Kohtulahend

Asjaolud H.T on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 30.04.2008 otsusega § 263 p 4 järgi vangistusega 1 kuu ja KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistusega 2 kuud; KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristus 2 kuud vangistust; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrati katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 2 kuud ei pöörata täitmisele, kui H.T ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid; H.T-le määrati katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldusametnik on kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud H.T kohta. Ettekandest nähtuvalt on H.T pannud katseajal toime 5 rikkumist.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes leiab, et H.T ei ole alati täitnud kohtu poolt määratud kohustust – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. H.T on kohtu poolt määratud kohustust (Alkoholiseadus § 70) rikkunud viiel korral. 27.04.2009 seletuses tunnistab H.T, et on kohtu poolt määratud kohustust rikkunud. Põhjuseks on olnud sõprade sünnipäevad ja videofilmide vaatamised, millega kaasneb lahja alkoholi tarvitamine. Vestlustest on selgunud, et H.T saab aru oma rikkumistest, kuid ta ei ole pingutanud, et väärtegude toimepanemist vältida. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku pikendada H.T katseaega 6 kuu võrra. KrMS § 427 lg 1 kohaselt KarS § 74 lõike 4 või § 75 lõike 3 alusel süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kohtu põhjendused KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. Vastavalt KarS § 74 lg-le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. H.T on rikkunud KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud lisakohustusi: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohus leiab, et on põhjendatud KarS § 74 lg-le 4 alusel H.T-le kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks 6 kuu võrra. KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Helle Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.