1-08-6525
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg, koht
03. juuni 2009.a.,Tallinn
Kohtukoosseis
Jüri Paap, Meelika Aava, Igor Amann
Sekretär
Tatjana Derkatš
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 30.03.2009.a. kohtuotsus Deniss Džebrailov süüdistuses
Apellant
kannatanu V. G.
Prokurör
Rita Siniväli
Kaitsja
adv. Andres Gorkin
Kannatanu esindaja
adv. Jaan Tedder
Harju Maakohtu 30.03.2009.a. kohtuotsus Deniss Džebrailovi süüdistuses jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.
Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule
päeva
jooksul.
Selle
õiguse
kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.
Asjaolud ja menetluse käik Maakohus mõistis Deniss DŽEBRAILOVi, sünd. 08.11.1976.a., kodakondsuseta, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht XXXXXXXXX XXXXX XXX XXXX, õigeks talle KrK § 100 järgi esitatud süüdistuses V. G. tapmises ajavahemikus 12.01.1999.a. kella 19.00-st kuni 13.01.1999.a. kella 00.30 korteris Tallinnas XXXXXXX XXX-XX. Süüdistuse kohaselt tekkis nimetatud isikute vahel isiklike suhete pinnalt tüli, mille käigus D.Džebrailov lõi rusikaga ja kõva tömpesemega sh saabastatud jalaga ning kööginoaga kannatanule korduvalt pea ja keha piirkonda, põhjustades erinevate muude kehavigastuste kõrval ka eluohtliku kehavigastuse- peaaju põrutuse, mille tulemusena V. G. suri sündmuskohal. Maakohtu otsuse kohaselt jäi sündmuskohale tulnud politseitöötajate poolt kogumata ja fikseerimata tõendid, millel oleks tähtsust kriminaalasja õigel lahendamisel. Esmases küsimuses, et kas D.Džebrailov võis viibida arutuseloleval ajal sündmuskohal, on erinevad isikud andnud vastukäivaid ütluseid, isegi samad isikud on erinevatel ülekuulamistel andnud vastuolulisi ütluseid. Süüdistatav kinnitas kohtus, et viimati viibis ta kõnesolevas korteris paar päeva varem, V. G.i surmast kuulis esmakordselt oma kinnipidamisel. Ainus isik, kes kinnitas süüdistatava viibimist kannatanu surma saabumisele eelneval ajal sündmuskohal, on anonüümne isik, kuid ka tema ütlustes esineb ebakõlasid ja ebajärjekindlust. Kohus leidis, et neist asjaoludest tulenevaid kahtlustusi nii kaua aja eest toimunud sündmuste kohta pole käesoleval ajal võimalik kõrvaldada ja D.Džebrailovi süü pole tõendatud.
Apellatsioon ja taotluse sisu Kannatanu (tapetu tütar ja süüdistatava kunagine elukaaslane) leiab apellatsioonis, et kohus ei hinnanud kriminaalasja menetlemise käigus kogutud tõendeid igakülgselt ja täielikult, kohtu siseveendumuse kujunemine pole kohtuotsuses jälgitav, kohtuotsuse kirjeldav-motiveeriva osa järeldused ei vasta kohtuotsuse resolutiivosale. Seetõttu palub kohtuotsuse tühistada, mõista D.Džebrailov süüdi ja karistada KrK § 100 järgi. Apellant kinnitab, et ta ei lähtu asjaoludest, et tapetu oli tema isa ja et ta ihkab süüdistatavale kättemaksu, ta soovib, et tapja saaks õiglase karistuse. Kohus hindas tõendeid eesmärgiga langetada õigeksmõistev kohtuotsus, absolutiseeris süütuse presumtsiooni põhimõtet ja ignoreeris olemasolevaid tõendeid.
Apellant nõustub, et sündmuskohal käinud ametiisikute töö oli ebaprofessionaalne, sellele vaatamata on olemas tõendid, mis kogumina annavad aluse D.Džebrailovi süüdi tunnistamiseks isegi nüüd, 10 aastat hiljem. Apellant heidab ette, et maakohus jättis piisava tähelepanuta, et D.Džebrailov oli teeninud erivägedega võrdsustatud väeosas, mistõttu tema võimetus meenutada ükskõik milliseid vähegi arvestatavaid tõsiasju ja väidetud unustamine ei ole loogiline ja seda tuleb vaadelda põhjendamatu eneseõigustusena. Oluline on, millised olid süüdistatava ja apellandi vahelised suhted ja kuidas käitus süüdistatav süüdistuses nimetatud ajale eelnenud ja järgnenud ajal. Apellandi väidete kohaselt oli süüdistatav vägivaldne, ta kasutas vägivalda korduvalt kaebaja ja tema isa suhtes, ka on ta koostanud tapmisähvardust sisaldanud kirja. Peamiseks süüd kinnitavaks objektiivseks tõendiks peab kaebaja aga asjaolu, et vahetult peale V. G.i surma lahkus süüdistatav kiirustades Tallinnast teadmata suunas. Kaebaja arvates käitus D.Džebrailov kuritegeliku tagajärje saavutamisel ja hilisemalt enda varjumisel sihipäraselt. Ringkonnakohtu istungil rõhutas apellandi esindaja täiendavalt, et oma varasema tunnistuse kohaselt viibis süüdistatav kõnesolevas korteris, hommikul oli kannatanu põrandal pikali, põrandal oli ka veri. Samuti oli näinud süüdistatavat eelmisel õhtul korterisse sisenemas anonüümne tunnistaja.
Ringkonnakohtu seisukoht
Kohtuotsuse ülesehitusest ega muust ei nähtu, et maakohus on tõendeid hinnanud eesmärgiga langetada õigeksmõistev kohtuotsus. Otsus saab tuleneda üksnes tõenditest.
Jüri Paap
Meelika Aava
Igor Amann
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.