1-06-1684/6 - Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja - lahend.ee

Karistuse kandmise algus 01.03.2006 ja lõpp 21.01.2012. Elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 11.02.2009. Kinnipidamisasutusest Z.Z kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdistatavat on vangistuse ajal 2 korral karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel asub kinnipeetav elama abikaasa poolt notariaalselt vormistatud üürikorterisse XXX. Murru Vanglas läbis 8 aasta jooksul väidetavalt kõik kutsealased kursused, kuid Viru Vanglal puuduvad selle kohta dokumentaalsed tõendid. Murru Vanglas töötas keevitajana ja puidutöödel, mis aitavad kaasa töökoha leidmisele vabanemisjärgselt. Vabanemise korral garanteerib töökoha OÜ XXX, abitöölisena ehitusobjektidel. Isik on käitunud vägivaldselt seoses alkoholi tarvitamisega, tunnistab oma kuritegusid. Kuritegu sooritatud joobes, seega võib järeldada, et alkoholi tarvitamine on kinnipeetavale minevikus tekitanud probleemkäitumist. Praegune karistus Murru Vanglas kinnipeetavana ilma arsti ettekirjutuseta alkoholitarvitamise eest. Isik kaotab kergesti enesekontrolli ja võib olla vägivaldne. Kuna isik on olnud vanglas rohkem kui pool elu, siis võib öelda, et tema toimetulek ja probleemide lahendamise oskused on nõrgad. Isik ei võta vastutust oma probleemide eest ja süüdistab teisi inimesi ja asjaolusid. Tagajärgedele mõtlemisel arvestab pigem oma vajadustega. Kriminaalhooldusesse suhtub väidetavalt positiivselt ja on valmis kohaldatava järelevalve alla vabanema. Toimepandud kuriteod on rasked ja näitavad tema suutmatust kontrollida oma emotsioone tema jaoks ebasoodsas olukorras ning tema sotsiaalne kogemus piirdub kuritegevusega. Arvestades kinnipeetava pikka kriminaalset minevikku ja toimepandud kuritegusid ei ole välistatud, et ta vanglast vabanemise korral paneb toime uusi samalaadseid kuritegusid. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik nõustub süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Kriminaalhooldusametnik leiab, et Z.Z-ile võiks anda võimaluse vabaneda ja alustada uut elu. Kohaldada tema suhtes KarS § 76 ja § 75,1 sätteid. Määrata isikuile täiendavaid kohustusi. Vabaduses toetab teda abikaasa, olemas töökoht ja elukoht. Tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks ja nõusolekud olemas. Elektroonilise valve kohaldamise pikkus võiks olla 10-12 kuud. Z.Z taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Annab kohtule lubaduse, et ta ei pane enam toime uusi kuritegusid. Prokurör toetab isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega, sest süüdimõistetu vajab järelevalvet peale vabanemist. Kui ta vabaneb pärast karistusaja lõppemist, ei kohaldata temais suhtes mingit järelevalvet, mis omakorda suurenedab uue kuriteo toimepanemise riski. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Z.Z tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valvega põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Z.Z isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 4 korral kohtulikult karistatud. Enamus süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegusid on isikuvastased esimese astme kuriteod. Narva Linna Rahvakohtu 25.03.1985 2(4)

