1-07-8364/8 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

7.Välja mõista S.E-lt menetluskuluna riigituludesse 330 (kolmsada kolmkümmend) krooni 40 senti kohtus riigi poolt määratud advokaadi poolt osutatud õigusabi eest. Käesoleva määrusega väljamõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „ isiku nimi, kriminaalasja nr 1-07-8364, menetluskulud”. Kohtukulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik S.E tunnistati süüdi Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 17. septembri 2007. a otsusega KarS § 331 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel kohus suurendas mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 19. mai 2004.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ( KarS § 263 p 1,4 ja § 113 järgi mõistetud ja KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristus kohtuotsuste kogumis 7 aastat 9 kuud vangistust) ärakandmata osa võrra ja mõistis uueks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 8 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 6.mail 2003. a ja lõppeb 5.mail 2011. a. S.E on varem kriminaalkorras karistatud neljal korral. Kriminaalhooldusametnik toetab S.E ennetähtaegset vabastamist. Ettekande kohaselt on S.E vabaduses olemas kindel elukoht oma õe A. H. juures, xxx. Kriminaalhooldusametnik rõhutab, et S.E omab toetavat lähivõrgustikku õe ja vendade näol. S.E on kuriteod toime pannud alaealisena ning tuginedes riskihindamisele on kinnipeetava mõtteviis muutunud täiskasvanulikumaks. S.E on igati motiveeritud elama tulevikus ilma alkoholita ja õiguskuulekalt. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu S.E seletas kohtus, et ta on vangistuse ajal muutunud ja on suuteline end tulevikus kontrollima ja õiguskuulekalt elama. Samuti kinnitas S.E, et ta soovib endale

võtta kohustuse katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning on valmis osalema kriminaalhooldusametniku poolt vajalikuks peetavas sotsiaalabiprogrammis, samuti on ta nõus minema SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikusse läbimaks sõltuvuse eriravi protseduurid. S.E avaldas, et ta soovib ja tal on võimalus kohestelt asuda tööle oma õemehe äriühingus. Prokurör avaldas, et ta nõustub S.E ennetähtaegse vangistusest vabastamisega. Kaitsja palus kohtul S.E vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Kohtuniku seisukoht S.E on süüdi mõistetud tahtlike kuritegude, sh esimese astme kuriteo toimepanemises. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on S.E temale mõistetud karistusajast ära kandnud rohkem kui kaks kolmandikku. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. S.E on varem karistatud neljal korral. Vangistuse ajal on S.E korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, korduvalt 2007. aastal. Viimase aasta jooksul on kinnipeetavat karistatud ühel korral. Eelnev näitab, et kinnipeetav suudab oma käitumist varasemaga võrreldes paremini kontrollida. S.E on vangistuse ajal säilinud kontakt oma õe ja vendadega. Vabanemisel garanteerib S.E-le elukoha õde A. H.ja töökoha õemees M. O. temale kuuluvas äriühingus OÜ-s x. Seega on olemas eeldused S.E resotsialiseerumiseks. Kohus, tutvunud S.E vangla toimiku materjalidega ja ära kuulanud kinnipeetava, tema kaitsja ja prokuröri, on seisukohal, et S.E-le mõistetud karistus on reaalse vangistuse näol oma eesmärgi täitnud ja edasi peaks andma S.E-le võimaluse vabaduses näidata oma suutlikkust õiguskuulekalt elada. Seega leiab kohtunik, et S.E tuleb tingimisi enne karistuse tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. Süüdimõistetu senine elukäik (kuritegude korduvus) ja sõltuvusprobleemid viitavad sellele, et hädavajalik on teda jätkuvalt allutada tugevale kontrollile, kuid samas tuleb talle pakkuda ka sotsiaalset kohanemist soodustavat abi ning toetust. Sellist tugevat kontrolli võimaldab vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatav katseaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile ning katseajaks määratavad kohustused. S.E karistusaeg lõpeb 5.mail 2011. a , seega vastavalt KarS §-le 76 lg 4 tuleb tema katseaja pikkuseks määrata kandmata karistuse aeg. Katseaega tuleb KarS § 78 lg 2 järgi arvestada määruse jõustumisest. Katseajal allutatakse S.E KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. Silmas pidades aga asjaolu, et S.E on vähemalt osa õigusrikkumisi toime pannud alkoholijoobes, siis selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb talle lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Samal eemärgil tuleb talle panna KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt vajalikuks peetavates sotsiaalabiprogrammides. S.E paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb teda KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle või võtma end töötuna arvele 15 päeva jooksul vabanemisest arvates. S.E oli ise nõus minema vabanemisel ravile SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikusse