Kohtulahend

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 17. oktoobri 2008 otsusega tunnistati Viktor Šerõi süüdi KrK § 1481 lg 2, § 17 lg 5, lg 6 järgi G.P kihutamises ja talle kaasaaitamises OÜ A.G. 2000 maija juunikuu käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele, mille tõttu jäi arvestamata ja riigieelarvesse laekumata 743 797 krooni käibemaksu. 01.09.2000-14.03.2007 vastas sellele KarS § 386 lg 1, § 22 lg 2, lg 3 kuriteokoosseis ja alates 15.03.2007 vastab sellele KarS § 3891 lg 1, KarS § 22 lg 2, lg 3 kuriteokoosseis. V. Šerõile mõisteti karistuseks KrK § 1481 lg 2, § 17 lg 5, lg 6 järgi 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati V. Šerõi karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 25.02.2004-27.02.2004, kokku 3 päeva, seega ärakandmata on 9 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, lg 3 alusel ei pöörata karistust täitmisele, kui V. Šerõi 3 aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. V. Šerõi mõisteti õigeks süüdistuses KrK § 1481 lg 10, § 17 lg 5, lg 6 järgi G.P kihutamises ja talle kaasaaitamises OÜ A.G. 2000 mai-, juuni- ja juulikuu tulu kohta tulu- ja sotsiaalmaksu maksudeklaratsioonide esitamata jätmisele, mille tõttu jäi arvestamata ja riigieelarvesse laekumata 1 882 247 krooni tulumaksu.

Sama otsusega mõisteti G.P õigeks KrK § 148 lg 10 järgi OÜ A.G. 2000 mai-, juuni- ja juulikuu tulu kohta tulu- ja sotsiaalmaksu maksudeklaratsioonide esitamata jätmises, mille tõttu jäi arvestamata ja riigieelarvesse laekumata 1 882 247 krooni tulumaksu.

G.P tunnistati süüdi KrK § 148 lg 2 järgi OÜ A.G. 2000 mai- ja juunikuu käibedeklaratsioonides valeandmete esitamises, mille tõttu jäi arvestamata ja riigieelarvesse laekumata 743 797 krooni käibemaksu. 01.09.2000-14.03.2007 vastas sellele KarS § 386 lg 1 kuriteokoosseis ja alates 15.03.2007 vastab sellele KarS § 3891 lg 1 kuriteokoosseis.

G.P-le mõisteti karistuseks KrK § 148 lg 2 järgi 10 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, lg 3 alusel ei pöörata karistust täitmisele, kui G.P 3 aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Maakohus rahuldas otsusega E.V. (M- ja T kaudu) tsiviilhagi summas 743 797 krooni ning mõistis selle välja solidaarselt G.P-lt ja V. Šerõilt. KrMS § 310 lg 2 alusel jättis maakohus läbi vaatamata E.V. (M- ja T kaudu) tsiviilhagi summas 1 882 247 krooni. Sama otsusega jättis maakohus muutmata E.V. (M- ja T kaudu) tsiviilhagi tagamiseks kohaldatud abinõud: kinnisasja käsutamise keelumärge V. Šerõi omanduses olevale kinnistule aadressil XXX-XX , registriosa 13785, katastritunnus 32214:004:0121; kinnisasja käsutamise keelumärge V. Šerõi omanduses olevale kinnistuosale aadressil XXX-XX , registriosa 6932, katastritunnus 32212:001:0007 ja kinnisasja käsutamise keelumärge G.P omanduses olevale kinnistuosale aadressil XXX-XX , registriosa 16637, katastritunnus 30901:009:0022.

