1-08-3179
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
14.mail 2009 Kohtla-Järve kohtumajas
Kohtuasja nr
1-08-3179
Kohtunik
Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär, tõlk
Olga Štšeglova, tõlk Valentina Michelson
Prokurör
Kristiina Erte
Kaitsja
Nikolai Rõžov
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid K.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
K.F , isikukood: XXX, viibib Viru Vanglas
Jätta K.F talle mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.03.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. K.F on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 15.12.2008 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 238 järgi vähendati karistust 1/3 võrra, s.t 4 kuuni. KarS § 65 lg 2 alusel arvestades 18.05.2007 kohtuotsust, karistuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust.
Karistuse kandmise algus 17.01.2008 ja lõpp 16.03.2010. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 17.02.2009. K.F-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse ajal 4 korral distsiplinaarkorras karistatud. Isikul on omandatud ehituspuusepa eriala. Ametlikult on töötanud mööbli tehases lihttöölisena ja mitteametlikult ehitusel. Isik soovib vanglas omandada keevitaja kutse. Hetkel puudub soov töötada vanglas. On soovi avaldanud osa võtta kunstiringi tööst. Kinnipeetaval on võlanõudeid ca 1000000 krooni, puuduvad väljavaated nende likvideerimiseks. Suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid. Isik tunnistab, et oli narkosõltlane ja süstis heroiini. On osalenud narkovõõrutusravil, kuid see jäi pooleli. Isik soovib osaleda sots.programmides, mis aitavad loobuda narkootikumidest. Isik on vanglas esimest korda, varem tingimisi karistatud. Arvestades korduvat karistatust, on välja kujunenud teatavad hoiakud, mis võivad viia seaduserikkumiseni. Suhtub kriminaalhooldusesse vastuoluliselt, on varem kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud. Omab vabaduses toetavat sotsiaalset võrgustikku. Enesekontrolli võib kaotada, kui tarvitab narkoaineid. Kinnipeetava suhtumine vanglaametnikesse on üleolev ning samuti omab kinnipeetav kehtivaid distsiplinaarkaristusi, kaaskinnipeetavatega konflikte ei ole täheldatud. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Kriminaalhooldusametnik leiab, et uue kuriteo toimepanemise risk K.F-i poolt on suur ning ei toeta tema tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. K.F taotleb enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Prokurör ei toeta isiku vabanemist enne tähtaega. Positiivseks tuleb tunnistada, et isikul on olemas kindel elukoht ja vanemate toetus, kuid kõik see on tal olnud ka varem, kuid see ei takistanud tal uute kuritegude toimepanemist Kaitsja toetas oma kaitsealust. Süüdimõistetul on kindel elukoht. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et K.F tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjandatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K.F-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. K.F on viiel korral kohtulikult karistatud kriminaalkuritegude eest, vangistuses viibib esimest korda. Enamus süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegusid on varavastased II astme kuriteod. Isikut on korduvalt määratud kriminaalhooldusele. Kriminaalhoolduse all olles on teda viiel korral karistatud väärteokorras Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest rahatrahvidega. Viimase kuriteo (vargused) pani toime samuti katseajal. See näitab, et K.F-i käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase suunaga. Seega võib järeldada, et karistus ei ole K.F-i suhtes oma eesmärki täitnud.
Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud 5 distsiplinaarkaristust. 08.05.2008 karistati teda noomitusega, kuna valmistas kinnipeetavatele isikutele mängukaardid ja täringud. 06.05.2008 karistati 5 ööpäevase arestiga, kuna arsti nõudes, sõimas valvureid venekeelse ebatsensuurse väljendiga, tagus kambriust ja käitus agressiivselt, vehkides kätega ja rääkides valjul toonil. 24.09.2008 karistati isiklike vahendite arvelt lisatoitlustamise õiguse keelamisega 2 kuuks, kuna läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära 4 žiletitera, 47 suurt valget värvi tabletti, 18 väikest valget värvi tabletti, 17 pruuni värvi kapslit, 4 piklikku valget värvi tabletti, 1 piklik valget värvi tablett millesse oli pressitud kiri „Pamol“ ja 1 ümmargune valget värvi tablett. 29.08.2009 karistati noomitusega, kuna ta andis pesuvahetusse rebitud äärega voodilina. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole K.F oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Käesoleval ajal süüdimõistetu ei ole hõivatud ei töö ega õppimisega. K.F ei ole vangistuse jooksul läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi, mis aitaksid teda võitlemaks agressiivsuse ja narkootikumide tarvitamisega. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav soovib vanglas omandada keevitaja kutse. Kinnipeetaval on isiksusttõendav dokument välismaalase pass kehtivusega 08.09.2015. Süüdimõistetule on tagatud kindel elukoht vanemate juures aadressil XXX. Korter on kahetoaline ja on olemas kõik vajalik normaalseks eluks. Kinnipeetava vanemad on nõus vajaduse korral Dmitrile materiaalset toetust osutama. Kinnipeetava vanemad töötavad ametlikult . Vabanedes ei ole K.F kindlat töökohta ega iseseisvat sissetulekuallikat. Samuti narkootiliste ainete tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Süüdimõistetu karistusaja lõpuni on jäänud ligi 10 kuud. Arvestades K.F-i poolt toimepandud kuritegude arvukust ja korduvaid karistatusi), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, tema vangistust on kahel korral oli asendatud üldkasuliku tööga, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta K.F-ile mingit mõju. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu K.F-i temale Viru Maakohtu 15.12.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Inna Kirsipuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.