Kohtulahend

Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 18.mail 2009 sõlmitud kokkulepe .Kuriteo asjaolud: M.Z-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 14.10.2004.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-244/04 karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis 17.05.2009.a kella 19.05 ajal Tartumaal Tallinn-Tartu-Võru mnt 166–l kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Golf reg.märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega M.Z pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole Menetluskulu: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale Aivar Kello poolt osutatud õigusabi eest 495,60 krooni ja kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sõlmimisel 991.20 krooni. Karistuse liik ja määr: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale M.Z-ile karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada M.Z-ile mõistetud karistus -6 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümber arvestatuna teeb 360 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 (ühe) aasta 3 (kolme) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab M.Z järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule; elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohutuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-,töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 lg 1 alusel võtta M.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) aastaks. M.Z-ile on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Toiimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Kohus andis kohtuistungil M.Z-i kohtu alla kiirmenetluses ja kohaldas asja arutamisel kokkuleppemenetluse sätteid Prokurör Kristi Keldo jäi kohtus kokkuleppe juurde ja taotles kohtul kokkulepe võtta otsusele aluseks. M.Z tunnistas end süüdi temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi ja jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kaitsja Aivar Kello jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning kinnitas kokkuleppemenetluse seaduslikkust ja sõlmitud kokkuleppe vastavust seadusele ja süüdistatava tahtele. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav M.Z väljendanud oma vaba tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid ning kokkulepe tuleb kohtuotsusele aluseks võtta ning M.Z mõista süüdi KarS § 424 järgi ja karistada vastavuses kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on kuluks KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o. 6525.00 krooni. KrMS § 2565 lg 2 sätestab aga, et tehes süüdimõistvat otsust kiirmenetluses, vähendab kohus sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks vähendada M.Z-ilt väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o 3262.50 krooni ulatuses. KrMS § 180 lg.1 alusel mõista välja M.Z-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 1634 krooni ja 30 senti riigieelarvesse. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.