kohtuotusega mõisteti ta süüdi vägistamises ja varguses ja karistati vangistusega 8 aastat. Vabanes vangistusest 11.09.1992 ning uue, esimese astme kuriteo tahtliku tapmise raskendavatel asjaoludel, ähvardamise, röövimise pani toime ligi 9 kuud hiljem 07.06.1993. Nimetatud kuritegude toimepanemise eest karistati teda Narva Linnakohtu 30.11.1994 kohtuotsusega 15-aastase vabadusekaotusega. Kaks viimast kuritegu pani Z.Z toime vanglas karistust kandes. Harju Maakohtu 21.11.1996 kohtuotsusega karistati teda üliraskete kehavigastuste tahtliku tekitamise eest 7-aastase vabadusekaotusega. Nimetatud otsusele liideti osaliselt Narva Linnakohtu 30.11.1994 otsusega kandmata karistus 11 aastat 6 kuud 17 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 15 aastat vabadusekaotust. Harju Maakohtu 01.03.2006 kohtuotsusega karistati teda alkohoolse joogi arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest 2-kuulise vangistusega. Nimetatud otsusele liideti Harju Maakohtu 21.11.1996 otsusega kandmata karistus 5 aastat 8 kuud 20 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 10 kuud 20 päeva vangistust. Seega võib järeldada, et karistus ei ole Z.Z suhtes oma eesmärki täitnud. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud kahte distsiplinaarkaristust. Z.Z isiklikust toimikust on näha, et 31.03.2005 karistati teda kartseriga 10 päeva katseajaga kuus kuus, kuna ta ei allunud vanglaametniku korraldusele pikaajaliselt kokkusaamiselt tulles lasta end läbi otsida, vaid lahkus omavoliliselt eluosakonda. 07.04.2006 karistati teda kartseriga 15 päeva, kuna ta elukambri läbiotsimisel ähvardas vangla teenistujaid füüslise vägivallaga. Nimetatud rikkumised näitavad, et vangistuse ajal ei ole Z.Z oma käitumist ega mõtteviisi muutnud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kohus arvestab, et peale viimast distsiplinaarkaristust aprill 2006 ei ole süüdimõistetu uusi rikkumisi toime pannud. Positiivseks tuleb lugeda, et isik on vangistuse ajal töötanud (keevitajana ja puidutööstuses), on läbinud erinevaid kutsealaseid kursuseid. Viru Vanglas osaleb riigikeele kursustel. Sotsiaalprogrammides osalemise kohta andmeid ei ole. Z.Z on isiksusttõendav dokument ID kaart kehtivusega kuni 09.12.2009. Kohtule on esitatud tõend, et süüdimõistetule garanteeritakse peale vabanemist töökoht OÜ XXX abitöölisena ehitusobjektidel. Kriminaalhooldaja ettekandest on näha, kriminaalhooldusametniku vestlusest tööandjaga selgus, et viimane tunneb kinnipeetavat juba ammu, on nõus teda aitama ja on nõus järelevalve tingimustega. Vabanedes on Z.Z kindel elukoht abikaasa poolt üüritud korteris aadressil XXX. Kriminaaldooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, Z.Z abikaasa S. S. on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 6). Vabanedes on abikaasa nõus toetama materiaalselt kõige vajalikuga. Arvestades Z.Z poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid ( vägitamine, 2 inimese julm tapmine) ja vangistuses viibides ( pani toime 2 kuritegu- üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise ja alkohoolse joogi arsti ettekirjutuseta tarvitamise ning 2 distsiplinaarrikkumist, viimases ähvardas vanglateenistujaid füüsilise vägivallaga), on kohus seisukohal, et Z.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Karistuseaja lõpuni on jäänud veel 2 aastat ja 8 kuud Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 alusel kõigepealt võetakse arvesse isiku poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdimõistetu isik on seejuures tähtsusest teisel kohal. Täiendava kontrolli käigus on kohus tuvastanud, et korteris XXX on sisse kirjutatud A. J., kes praegu kannab karistust tapmise eest raskendavatel asjaoludel. Tema ei ole andnud kirjalikku nõusolekut korterisse elektroonilise seadme paigaldamiseks. Kuidas sellist korterit puudutab B. J, et ole kohtule teada. B.J elab rahvastikuregistri andmetel hooris teises elukohas XXX. Need asjaolud ei olnud kriminaalhooldusametniku poolt kontrollitud ega neile hinnang antud. Ka süüdimõistetu tulevane tööandja on tapmise eest karistust kandnud ja tingimuslikult enne tähtaega vabastatud isik. Sellest tuleneb, et peale vabanemist sattuks süüdimõistetu sisuliselt sama 3(4)