G.P osas maakohtu otsust apellatsioonimenetluses vaidlustatud ei ole. V. Šerõi süüditunnistamise osas maakohtu otsus vaidlustati. Maakohus arutas V. Šerõi süüdistust KrK § 1481 lg 2 ja KrK § 17 lg 5, lg 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis oli karistatav kuni 14.03.2007 kehtinud KarS § 386 lg 1, KarS § 22 lg 2, lg 3 ja KarS § 390 lg 1, KarS § 22 lg 2, lg 3 järgi ning alates 15.03.2007 on karistatav KarS § 3891 lg 1, KarS § 22 lg 2, lg 3 järgi selles, et tema, olles 10.03.2000 kuni 25.05.2000 OÜ A.G. ainuosanik ja juhataja, maksupettuse ja isikliku varalise kasu saamise ning riiklike maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil värbas 2000 maikuus OÜ A.G. ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks (juhatajaks) G.P. Tegelikult jäi OÜ A.G. edasi V. Šerõi otsese juhtimise ja kontrolli alla. V. Šerõi juhtis osaühingu majandustegevust, tegi selleks vajalikke otsuseid ja tema korraldusel võttis G.P arvelduskontolt välja sularaha ning tegi ülekandeid. V. Šerõi tekitas G.P viimase materiaalset huvitatust ära kasutades tahtluse maksukohustuse vähendamise eesmärgil esitada OÜ A.G. käibedeklaratsioonides valeandmeid 2000 mai- ja juunikuu käibe kohta. OÜ A.G. poolt käibedeklaratsioonides 2000 mai- ja juunikuu käibe kohta valeandmete esitamise tõttu jäi arvestamata ja riigieelarvesse laekumata 743 797 krooni käibemaksu. Sel viisil, samuti juhtides OÜ A.G. praktilist majandustegevust, kihutas V. Šerõi G.P kuriteole ja aitas sellele kaasa. G.P , olles alates 25.05.2000 OÜ A.G. juhatuse liige, maksukohustuse vähendamise eesmärgil esitas tahtlikult valeandmeid OÜ A.G. käibedeklaratsioonides maksustamisperioodide mai ja juuni 2000 kohta järgmiselt: deklareeris tegelikkusest väiksemat käivet, mistõttu jäi riigile käibemaksuna laekumata (295 318+16 181) 311 499 krooni. Samuti deklareeris ta alusetult suurt sisendkäibemaksu, mistõttu jäi riigile käibemaksuna laekumata 432 298 krooni (417 314+14 984). Kokku jäi OÜ A.G. käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise tagajärjel maksudena laekumata 743 797 krooni. Käesolevas kriminaalasjas on eelnevalt Viru Maakohtu 14.03.2006 otsusega G.P ja V. Šerõi süüdi tunnistatud KrK § 1481 lg 10 järgi.

Viru Ringkonnakohus jättis 15.01.2007 otsusega Viru Maakohtu otsuse muutmata selles osas, millega G.P ja V. Šerõi tunnistati süüdi OÜ A.G. 2000 mai- ja juunikuu kohta käibedeklaratsioonides valeandmete esitamises. Riigikohus saatis 22.06.2007 otsusega nr 3-1-1-22-07 antud kriminaalasja uueks arutamiseks Viru Maakohtule. Riigikohtu otsuse punkt 13 kohaselt on KarS §-st 5 lg 1 ja 2 tulenevalt isiku süüditunnistamine ja karistamine võimalik üksnes juhul, kui tema poolt toime pandud tegu on olnud jätkuvalt karistatav igal ajahetkel arvates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Riigikohtu otsuse punkt 13.1 järgi on nii süüdistuses kui ka maa- ja ringkonnakohtu otsustes leitud, et G.P-le süüksarvatud tegu on alates kriminaalkoodeksi kehtivuse lõppemisest 01.09.2002 kuriteona karistatav KarS § 386 lg 1 ja § 390 lg 1 järgi ning V. Šerõile etteheidetav käitumine KarS § 386 lg 1 - § 22 lg 2 ja 3 ning § 390 lg 1 - § 22 lg 2 ja 3 järgi. Riigikohtu otsuse punktis 13.2 on märgitud, et 15.03.2007, s.o pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist käesolevas kriminaalasjas, jõustus karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seadus (RT I 2007, 13, 69). Selle seaduse § 9 p-dega 72 ja 74 tunnistati KarS §-d 386 ja 390 kehtetuks. Järelikult eeldab G.P ja V. Šerõi süüditunnistamine kontrollimist, kas süüdistatavate käitumine on kuriteona karistatav ka alates 15.03.2007. Riigikohtu otsuse punkt 13.4 kohaselt G.P ja V. Šerõi teo jätkuva karistatavuse kontrollimiseks tuleb tuvastada süüdistatavate eesmärk maksuhaldurile andmete esitamata jätmisel ja valeandmete esitamisel. Otsuse punktis 13.6 on kriminaalkolleegium leidnud, et kui teo jätkuva karistatavuse kontrollimine eeldab uute asjaolude väljaselgitamist, tuleb kriminaalasi selle küsimuse lahendamiseks saata kohtule, kelle pädevuses on faktiliste asjaolude tuvastamine. Otsuse punktis 13.7 leidis kolleegium, et olukorras, kus Riigikohus saadab kriminaalasja maa- või ringkonnakohtule uueks arutamiseks üksnes selleks, et oleks võimalik täiendavalt tuvastada teatud faktiline asjaolu, mis on vajalik isiku käitumise jätkuva karistatavuse kontrollimiseks, peab kohus kriminaalasja arutama üksnes ulatuses, mis on vajalik kõnealuse asjaolu tuvastamiseks ja sellest tulenevate otsustuste tegemiseks. Kriminaalasja täiemahuline uus arutamine nõutav ei ole. Eeltoodust tulenevalt arutas maakohus kriminaalasja selleks, et tuvastada, kas G.P ja V. Šerõi teod on jätkuvalt karistatavad ka peale 15.03.2007, mil hakkas kehtima KarS § 3891 ja kaotasid kehtivuse KarS § 286 lg 1, § 390 lg 1. Süüdistatavate teos on KarS § 3891 lg 1 kuriteokoosseis vaid siis, kui maksuhaldurile esitati tahtlikult valeandmeid eesmärgiga vähendada maksukohustust. Kriminaalasja uuel arutamisel G.P ja V. Šerõi end süüdi ei tunnistanud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on V. Šerõi süü tõendatud G.P ütlustega, mille kohaselt 2000 mai- ja juunikuu kohta käibedeklaratsioonid käskis tal teha V. Šerõi, kes ütles talle, mida kuhu kirjutada. Ta täitis V. Šerõi etteütlemise järgi deklaratsioonid ja viis need Tartusse Maksuametisse. 25.05.2000 ostu-müügi lepingu kohaselt müüs V. Šerõi G.P-le OÜ A.G. osa nimiväärtusega 40 000 krooni, millise summa ostja tasus enne lepingu allkirjastamist. G.P ütluste kohaselt tõi ta notari juurde pangast väljavõtte summa tasumise kohta, kuid tegelikult ei maksnud ta midagi. Ka ei maksnud ta midagi notari juures (lepingu kohaselt oli tasu 778,80 krooni). Firma omanikuks saamise eest sai ta V. Šerõilt 1500 krooni. 42 278 kroonise kingituse eest, mille vormistamiseks müüja ja ostja koos petsid notarit, kinnitades, et ostja on maksnud 40 000 krooni ja tasub lepinguga seotud kulud, pidi G.P lubama vaid V. Šerõil teha OÜ A.G. nimel mõned tehingud. Seda, et G.P ei maksnud 40 000 krooni ega notaritasusid, samuti kokkulepet, et V. Šerõi teeb tehinguid, ei eitanud oma ütlustes ka V. Šerõi. Eeltooduga on tõendatud, et OÜ A.G. võõrandamine V. Šerõilt G.P-le ei toimunud raha eest (ostu-müügitehing), vaid tasuta (kinkimine). Ettevõtte võõrandamist tasuta üleandmise (kinkimise) teel varjasid

