Kohtulahend

1-09-4083 Justiitsminesteeriumi andmebaasi väljatrükilt nähtub, et avaldus täitemenetluse läbiviimiseks kriminaalasjas nr 1-839/00 on tehtud 07.11.2002.a. Sundraha osas on nõue täielikult rahuldamata. Maakohtu seisukoht Kohtunik, tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega (Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükk), asub seisukohale, et Juri Buršini avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 169/2002/4169 seoses täitmise aegumisega kuulud rahuldamisele. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 423 sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse KrMS-ku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 207 lg 1 sätestab, et täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud Karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 82 lg 1 p 2 alusel ei asuta otsust täitma, kui teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat. Riigikohtu halduskolleegiumi 16.02.2004.a otsuse nr 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise aegumise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus täitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. On tuvastatud, et Narva Linnakohtu 01.12.2000.a kohtuotsus jõustus 12.12.2000.a. Vastavalt KarS § 4 lg-le 3 Juri Buršini süütegu on teise astme kuritegu. Arvestades KarS § 82 lg 1 p 2 on otsuse täitmise viimane tähtaeg 12.12.2003.a. Aegumistähtaja hulka ei arvata aega, mil otsuse täitmine on peatunud. KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt peatub otsuse täitmine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Kohtunik leiab, et Juri Buršini tegevust, mis seisnes sundraha mittetasumises, ei saa käsitleda sundraha tasumisest kõrvalehoidumisena. Riigikohus on asunud seisukohale (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.02.2004.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-5-04), et rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu-või kohtuvälise menetleja otsust. Kohtutäituril on oma eesmärgi-nõude sundtäitmise-saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus võtta tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud, nt pöörata sissenõue võlgniku varale või taotleda kohtult rahatrahvi arestiga asendamist. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et Juri Buršin oleks varjanud oma sissetulekuid või teinud muid toiminguid, et takistada kohtutäituril menetluskulu sissenõudmist. Samuti toimiku materialist ei nähtu, et Juri Buršin oleks oma aktiivse tegevusega teinud kohtutäituril võimatuks täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades kohtuvälise menetleja otsuse täitmise. Kuna käesolevas asjas ei olnud sundraha TMS §-de 210 ja 207 lg 1 ning KarS § 82 lg 1 p-s 2 sätestatud 3-aastase tähtaja jooksul sisse nõutud, siis on Narva Linnakohtu 01.12.2000.a otsus osas, millega Juri Buršinilt mõisteti menetluskuludena välja sundraha, täitmine aegunud ning kohtutäituril tuleb täitemenetlus TMS §-de 210 ja 207 lg 2 alusel lõpetada. Rafkat Minzatov Kohtunik