1-08-13518/5 - Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja - lahend.ee

6.Vabastada P.T käesoleva kohtumääruse jõustumisel. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.03.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. P.T on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 15.05.2007 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8 ja § 200 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvestati karistusaja algust kinnipidamisest, s.o 30.20.2006. Karistuse kandmise algus 30.10.2006 ja lõpp 30.04.2010. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 28.02.2009. P.T kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kinnipeetav lõpetas Tapa gÜmnaasiumis 6 klassi ning eelmise vangistuse ajal Ämari Vanglas lõpetas keskkooli. Ämari Vanglas käis tuleohutustehnika kursustel. Riigikeele on kinnipeetav õppinud ära iseseisvalt. Vabanemisel soovib elama minna vanaisa juurde eramajja aadressil Kalmistu 18, Tapa linn. Vabaduses on töötanud ametlikult Tapa OÜ Semir Grupp raudtee meistrina, Tartu Trükikojas operaatorina. Viimane töökoht enne vangistust oli Alpimer autopesijana. Vangistuse ajal on kinnipeetav töötanud puidutööstuses. Isik suhtub positiivselt haridusse kui ka tööalasesse enesetäiendamisesse, praegu peab vajalikuks töötamist. Kinnipeetava sõnul ta alkoholi ei tarbi, kuid ühe kuriteo on toime pannud joobes. Kinnipeetava käitumine on muutunud, hakkas tõsiselt suhtuma elusse, teab kuidas edasi elada. Kavatseb töötada ja luua uue pere. Kinnipeetava puhul on ohustatud üksinda pimedatel tänavatel liikuvad inimesed, vanemad inimesed, kuna valib ohvreid nende seast, kes on temast nõrgemad. Ohu ilmnemise tõenäosus on suurem, kui kinnipeetaval tekivad majanduslikud raskused. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kinnipeetava seaduskuulekust mõjutaks tema alkoholi tarvitamisest loobumine ning püsiva ametliku töökoha ning sobiliku elamispinna olemasolu. Kasuks tuleks ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu. Kinnipeetav on Viru Vangla kirjalikes materjalides väitnud, et tal on sugulasi, tuttavaid, sõpru. Ametnik ei tuvastanud kinnipeetava puhul neid lähedasi/tuttavaid, kes saaksid ja suudaksid

kinnipeetavat toetada ennetähtaegsel vabanemisel seadusekuulekale elule. Kinnipeetav omab naistuttavat, kuid reaalne kooselu kogemus temaga puudub. Samuti asjaolu, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt, kuriteod varavastased sh röövimised, vangistused on olnud pikad, järeldused on kinnipeetaval jäänud õigeaegselt tegemata. P.T taotleb tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. On olemas nii hegatiivseid kuid ka positiivseid külgi. Lähedaste toetus ja kindel elukoht on isikul olemas. Töökoha leidmine võib osutuda probleemseks, kuid seda tuleb kindlustada isikule määratud kohustusega - asuda tööle ühe kuu jooksul. Isiku käitumine vanglas on olnud väga hea, isik on läbinud sotsiaalprogrammi, osalenud keelekursustel ja sooritanud eksami. Võttes arvesse seda, et ärakantud kariostuse osa on praeguse seisuga 2 aastat 6 kuud ja ärakandmata on veidi alla ühe aasta, võib tõdeda, et karistuse eesmärk on täidetud ja süüdimõistetut piisavalt mõjutatud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et P.T tuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on põhjandatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P.T isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. P.T on viiel korral kohtulikult karistatud kriminaalkuritegude eest. P.T poolt toimepandud kuriteod on varavastased (vargused, röövimised, asja omavoliline kasutamine). On varem vabastatud tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu 07.03.2005 määrusega katseajaga kuni 14.11.2005. Vabanes vangistust 18.03.2005 ja uue, esimese astme varavastase kuriteo (1 röövimise episood ja 2 varguse episoodi) pani toime 1,5 aastat hiljem. Nimetatud kuritegude eest karistati teda Viru Maakohtu 15.05.2007 kohtuotsusega vangistusega 3 aastat 6 kuud. See kõik näitab, et P.T käitumine enne vangistust oli õigusevastase suunaga. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud suurepärane. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul lõpetanud keskkooli ja töötanud puidutööstuses. Viru Vanglas on esitanud avalduse töötamiseks. Suhtub positiivselt haridusse kui ka tööalasesse enesetäiendamisesse. Süüdimõistetul on läbitud veebruariks 2009 Vabanemiseelne programm. Praegu ta töötab vanglas köögitöölisena, millest iseloomustatakse positiivselt. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vabanedes soovib P.T elama asuda vanaisa, Harry Koslovsky majja Kalmistu 18 Tapa. Maja vajab remonti ja esmatingimused eluks saaksid kinnipeetaval olema ilma remondita rasked. Kriminaalhooldusametniku ettekandest (lk 28-29) on näha, et kinnipeetava vanaisa omab hetkel kehtivat kriminaalkaristust, olles määratud kriminaalhooldusele, mille nõudeid täidab korrapäratult. Vanaisa on nõus kinnipeetavat enda juurde võtma, põhjendades seda asjaoluga, et tal pole niikuinii kuskile minna.