1-09-5381
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
08. mai 2009.a. Pärnu Maakohtu Kuninga tn. kohtumaja
Kriminaalasja number
1-09-5381 (09250000607)
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Nummert
Sekretär
Evi Goldschmidt
Prokurör
Kristine Tamm
Kaitsja
vandeadvokaat Viktor Kozlov määratud korras
Kriminaalasi
süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
E.R, isikukood xxx, xxxxxx Pärnu, xxxxxxxxx Kriminaalkorras karistatud 2-l korral.
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 ja § 249 järgi kohus otsustas
1-09-5381
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 28.03.2009.a s.o 1 päev ja lugeda ärakandmata karistuseks 5 (viis) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga (5 kuud 26 päeva - s.o 176 päeva x 2 tundi), s.o 352 (kolmsada viiskümmend kaks) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata E.R kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuete järgi on ta üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Üldkasuliku töö tegemiseks määrata tähtaeg: 1 (üks) aasta. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta E.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Lisakaristuse aja algust arvata E.R alates kohtuotsuse jõustumisest selle täitmisele pööramisel.
1-09-5381 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Asjaolud ja menetluse käik E.R süüdistatakse selles, et tema on karistatud 27.07.2007.a Lääne Politseiprefektuuri otsusega Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 170 trahviühikut s.o 10200 krooni ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks, millised karistusandmed on Karistusregistrist kustutamata, omades seega kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis 28.03.2009.a kella 05:20 ajal, olles alkoholijoobe seisundis, Pärnu linnas mööda Akadeemia tänavat Rüütli ja Akadeemia tänavate ristist Lõuna tänava suunas mootorsõidukit Ford Cougar registreerimisnumbriga 836 AVI. E.R tuvastati indikaatorvahendiga Lion SD 400 alkoholijoove 0,86 mg/l. E.R oli tuvastamise tulemusega nõus, joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest ta loobus. . Sellega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtumenetluse poolte põhjendused maakohtus E.R tunnistas end süüdi täies mahus. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: süüdi tunnistada E.R KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 10.12.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuu ja 27 päeva võrra, liitkaristuseks mõista 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 28.03.2009.a s.o 1 päev ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, s.o 352 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata E.R kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kohustada täitma KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja – kohustusi. Üldkasuliku töö tegemiseks määrata tähtaeg 1 (üks) aasta. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta E.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Maakohtu seisukoht Kohus leidis, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on tema tõelise tahte avaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 järgi tuleb isik süüdi tunnistada ja mõista talle kokkuleppekohane karistus. Kohus mõistab välja süüdimõistetult menetluskulud: sundraha ja kaitsjatasu.
Indrek Nummert Kohtunik 3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.