. Ka temale tuleb osaliselt liita varguse katse ja isiku väärkohtlemise eest mõistetud karistused ning arvestada lühimenetluse normi ja vähendada ühe kolmandiku võrra. Karistust raskendavaid või kergendavaid asjaolusid ka tema puhul ei esine.

Kohtunik

Eeva Levina

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.