Kohtulahend

Asjaolud ja menetluse käik Maakohus tunnistas süüdi ja karistas L.J-i, sünd. XXX, kodakondsuseta, varem karistatud kriminaalkorras seitse korda, vahi all, KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi 2 aasta ja 3 kuulise vangistusega ning KarS § 200 lg 2 p 4, 8 järgi 5 aasta ja 6 kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust, mida aga KrMS § 238 lg 2 alusel lühendati 1/3 võrra. Kandmisele kuuluvaks loeti 4 aastat vangistust. Varem 17.05.2008.a., 31.05.2008.a. ja 21.07.2008.a. varguseid toime pannud L.J varastas: - 04.09.2008.a. ajavahemikus kella 12.00-st kuni 14.00-ni Tallinnas XXXXXXXXX XX, PP I. P. A. M. kabinetis mobiiltelefoni Samsung 2000 krooni väärtuses, - 16.10.2008.a. kella 11.15 paiku Tallinnas Pae tänaval Pae turu lähedal L. V. mobiiltelefoni Samsung 3519 krooni väärtuses, - 19.11.2008.a. kella 13.50 paiku T. S.ist asukohaga Tallinnas XXXXXXXXXX XX hambapastat kogumaksumusega 1586 krooni, - 24.12.2008.a. kella 16.10 paiku H. R. kauplusest asukohaga Tallinnas XXXXXXXXX XXX XX šokolaadi kogumaksumusega 1218 krooni, - 23.01.2009.a. kella 17.31 ajal Ü. K. J. L. F. OÜ kauplusest asukohaga Tallinnas XXXX-XXXXXXX XXX X voodipesu komplekti hinnaga 999 krooni, - 05.02.2009.a. kella 10.11 ajal S. asukohaga Tallinnas XXXXXXXXXX XX/XX pudeli viskit hinnaga 168.90 krooni, - 31.01.2009.a. kella 14.10 ajal K. P. kauplusest asukohaga Tallinnas XXXXX XX kolm ripsmetušši koguhinnaga 585 krooni. Neist neli viimast tegu jäid katsestaadiumisse L.J-i tahtest mitteolenevalt, sest ta peeti kaupluste turvatöötajate poolt kinni. Varem röövimise toime pannud L.J röövis 04.11.2008.a. kella 11.55 paiku Tallinnas Ülemiste tee ja Majaka põiktänava vahel asuval tühermaal alaealiselt R. K.lt sularaha 850 krooni, olles pannud vastu kannatanu kõhtu noa, nõudnud raha, otsinud läbi kannatanu riiete taskud ja võtnud nimetatud summa kannatanu rahakotist. Maakohtu hinnangu kohaselt kannatanu ei hakanud rabelema ega abi järele hüüdma põhjusel, et süüdistatav oli asetanud noa tema keha vastu ja selles olukorras hindas ta elu kõrgemalt kui vara.

Apellatsioonid ja taotluste sisu Apellandid ei vaidlusta inkrimineeritud varguseid, samuti asjaolu, et süüdistatav hõivas kannatanult R. K.lt raha 850 krooni. L.J kinnitab jätkuvalt, et raha hõivamisel tal nuga polnud ja kannatanut ega tema kaaslast ei ähvardanud. Ta üksnes küsis raha, mispeale vastati küsimusega „Kui palju?“. Noa olemasolu korral oleks ta võinud hõivata veel muud. Kaebaja jaoks on naeruväärne väita, et kannatanu ja temaga koos olnud teine noormees kartsid teda, seda enam, et kannatanu kaaslane eemaldus ja oleks võinud abi kutsuda. Kannatanu ja tunnistaja mõtlesid välja jutu noa olemasolust põhjusel, et neil, kahel tervel ja tugeval noormehel, hakkas häbi raha loovutamise eest lonkavale ja näljast kurnatud inimesele. Kaebaja on veendunud, et kõnesolev tegu polnud röövimine ja palub talle mõistetud karistust kergendada. Ka kaitsja oma kaebuses palub kõnesolev röövimine ümber kvalifitseerida avalikuks varguseks ja kergendada süüdlase karistust. Kaebaja osutab, et röövimisest on rääkinud üksnes kannatanu ja tunnistaja, teisi tõendeid selleks pole. Samuti pole kannatanule tekitatud mingeid kehavigastusi. Süüdlase kahetsemine pole näilik, nagu arvas maakohus, vaid siiras.

Ringkonnakohtu seisukoht Apellatsioonides ei vaidlustata kohtuotsust L.J-i poolt toime pandud varguste osas. Seetõttu puudub ka käesolevas kohtuotsuses vajadus neid tegusid ja kvalifikatsiooni analüüsida. Samuti pole vaidlust selles, et L.J nõudis R. K.lt raha ja hõivas kannatanult 850 krooni. Olulisimaks käesolevas kriminaalasjas on selgitada, kas I.Smnirnov hõivas R. K.lt kõnesoleva raha vägivalda kasutades või ilma selleta. Nimelt selline tunnus eristab avalikku vargust (KarS § 199 lg 2 p 5) röövimisest (KarS § 200), oluliselt erinevad on ka võimalikud karistused (rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus varguse eest, kolme- kuni viieteistaastane vangistus röövimise eest). Asja äravõtmisel kasutatav vägivald võib seisneda ähvardamises (KarS § 120), kehalises väärkohtlemises (KarS § 121), piinamises (KarS § 122) või raske tervisekahjustuse tekitamises (KarS § 118). Kui tõendamist leiab, et vara võeti ära kasvõi ühel nimetatud tunnusel, tuleb tegu kvalifitseerida röövimisena. Kõik need teod on röövimise koosseisust hõlmatud ega vaja eraldi kvalifitseerimist.

Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu R. K. kinnitanud, et temalt raha hõivamiseks kasutati psüühilist vägivalda: ühe käega haarati jopest, samal ajal teises käes olev nuga pandi vastu kõhtu. Ta kartis noaga ähvardamist ja üksnes seetõttu ei osutanud vastupanu, kui ründaja tõmbas tal seejärel lahti jope luku ja võttis põuetaskust rahakoti. Süüdistatava käes nuga nägi ka tunnistaja R. R.. Nagu maakohtul, puudub ka ringkonnakohtul alus seada kahtluse alla kannatanu ja tunnistaja ütluste tegelikkusele vastavust. Seega järeldus noaga ähvardamisest tugineb kriminaalasjas olevatel tõenditel. Arusaamatu on kaitsja apellatsioonis väidetu, et lisaks kannatanu ja tunnistaja ütlustele enamaid tõendeid kõnesoleva vägivalla kasutamise kohta pole, ükski seadus ei saa kehtestada teatud asjaolusid kinnitavate tõendite miinimumarvu. Süüdistatava poolt küüniline on ette heita, et kannatanu ja tunnistaja kartsid noaga ähvardamist. Kuriteod, kaasa arvatud vaidlustatud kuritegu, on maakohtus õigesti kvalifitseeritud. Mõistetud üksik- ja liitkaristused on seaduslikud ja põhjendatud. Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Jüri Paap

Ivi Kesküla

Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.