süüdistatavad eelneval kokkuleppel tehingu notariaalse vormistamise ajal. Võõrandamist sellistel asjaoludel põhjendas V. Šerõi sellega, et tal polnud firmat enam vaja. Samas kinnitas ta G.P ütlusi, et firma võõrandamise tingimuseks oli kokkulepe, et tema jätkab tehingute tegemist firma kaudu. Sellest tulenevalt soovis V. Šerõi vabaneda järgnevatest tehingutest tulenevast maksukohustusest. OÜ A.G. omanikuna ja juhatuse liikmena oleks V. Šerõil olnud kohustus nii 2000 maikuu käibe 1 922 543 krooni kui 2000 juunikuu käibe 2 516 836 krooni kohta õigete andmetega käibedeklaratsioonide esitamiseks. V. Šerõi kui tehingute teostaja omas täielikku teavet OÜ A.G. käibe kohta 2000 mais ja juunis. Seega oli tal võimalus esitada käibedeklaratsioonides õiged andmed. G.P ütlustega on tõendatud, et tema esitas V. Šerõi käsul Tartu Linna Maksuametile OÜ A.G. 2000 mai- ja juunikuu kohta käibedeklaratsioonid. Ta kirjutas neisse arvud V. Šerõi ütlemise järgi ja allkirjastas need. V. Šerõi ütluste kohaselt ta ei osalenud käibedeklaratsioonide täitmisel. Maakohus luges V. Šerõi sellised ütlused mitteusaldusväärseteks, sest nad on vastuolus tema enese ütlustega, et ta teostas erinevate firmadega tehinguid. V. Šerõi poolt OÜ A.G. nimel teostatud tehingute kohta ei olnud G.P käsutuses teavet, mistõttu ei saanud ta ka deklaratsioone täita. V. Šerõi ütlused, et ta ei käskinud viia deklaratsioone Tartu Maksuametisse, lükkab ümber asjaolu, et G.P-le ei saanud teada olla ettevõtte endine seotus Tartuga. Maakohus leidis, et G.P ütlustega on tõendatud OÜ A.G. käibedeklaratsioonide koostamine V. Šerõi kihutamisel ja kaasaaitamisel süüdistuses kirjeldatud viisil. V. Šerõi poolt OÜ A.G. tasuta üleandmisega G.P-le ja viimase poolt selle vastuvõtmisega on tõendatud, et V. Šerõi eesmärgiks oli maksukohustuse vähendamine tahtlikult valeandmete esitamise teel maksuhaldurile. Selle eesmärgi saavutamiseks kihutas ta kavatsetult G.P toime panema käibedeklaratsioonides valeandmete esitamist ja aitas sellele kuriteole kaasa. Maakohus ei nõustu G.P-ga , kelle väitel oli tema eesmärgiks vaid saada endale tasuta firma, mille kaudu ta kavatses hakata müüma vanametalli. Riigi petmise eesmärki tal polnud, maksudest ega maksudeklaratsioonidest ei teadnud ta midagi. Käibedeklaratsioonid täitis ta V. Šerõi käsul, kirjutas sinna numbrid nii, nagu V. Šerõi ütles ja viis need V. Šerõi käsul Tartu Maksuametisse. Maakohus tunnistas üldtunnustatud asjaoludeks selle, et igale tavalisele inimesele on teada käibemaksu tasumise kohustus ning isik teab, et allkiri dokumendil, mille ta viib riigiasutusse, kinnitab tema poolt esitatud andmete õigsust. Maakohus leidis, et G.P väide, nagu puudus tal maksukohustuse vähendamise eesmärk, ei ole tõene. Ta teadis alates kokkuleppest firma temale üleminekuks tingimusest, et V. Šerõi jätkuvalt teostab selle kaudu tehinguid, st et OÜ A.G. il toimub käive. Selleks, et saada kingitusena endale OÜ A.G. , andis ta V. Šerõile loa teostada ükskõik milliseid ja kui palju tehinguid ilma dokumentide esitamise kohustuseta. Kuigi ta pani end teadlikult ja tahtlikult olukorda, kus puudus võimalus teada tehingute konkreetseid asjaolusid, oli tal pangaoperatsioonidest teada tehingute rahaline väärtus, mida tõendavad ta