Kohtulahend

ajavahemike

järel kriminaalhooldusosakonda

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon A.K süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, viibides 16.05.2008. a ajavahemikul kell 20.00 – 23.00 Tartus X tn 3 asuva elumaja hoovis, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära R.N. pükste taskust M.N. mobiiltelefoni Sony Ericsson T250 väärtusega 1939 krooni ja R.N. jope taskus olevast rahakotist sularaha 100 krooni. Sellega pani A.K toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Samuti süüdistatakse A.K selles, et tema, viibides 17.05.2008. a kella 00.00 paiku Tartus Rebase tänaval, lõi R.N. rusikaga näo piirkonda ja peaga vastu nägu, mille tagajärjel tekitas R.N. füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Sellega pani A.K toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise.

Kokkulepe Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale A.K-le karistuseks 5 kuud vangistust ja KarS § 121 järgi 4 kuud vangistust. KarS § 64 alusel mõista A.K-le liitkaristuseks 5 kuud vangistust lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui A.K ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. A.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi on esitanud M.N. summas 2039 krooni. A.K on nõustunud tekitatud kahju suurusega, tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. A.K poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 991.20 krooni ja kohtumenetluses 147.50 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna A.K on õpilane, kellel puudub iseseisev sissetulek, peab kohus põhjendatuks jätta kaitsjatasu riigi kanda.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.