1-08-12803
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. mai 2009, Tartu
Kriminaalasja number
1-08-12803
Kohtukoosseis
Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk
Kohtuistungi sekretär
Liina Parv
Kriminaalasi
Aare Sisaski süüdistuses KarS § 121 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 30. jaanuari 2009 otsus
Apellatsiooni esitaja
süüdistatav Aare Sisaski kaitsja advokaat Anti Aasmaa
Prokurör
Liina Pikma
Süüdistatav
Aare Sisask elukoht: XXX-XX ; isikukood: 38405214912; varem kriminaalkorras karistatud 1 korral
Kaitsja
Anti Aasmaa
Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 30. jaanuari 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-12803 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Välja mõista Aare Sisaskilt kohtukulud, s.o kaitsja tasu Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest 2790 krooni 70 senti riigituludesse. Aare Sisaskil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Aare Sisask, 1-08-12803, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 12.maist 2009. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 01.juunist 2009.
Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
Kaitsja leiab, et kohtuotsus tuleb tühistada KrMS § 338 p 1 ja 3 alustel. Kohus ei ole hinnanud tõendeid KrMS § 61 põhimõtteid järgides. Kohus on süüdimõistva otsuse rajanud sisuliselt ühele otsesele tõendile – J.F. kannatanuna antud ütlustele. Kaitsja hinnangul on kannatanu seletused toimunu kohta aga vastuolulised, kuna kiirabikaardist nähtuvalt löödi teda tema korteris, mitte aga trepikojas. See vastuolu tekitab KrMS § 7 lg 3 mõttes paratamatult kõrvaldamata kahtluse kannatanu ütluste usaldusvääruses ja kohus ei saa süüdimõistvat ostust rajada pelgalt kannatanu ütlustele. Kohus on lubamatult peale kannatanu ristküsitluse lõppemist, vahepealset E.S. küsitlemist ja vaheaja tegemist hakanud taas kannatanut küsitlema, küsides, kas oli selline asi, et kõigepealt haaras A. Sisask teil ninast ja väänas, millele kannatanu vastas, et jah, see oli nii. Apellandi hinnangul on kohus selliselt, asudes peale ristküsitlemise lõppu ja vahetult enne kohtuliku uurimise lõpetamist, küsima kannatanult suunavaid küsimusi, rikkunud KrMS § 14 lg 1 sätestatud kohtumenetluse võistlevuse põhimõtet. Menetluslikult kohtu poolt selliselt toimides on kahtluse alla seatud aus ja õiglane kohtupidamine kriminaalasjas tervikuna, mistõttu ei ole välistatud, et nimetatud rikkumistega võis kaasneda ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtuotsuse tegemine. Eeltoodud põhjusel tuleb kõnealune rikkumine lugeda käesolevas kriminaalasjas oluliseks KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetas kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära kaitsja, prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Apellatsioonis leiti, et maakohtu otsus tuleb tühistada KrMS § 338 p 1 ja 3 alusel, so kohtuliku uurimise ühekülgsuse või puudlikkuse ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Veel väidetakse apellatsioonis üldsõnaliselt, et maakohus on eiranud tõendite hindamisel KrMS § 61 põhimõtteid, mis on viinud maakohtu materiaalõiguse väärale kohaldamisele. Ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse põhiosas ( tl 46-47) esitatud tõendite analüüsi ja järeldusi ning eelnimetatud väidetavaid rikkumisi maakohtu lahendis ei tuvastanud ning kohtuotsus vastab sellele esitatavatele nõuetele KrMS § 312 mõttes. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult leidnud, et süüdistatava poolt kannatanu löömine ja kannatanul tuvastatud vigastused on põhjuslikus seoses ja kvalifitseeritav süüteokoosseisuna KarS § 121 mõttes. Ringkonnakohtus kaitsja leidis, et A. Sisaski süüdimõistmine on olnud ebaseaduslik. Tegemist on sõna-sõna vastu situatsiooniga ja kohus on rajanud otsuse kannatanu ütlustele. Rikutud on võistlevuse põhimõtet. Kohus on oma pädevusest väljunud ja see ongi rikkumine. Kohus tegi vaheaja ja peale seda asus kohus ise kannatanut küsitlema. Sisukohaseid ja tähelepanu väärivaid etteheiteid pole apellatsioonis seega maakohtu otsusele esitatud. Väita paljasõnaliselt, et kannatanu ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks on käesoleval juhul asjakohatu. Mingeid tõsiseltvõetavaid põhjendusi, miks ei peaks kannatanu ütlusi tema suhtes toimepandud vägivallast uskuma, pole süüdistatav ega kaitsja kriminaalmenetluse üheski etapis esitanud. Apellatsiooni väide, et kannatanu on nimetanud tema suhtes toimepandud
vägivallateo kohana nii trepikoda, kui ka korterit, on otsitud ja ei sea veel kahtluse alla toimepandud vägivallateo toimepanemist süüdistatava poolt. Kiirabikaardi kaebuste fikseerimise osas (tl 5) on märgitud, et korterisse tungiti sisse ja peksti rusikate ja jalgadega. Kannatanu emakeeleks on saksa keel ja erinevus kiirabikaardil fikseeritus võis tuleneda ka sellest millises vormis keeleliselt talle küsimus esitati ja kuidas sellest sai aru kiirabikaardi koostaja. Põhjendatud on arvata, et mõningane vastuolu vigastuste tekitamise asukoha osas on tekkinud keele mittevaldamisest. Maakohtus on kannatanu detailselt kirjeldanud ( tl 47) süüdistatava poolset vägivalda trepikojas. Samuti ei nõustu ringkonnakohus apellatsiooni etteheitega maakohtule, et kohus küsitles täiendavalt kannatanut. Apellandi hinnangul on kohus selliselt, asudes küsima kannatanult suunavaid küsimusi peale ristküsitlemise lõppu ja vahetult enne kohtuliku uurimise lõpetamist, rikkunud KrMS § 14 lg 1 sätestatud kohtumenetluse võistlevuse põhimõtet. Sellise seisukoha lükkab ümber KrMS § 288 p 6, mille kohaselt kohtul on iseseisev õigus küsitleda pärast ristküsitlust täiendavalt ja seega oli maakohtul õigus kannatanut küsitleda. Tähelepanuväärne on märkida, et asja materjalide kohaselt mõni aeg varem oli juba süüdistatav kannatanu suhtes toime pannud vägivallateod (rusikaga peksmine), millise teo osas on koostatud kriminaalasjas menetluse lõpetamise määrus. Nimetatud asjaolu iseloomustab süüdistatava vägivaldset suunitlust konkreetselt kannatanu J.F. suhtes. Süüdistatav ise keeldus ka maakohtus süüdistust käsitlevaid sisukohaseid ütlusi andmast. Kannatanu emakeeleks on saksa keel ja maakohtus antud ütluste kohaselt pole ta alati osanud vajalikul määral vastata süüdistatava inglise keeles esitatud küsimustele. Sellisel tasemel suhtlus süüdistatavaga ei olnud sõbralik ja kannatanu pidi tema ütluste kohaselt keeleprobleemi tõttu palju kannatama. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, millised vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 koosnevad ka määratud kaitsjatele makstud tasudest seoses nende osalemisega kohtuistungil ja seega on A. Sisask kohustatud hüvitama kulud õigusabile, mis olid osutatud advokaat A. Aasmaa poolt.
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.