enese ütlused, et V. Šerõi käsul kanti tema allkirjaga maksedokumentide alusel raha üle ning V. Šerõi käsul võttis ta firma arvelt raha välja ja andis V. Šerõile. Seega, allkirjastades käibedeklaratsioone, milles käibe summad olid oluliselt väiksemad kui rahaliste vahendite liikumine pangakontol (mai 2000 käibedeklaratsioonid) ning teades, et ettevõttele ei ole midagi soetatud (mai ja juuni 2000 käibedeklaratsioonid), teadis ta, et sel moel toimub maksude vähendamine. Eeltoodust lähtudes maakohus luges tõendatuks, et G.P seadis endale eesmärgiks OÜ A.G. 2000 mai- ja juunikuu käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise selleks, et vähendada maksukoormust 743 797 krooni võrra ning pidas võimalikuks, et selline tagajärg saabub. Eesti Vabariik esitas M- ja T kaudu tsiviilhagi riigile tekitatud kahju 743 797 krooni hüvitamiseks. Käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise tõttu jäi 2000 maikuu käibelt laekumata 310 302 krooni ja 2000 juunikuu käibelt 433 495 krooni, kokku 743 797 krooni. Kontrollaktist 16.05.2003 nr 4-04/124/37 nähtub, et Läti Parex Panga kaudu OÜ A.G. teostas

seitse pangaülekannet OÜ-le W.T. 26.05.2000-20.07.2000 kokku summas 322.590.75 USD ehk 5 357 164.68 krooni. Neli ülekannet summas 3 261 858.04 krooni oli teostatud hiljem kui 20.06.2000 (pärast maikuu käibedeklaratsiooni esitamise tähtaega). 26.07.2002 revisjoniakti lisast ja OÜ A.G. Hansapanga konto väljavõttest nähtub, et lisaks sellele laekus erinevate arvete alusel OÜ A.G. kontole ajavahemikus 20.07.2000 kuni 02.04.2001 kokku 440 000 krooni. Seega olid OÜ-l A.G. olemas vahendid, millest Maksuametil oleks olnud võimalik kogu vähem deklareeritud käibemaks sisse nõuda maksumenetluses, kui süüdlased ei oleks valeandmete esitamisega käibedeklaratsioonides seda takistanud. Käibemaks jäi sisse nõudmata süüdistatavate poolt KrK § 1481 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise tõttu, mis seisnes ettevõtte käibedeklaratsioonides valeandmete esitamises eesmärgiga vähendada maksukohustust. TsK § 448 lg 1 kohaselt kuulub kahju hüvitamisele kahju tekitanud isiku poolt täies ulatuses. TsK § 188 lg 1 kohaselt on solidaarse kohustuse korral kreeditoril õigus nõuda täitmist nii kõikidelt võlgnikelt ühiselt kui ka igaühelt neist eraldi võlga täies ulatuses kui ka osaliselt. Maakohus leidis, et kahju tekkimise põhjustas mõlema süüdistatava ühine tegevus kuriteo toimepanemisel, mistõttu solidaarne nõue mõlema isiku vastu on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele summas 743 797 krooni. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu V. Šerõi kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse V. Šerõi süüditunnistamise osas ja teha selles osas õigeksmõistva otsuse ning jätta E.V. tsiviilhagi rahuldamata. Apellatsiooni kohaselt põhineb kohtuotsus G.P ütluste vabal tõlgendusel. Objektiivsed tõendid, mis tema väiteid kinnitaksid, puuduvad. G.P ütlused on ebausaldusväärsed tulenevalt vastuoludest muude tõenditega. OÜ A.G. omanikuvahetuse asjaolude seostamine maksukohustuse vähendamise eesmärgiga on meelevaldne. Süüdistatavate ütlused on vastukäivad. V. Šerõi ütluste kohaselt andis ta kõik dokumendid üle, aga G.P ütluste kohaselt sai ta need vaid osaliselt. Kaitsja leiab, et need G.P ütlused on ebausaldusväärsed ja viitab I kd lk 55, kus G.P on andnud seletuse, mille kohaselt tal oli mitu raamatupidajat ja ta ei suuda dokumente leida. Toimiku I köite lk 6 on loetelu dokumentidest, millised G.P esitas maksuhaldurile juulis 2001. 