Toimik nr 1-08-12024
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
25.mail 2009 Kohtla-Järve kohtumajas
Kohtuasja number
1-08-12024
Kohtunik
Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse juuresolekul
Tõlk
Olga Nõmmemees
Prokurör
Kristiina Erte
Asja läbivaatamise kuupäev
25.05.2009 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid K.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks K.R, isikukood xxx
Süüdimõistetu
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384
Jätta K.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 31.03.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.R tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. K.R tunnistati süüdi Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 330 järgi ja karistati vangistusega 2 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud 2-kuulist vangistust Harju Maakohtu 05.10.2001 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, see on 02.10.2008 seisuga 6 kuu ja 3-päevase vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 8 kuud ja 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 01.10.2008 ja lõpp 03.06.2009 Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 01.04.2009.
Kinnipidamisasutuses K.R kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul on teda korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Viru Vanglas ei tööta ega õpi. Ei täida individuaalses täitmiskavas ettekirjutatud tegevusi. Murru Vanglas jäi 6. klass pooleli. Peale vabanemist elukoht puudub. Kinnipeetaval puuduvad tööoskused ja – kogemused. Vabanemisel puudub töökoht ja toetav lähivõrgustik. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta vangla taotlust kinnipeetava tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Vangistuse ajal K.R pani toime kaks uut kuritegu ning võimaluse avanedes ta rikub uuesti korda, mis ilmekalt näitab, et ta ei ole motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest, ta ei teadvusta enesele, et karistusest hoidumiseks peab tema enda käitumine ja mõtlemine muutuma. K.R puudub vabaduses elu- ja töökoht. K.R on hinnatud Viru vanglas kõrgohtlikuks isikuks. K.R ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et K.R tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine on ebaotstarbekas. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki K.R isikut iseloomustavad andmed- tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on kriminaalkorras karistatud 7 korral. K.R on karistuse kandmise ajal toime pannud raske isikuvastase kuriteo (tapmise) ja viimase teise astme kuriteo mil kinnipeetavana omandas ja tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta alkohoolset jooki. Seega võib järeldada, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki ( hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei ole täitnud. Samuti on tema suhtes vangistuse ajal kohaldatud 9 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Vabanedes puudub tal kindel elukoht. Vabanedes ei ole K.R kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti alkoholi tarbimine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Arvestades K.R poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, temalt tulenevad uue kuriteo toimepanemise riskid ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Eeskätt kohus arvestab süüdimõistetu enda soovi kanda karistust oma karistusaja lõpuni kuni 03.06.2009. Süüdimõistetu on varem korduvalt jäetud enne tähtaega vabastamata, sest tema poolt on toime pandud rasked kuriteod, muuhulgas ka vangistuse ajal, samuti
tema käitumine vanglas ei olnud laitmatu. Need põhjused ei ole ka senini ära langenud. Seega nõustub kohus süüdimõistetu ja prokuröriga ja ei vabasta K.R enne tähtaega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu K.R vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik
Loretta Pikma
(allkiri)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.