lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-08-15651/7

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 18.05.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-08-15651/7
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
18.05.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
812
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-08-15651

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis

Tallinna Ringkonnakohus 18. mai 2009.a Tallinn 1-08-15651 Eesistuja Meelika Aava, liikmed Malle Preimer ja Jüri Paap Tatjana Derkatš Kohtuistungi sekretär Kohtuistungi toimumise aeg ja 11. mai 2009.a Tallinnas, avalik kohtuistung koht R.J-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5, § 320 Kriminaalasi lg 1 ja § 263 p 1,4 järgi lühimenetluses Harju Maakohtu 23. veebruari 2009.a otsus Apelleeritud kohtuotsus R.J Apellatsiooni esitaja Kristi Rande Prokurör R.J Süüdistatav ik: xxx, elukoht xxxxxxx xxxxx xx-x, ei õpi ega tööta, varem kohtu poolt karistamata Kadi Mägi Kaitsja

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 23. veebruari 2009.a otsus R.J-i muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

süüdistusasjas jätta

Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 18. mail 2009.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 23. veebruari 2009.a otsusega mõisteti R.J lühimenetluses süüdi ja karistati KarS § 199 lg 2 p 5 järgi 1 aasta vangistusega, KarS § 320 lg 1 järgi 4 kuu vangistusega ja KarS § 263 p 1,4 järgi 1 aasta 2 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KrMS § 238 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata 2 aastase katseajaga. I. R.J-ilt mõisteti välja tsiviilhagi 13 010 krooni kannatanu A. I. kasuks avaliku korra raske rikkumise käigus lõhutud prillide eest.

R.J mõisteti KarS § 263 p 1,4 järgi süüdi 17. oktoobril 2008.a Tallinna autobussis nr 36 isikute grupis avaliku korra raskes rikkumises, mille käigus kasutati vägivalda. Selle käigus lõi R.Jeda korrale kutsunud A. I.le kaks korda jalaga kehasse ja ühe korra jalaga näkku, lõhkudes kannatanu prillid 13 010 krooni väärtuses.

2.Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb R.J kohtuotsuse tühistamist temalt A. I. kasuks välja mõistetud tsiviilhagi osas, pidades väljamõistetud summat põhjendamatult suureks.
3.Vastuseks apellatsioonile teatas kannatanu A. I., et taotleb jätta esimese astme kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Kannatanu märgib, et tema nägemine on väga nõrk, mistõttu nägemise korrigeerimiseks on vaja väga tugevaid prilliläätsi (-8,5 ja -8,0, lisaks silindrid. Normaalseks eluks ja tööks vajab ta progresseeruvaid läätsi, mis võimaldavad vaadata nii kaugele kui lugeda ja kirjutada. Lisaks olid klaasid isetumenevad. Lõhutud raamid olid 60.aastate stiilis Polic titaanraamid. Mille analoogi kohalikes optikapoodides ei ole võimalik leida. Tallinna Optika kaupluse hinnapakkumine analoogsetele prillidele moodustas 13 010 krooni.
4.Ringkonnakohtu istungil toetasid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni, taotledes selle rahuldamist. Prokurör vaidles esitatud apellatsioonile vastu, leides, et esimese astme kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. 5.1 Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on maakohus õigesti leidnud, et kriminaalasja lahendav kohus peab tulenevalt TsMS § 436 lg-st 1, § 438 lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 tsiviilhagi lahendamisel mis tahes nõude rahuldamisel otsuses ära näitama õigusnormid, mis moodustavad nõude rahuldamise materiaalõigusliku aluse. Olukorras, kus nõude materiaalõiguslikku alust ei ole määratletud, ei ole võimalik kindlaks teha ka nõude rahuldamise eeldusi ega ulatust (Vt Riigikohtu 12. mai 2009.a otsus nr 3-1-1-41-09; 4. juuni 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-11-07 - RT III 2007, 24, 194, p-d 47-48; 22. juuni 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-22-07 - RT III 2007, 29, 240, p-d 14-14.5, 28. oktoobri 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-60-08 - RT III 2008, 48, 331, p 18). Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohu otsuses on nendele normidele viidatud ning ära näidatud tsiviilhagi rahuldamise eeldused ja konkreetne ulatus. Kohtukolleegium nõustub nende motiividega täielikult ega pea nende kordamist KrMS §-s 342 lg 3 p 1 kohaselt vajalikuks. 5.2 Kannatanu A. I. on kogu kohtueelse uurimise vältel sellises summas oma hagi toetanud ja põhjendanud. Ta on esitanud optikakaupluse müügipakkumise ja kohtul ei olnud alust selle õigsuses kahelda. Süüdistatav R.J ei ole esitanud seevastu mingeid omapoolseid argumente selle kohta, miks ta peab esitatud tsiviilhagi liiga suureks. Seda ta ei osanud teha ka apellatsioonikohtu istungil. 5.3 Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, kas kannatanul olid prillid või mitte. Vaatamata sellele püüdis süüdistatav K. Kivit apellatsioonikohtu istungil seada kahtluse alla kuriteo toimepanemise ajal kannatanul prillide 2(3)

olemasolu üldse ja avaldas arvamust, et tuleks uurida, milliseid prille kannatanu vajab. Kohtukolleegium peab selliseid väiteid asjasse mittepuutuvateks ja ennast õigustavateks. Süüdistatava R.J-i ettepanekul arutati kriminaalasja lühimenetluses kriminaaltoimiku materjalide põhjal, mistõttu kohtus ei ole mingite täiendavate tõendite kogumine enam võimalik.

6.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu 23. veebruari 2009.a otsus R.J-i suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Meelika Aava

Malle Preimer

Jüri Paap

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.