1-07-9894
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
1. juuni 2009. a Põlva
Asja number
1-07-9894
Kohtunik
Lembit Käis
Kohtuistungi sekretär
Marve Alaver
Prokurör
Külli Zimm
Menetlustoiming
Kohtutäitur Aive Kolsari avalduse – G. K (isikukood: xxx, elukoht: xxx) asenduskaristuse kohaldamiseks – läbivaatamine
1-07-9894 Kohtutäituri avalduse kohaselt on G. K ́il rahaline karistus täielikult tasumata. Kuna süüdimõistetu ei ole rahalist karistust määratud tähtajaks täielikult tasunud ning tal ei ole ka vara, millele sissenõuet pöörata, sellepärast taotleb kohtutäitur süüdimõistetule asenduskaristuse kohaldamist. G. K soovib rahalise karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Prokurör leiab, et avaldus on põhjendatud ning G. K mõistetud rahaline karistus tuleb asendada üldakasuliku tööga. Kohtu põhjendused KrMS § 417 lg 3 sätestab, et kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale. KarS § 70 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. KarS § 70 lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. Kohtuotsusest (tl 2-3) nähtub, et rahaline karistus mõisteti süüdimõistetule Tartu Maakohtu 07.08.2007. a otsusega lihtmenetluses, s t et süüdimõistetu pidi kokkulepet sõlmides olema kindel oma võimalustes ja endale võetud kohustuses – tasuda tähtaegselt 3000 krooni. Süüdimõistetu on täitmisteate kätte saanud 07.11.2007. a (tl 4). Kuigi täitemenetluse alustamisest on möödunud üle pooleteist aasta, ei ole süüdimõistetu vaatamata sellele tasunud rahalist karistust. Suhteliselt pikk ajavahemik, mille vältel oli süüdimõistetul võimalik rahalist karistust tasuda, näitab, et tal tegelikult puudus tahe ja huvi taolise karistuse kandmiseks. Süüdimõistetul on tasumata rahaline karistus 60-kordses miinimumpäevamääras, s.o 3000 krooni, millele vastab 20 (60 : 3) päeva vangistust. Kuna süüdimõistetut on karistatud esmakordselt, ta on nõus tegema üldkasulikku tööd rahalise karistuse asemel ning tema tervislik seisund ei takista sellist sooritust, siis leiab kohus, et G. K mõistetud rahaline karistus on otstarbekas ja võimalik asendada üldkasuliku tööga. Vastavalt KarS § 69 lg 1 vastab ühele päevale vangistusele neli tundi ühiskondlikku kasulikku tööd. Seega kuulub süüdimõistetul kandmata rahaline karistus – 3000 kroni - asendamisele 40 (2 x 20) tunnise üldkasuliku tööga.
2(3)
1-07-9894 Kohus määrab üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 kuu alates määruse jõustumisest.
Lembit Käis kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.