03.11.2003 andis G.P võetuse käigus välja täiendavaid dokumente (II kd lk 146-149). Läbiotsimistel 27.02.2004 esitas ta (II kd lk 179-180) veel täiendavaid dokumente, mis puudutasid süüdistuses märgitud perioodil OÜ A.G. i tegevust, sh. metalli müüki AS GSG-le (II kd lk 193). Dokumentide üleandmise aja kohta on G.P väitnud, et ei mäleta, millal see toimus. Dokumentide-arvete leidmine G.P juurest kinnitab asjaolu, et tal oli võimalik käivet deklareerida, ta tegi seda, kaasates raamatupidaja ja seega peab kandma ka vastutust deklaratsiooni õigsuse eest. Kaitsja ei ole nõus maakohtu järeldusega, et G.P-le oli pangaoperatsioonidest teada tehingute rahaline väärtus, samuti asjaolu, et ettevõttele ei ole midagi soetatud. G.P ei andnud menetluse alguses ütlusi selle kohta, et N.K oli seotud nende deklaratsioonide koostamisega. Kaitsja märgib, et samas V. Šerõi kodus ja tööl läbiviidud läbiotsimiste käigus (II kd lk 234-249 ja IV kd lk 1-20) asjassepuutuvaid dokumente ei leitud. Kaitsja leiab, et V. Šerõil ei olnud kohustust esitada deklaratsioone mai-juuni eest 2000, kuna ta polnud enam juhatuse liige. Objektiivsed tõendid temapoolse G.P mõjutamise kohta puuduvad. Lähtudes eeltoodust ei saa V. Šerõid süüdistada kaasaaitamises või kihutamises valeandmete esitamisele käibedeklaratsioonides. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohtus kaitsja jäi apellatsiooni juurde selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §le 342 lg 3 p 1. Riigikohtu 22.06.2007 otsusega nr 3-1-1-22-07 saadeti antud kriminaalasi uueks arutamiseks Viru Maakohtule. Arutamise piirid määratleti otsuse punktides 13.6, 13.7, 14.3, 14.4, 14.5 ja

millisel eesmärgil V. Šerõi ja G.P maksuhaldurile andmeid esitamata jätsid ja valeandmeid esitasid. Juhul kui maakohus leiab, et nende käitumine on ka pärast 15.03.2007 jätkuvalt kuriteona karistatav, tuleb kohtul langetada motiveeritud otsustus E.V. (M- ja T kaudu) tsiviilhagi kohta. Ringkonnakohus leiab, et Riigikohtu seisukohta G.P ütluste usaldusväärsuse osas asjas tervikuna ei saa muuta kriminaalasja osaline uus arutamine, kuigi kaitsja seda ringkonnakohtus väitis, leides, et G.P uuel arutamisel muutis oma eelnevalt antud ütlusi. Maakohus, juhindudes Riigikohtu otsuses antud suunistest, on tõendeid kogumis hinnates näidanud motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt nendele tõenditele ja mis alusel tuleb rahuldada tsiviilhagi 743 797 krooni solidaarses väljamõistmises (VI kd lk 121-124). Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule leiab, et kriminaalasjas on olemas tõendid, mis kinnitavad V. Šerõile esitatud süüdistust. G.P mõisteti süüdi kui kuriteo täideviija ja seda pole vaidlustatud. V. Šerõi mõisteti süüdi G.P kihutamises ja talle kaasaaitamises. Kihutamine seisneb selles, et just V. Šerõi ettepanekul ja G.P ära kasutades vormistati OÜ A.G. tema nimele, V. Šerõi ütles need summad G.P-le , mida esitada käibedeklaratsioonides. Kaasaaitamine seisneb selles, et V. Šerõi tegi tehinguid, millest käive tekkis ja tänu millele oli võimalik käibedeklaratsioone esitada ja just tema oli see, kes selgitas, kuhu deklaratsioonid tuleb esitada. Maakohus on põhjalikult süüdistatavate ütlusi käsitlenud ja koosmõjus teiste uuritud tõenditega neile hinnangu andnud (VI kd lk 121122). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid üle korrata. Eelpool ringkonnakohus juba viitas kohtuistungi protokollile, kus kajastuvad süüdistatavate ütlused ja avaldatud ning uuritud kirjalikud tõendid. Kohtuistungi protokollile tuginedes ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et kohtuotsus põhineb G.P ütluste vabal tõlgendusel ja et objektiivsed tõendid, mis tema ütlusi kinnitaks, puuduvad. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et G.P ütlused on ebausaldusväärsed, kuna need väidetavalt on vastuolus apellatsioonis välja toodud ja viidatud tõenditega ning ta olevat kriminaalasja uuel arutamisel andnud teistsuguseid ütlusi kui eelmisel arutamisel. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kaitsja väitega, et OÜ A.G. omanikuvahetuse asjaolude seostamine maksukohustuse vähendamise eesmärgiga on meelevaldne. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja väide, et G.P ei andnud menetluse alguses ütlusi selle kohta, et V. Šerõi oli seotud deklaratsioonide koostamisega, kuid asja uuel arutamisel seda rääkis (VI kd lk 82-83) , ei tähenda, et G.P muutis oma varem antud ütlusi. Kui tema käest seda varem ei küsitud ja ta ka ise ei rääkinud, ei tähenda see ütluste muutmist, vaid tegemist on täiendavate ütlustega, mis aga antud juhul ei muuda V. Šerõi süüdistuse tõendatust ega tingi tema õigeksmõistmist. Maakohus on põhjendanud (VI kd lk 121-122), miks ja kuidas OÜ A.G. omanikuvahetuse asjaolud on seostatavad maksukohustuse vähendamise eesmärgiga ning miks V. Šerõi ütlused on mitteusaldusväärsed ning miks aluseks tuleb võtta G.P ütlused. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Maakohus leidis (VI kd lk 123-124), et kahju tekkimise põhjustas mõlema süüdistatava ühine tegevus kuriteo toimepanemisel ning seetõttu solidaarne nõue mõlema isiku vastu on põhjendatud. Juhindudes TsK §-dest 448 lg 1 ja 188 lg 1 maakohus mõistis süüdistatavatelt solidaarselt välja 743 797 krooni E.V. kasuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Apellatsioonis taotletakse V. Šerõi õigeksmõistmist ja tsiviilhagi rahuldamata jätmist. Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 310 lg 2 kohaselt, kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata, mitte aga ei jäeta rahuldamata. Mingeid sellekohaseid põhjendusi, miks taotletakse tsiviilhagi rahuldamata jätmist, apellatsioonis välja ei ole toodud.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, millised vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 koosnevad ka määratud kaitsjale makstud tasudest seoses tema osalemisega kohtuistungil ja seega on V. Šerõi kohustatud hüvitama kulud õigusabile 6718.92 krooni ulatuses, mis olid osutatud advokaat A. Suubani poolt.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.