1-07-8478
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
6. mai 2009. a Tartu
Kriminaalasja number
1-07-8478
Täitmiskohtunik
Lembit Käis
Kohtuistungi sekretär
Marve Alaver
Tõlk
Tiina Mõtsar
Prokurör
Jane Pajus
Menetlustoiming
Süüdimõistetu O.M (isikukood: xxx) materjalide läbivaatamine tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
1-07-8478 loata.
Materjalide sisu ning kohtumenetluse poolte arvamused Tartu Maakohtu 19.02.2008. a otsusega (kriminaalasi nr 1-08-2395) mõisteti O.M süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja teda karistati 5-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti tema liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Tartu Vangla esitas 06.04.2009. a Tartu kohtumajale materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Kinnipeetava karistusaeg algas 19.01.2008. a ja peaks eelduslikult lõppema 18.01.2010. a. Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse (vangla toimiku 2. osa, leht 32) kohaselt on kinnipeetaval olemas keevitaja kutseoskused ja kogemused. Ta töötab alates 01.01.2009. a vangla majandustöödel. Teda ei ole vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud. Vanglast vabanemisel on tal võimalik elada vanaema – xxx – juures xxx. Endiselt on olemas uue kuriteo toimepanemise risk, kui kinnipeetaval tarvitab alkoholi. Kriminaalhooldusosakonna arvamuses (vangla toimiku 2. osa, lehed 34-36) nõustutakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega, kuna vanglast vabanedes on tal olemas elukoht vanaema – xxx – juures xxx ja teda toetav suhtlusvõrgustik. Riskide maandamiseks katseajal oleks vaja, et süüdimõistetu ei tarvitaks alkoholi ega suhtleks kriminaalkorras karistatud isikutega, asuks tööle ning hüvitaks rahalisi kahjunõudeid igakuiselt 500 krooni ulatuses. Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Tal on võimalik hakata elama xxx ning leida keevitaja töökoht. Prokurör leiab, et süüdimõistetu on võimalik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu põhjendused KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest
2 (4)
1-07-8478 vabastada katseajaga, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Tartu Maakohtu 19.02.2008. a otsusega mõisteti O.M süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning teda karistati 5-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati Tartu Maakohtu 06.02.2008. a otsusega mõistetud karistust ning tema liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust alates 19.01.2008. a (vangla toimiku 1. osa, lehed 20-21). Tartu Maakohtu 06.02.2008. a otsusega karistati O.M KarS §-de 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja 215 lg 2 p 1,2 järgi 2-aastase vangistusega. Tartu Maakohtu 14.10.2008. a määrusega (vangla toimiku 1. osa, lehed 34-35), mis jõustus 24.10.2008. a, jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Seega kannab süüdimõistetu praegu Tartu Maakohtu 19.02.2008. a otsusega mõistetud liitkaristust (2-aastast vangistust) II astme kuritegude eest ning seisuga 19.01.2009. a oli tal ära kantud pool mõistetud liitkaristusest. Järelikult on praegu olemas formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 1 p 2 alusel. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri arvamuse, leiab, et süüdimõistetu võib vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastada. Eelmärgitud kohtuotsustest ja karistatuse õiendist (vangla toimiku 1. osa, lehed 12-13) nähtub, et süüdimõistetud on karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Ta on toime pannud ka avaliku varguse vägivallaga. Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt võib alkoholi tarvitamine suurendada süüdimõistetu ohtlikkust ja riskikäitumist. Seega ei ole välistatud, et vabaduses võib süüdimõistetu alkoholi tarvitamise järgselt panna toime uue kuriteo. Kuna süüdimõistetu tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt ning tal on võimalik elada peale vanglast vabanemist vanaema juures xxx ning otsida töökoht, siis leiab kohus, et teda võib vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, allutades ta KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Edaspidiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks on otstarbekas panna süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4 ja 7 sätestatud kohustused: mitte tarvitada katseajal alkoholi ega narkootikume, otsida endale töökoht hiljemalt 1 kuu jooksul pärast vanglast vabanemist ning mitte suhelda vangistust kandnud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata ja mitte viibida kasiinodes.
3 (4)
1-07-8478 Kuna ärakandmata vangistusaeg süüdimõistetul jääb alla ühe aasta, siis tuleb KarS § 76 lg 4 alusel määrata tema katseajaks 1 aasta. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-st 3.
Lembit Käis kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.