Kohtulahend

katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või registreerida end Tööturuametis töötuna ühe kuu jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Määrata Peeter EELMAA kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt Karistusseadustiku §78 p.2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada Peeter EELMAA karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Viru Vangla esitas 14.04.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Peeter Eelmaa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Peeter Eelmaa on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 22.11.2007 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.1 järgi ja karistatud vangistusega 2 aastat 4 kuud. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Iseloomustuse kohaselt omandas kinnipeetav vanglas santehniku eriala ja käis aianduse kursustel. Peale vabanemist on kinnipeetavale garanteeritud töökoht välissuhete direktori kohale xxx-s. Viru Vanglas käib kinnipeetav regulaarselt jumalateenistustel ja piiblitundides, külastab regulaarselt raamatukogu, tegeleb spordiga. Ta on võetud järjekorda sotsiaalprogrammide ART ja Vihajuhtimise treening läbimiseks, kuid praegu ei ole see veel osutunud võimalikuks. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 8 korda, reaalset vanglakaristust kannab kolmandat korda. Ohtu vähendavad tegurid on järgmised: õiguskuulekas sotsiaalvõrgustik, ametlik

töökoht, suhtlemine mittekriminaalse taustaga tuttavatega. Kinnipeetav on motiveeritud asuma tööle, maksma hagid ja aidata kasvatada lapsi koos elukaaslasega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustunud kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Arvamuse kohaselt on kinnipeetava suhted ema ja isaga head. Positiivseteks asjaoludeks on kindel elukoht, vanemate toetus ja võimaliku töökoha olemasolu. Negatiivseteks asjaoludeks on liigse materiaalsuse väärtustamine, võimalik alkoholi ja narkootiliste ainete tarbimine, väljakujunenud kindel toimepandud tegude muster. Kriminaalhooldusametnik ei pea otstarbekaks, arvestades kuritegude dünaamikat, karistusaja lõpptähtaega ja uue kuriteo toimepanemise riski, vabastada kinnipeetav tingimisi enne tähtaega.

Maakohtu istung Kinnipeetav Peeter Eelmaa taotles maakohtu istungil enda tingimisi vangistusest enne tähtaega vabastamist, nõustus katseaja käitumiskontrolli tingimustega ja kinnitas, et vabanemisel on tal olemas nii kindel elu- kui töökoht. Prokuröri abi Ave Arnim toetas vangistusest tingimisi enne tähtaega.

maakohtu

istungil

kinnipeetava

vabastamist

Kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar toetas maakohtu istungil taotlust Peeter Eelmaa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et Peeter Eelmaa tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus leiab, et antud asjas esinevad alused Peeter Eelmaa vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Peeter Eelmaa viibib vangistuses alates 30.04.2007, s.o. 2 aastat. Vangistust on lõpuni 26.11.2009 jäänud kanda natuke vähem kui 7 kuud. Seega on kinnipeetav vangistuses viibinud tunduvalt kauem, kui jääb veel karistust kanda. Karistust kannab ta I astme rahvatervisevastase süüteo eest. Maakohus nõustub prokuröri seisukohaga, et antud asjas on tingimisi enne tähtaega vabastamisel olulise tähtsusega asjaolud, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 8 korda ja reaalset vangistust kannab kolmandat korda, samuti see, et tegemist on I

astme kuriteoga, mis on seotud narkootikumidega. Kuigi kinnipeetav on vangistuses distsiplinaarkorras karistatud, on see olnud vaid korra ammu, 30.10.2007. Samas tuleb arvestada ka järgmisi asjaolusid. Vabanemisel vangistusest tingimisi enne tähtaega on kinnipeetaval olemas kindel elukoht isa juures kahetoalises korteris. Nagu nähtub maakohtu istungil kinnipeetava poolt esitatud tõendist, on tal vabanemise korral olemas garanteeritud töökoht xxx-s netopalgaga 8000 krooni kuus. Maakohtu istungil antud seletuste kohaselt on tal tegelikkuses võimalik seda tööd teha kodus läbi arvutivõrgu. Nagu nähtub kriminaalhooldaja arvamusest, kuuluvad kinnipeetava lähivõrgustikku tema isa ja ema, kes toetavad poega igati ja kellega on kinnipeetaval head suhted. Kinnipeetava poolt maakohtu istungil antud seletuste kohaselt on tal säilinud head suhted ka maal elava elukaaslasega ja edaspidi soovib ta lapsi kasvatada koos temaga. Maakohus leiab, et ülaltoodud asjaolud on lisagarantiideks sellele, et hoida ära kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemine. Töötamine, elamine koos isaga ja tegelemine lastega annavad kinnipeetavale vabaduses tegevust, mis hoiab ära uute kuritegude toimepanemise. Töötamine ja seega legaalse sissetuleku omamine vähendavad ka materiaalse kasu saamise eesmärgil toimepandavate kuritegude riski. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav emotsionaalselt stabiilne, hea kohanemisvõimega, tema enesehinnang on adekvaatne ja tal on oma vanusele kohased sotsiaalsed oskused. Samuti nähtub iseloomustusest, et kinnipeetav käib regulaarselt raamatukogus, piiblitundides ja jumalateenistustel. Maakohus leiab, et seega on tegemist kinnipeetavaga, kelle soovi muutuda ja elada edaspidine elu seaduskuulekalt võib pidada reaalseks ja täidetavaks. Kriminaalhooldaja ei ole oma arvamuses kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega nõustunud ja viidanud kuritegude dünaamikale, karistuse lõpptähtajale ning uue kuriteo toimepanemise riskile. Uute kuritegude touimepanemise riski hindas maakohus käesolevas määruses ülalpool. Mis puudutab kuritegude dünaamikat, siis siinkohal nõustub maakohus küll kriminaalhooldaja seisukohaga, et viimasel korral on tegemist olnud I astme kuriteoga, mistõttu võib öelda, et kuriteod on läinud raskemaks, kuid ainult see asjaolu ei anna alust jätta kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ja käitumiskontrollile määramata. Mis puudutab karistuse lõpptähtaega, siis leiab maakohus vastupidiselt kriminaalhooldajale, et vabastades kinnipeetava just käesoleval ajal, s.o. 7 kuud enne karistuse tähtajalist lõppu vangistusest tingimisi enne tähtaega, on võimalik tema üle panna riigipoolne kontroll, mis kindlasti distsiplineerib süüdimõistetut ning aitab ühtlasi teda ka resotsialiseerumisel. Kui kinnipeetav vabaneb 7 kuu pärast tähtaegselt, puudub igasugune võimalus tema tegevuse üle järele valvata. Ennetähtaegse vangistusest vabanemise mõte ongi selles, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et

kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem, kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et käesolevas asjas on põhjendatud Peeter Eelmaa vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega eelkõige sellepärast, et karistuse tähtaja lõpuni on jäänud vaid 7 kuud ja vabastades ta enne seda tähtaega, on võimalik teostada tema üle vastavalt KarS §76 lg.4 kriminaalhooldust veel terve aasta. Maakohus leiab, et selliste korduvalt karistatud isikute puhul, nagu seda on Peeter Eelmaa, on selline järelevalve äärmiselt ja vajalik ja tõhus, samuti on ühiskond vähem ohustatud. Ka leiab maakohus, et peale pikaajalist vangistuses viibimist on kinnipeetaval vabanemise korral kindlasti väga vajalik toetus ja abi, mida maakohtu arvates saab kõige efektiivsemalt ja õigesti pakkuda ennekõike kriminaalhooldus. Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel mõista Peeter Eelmaale ühe aasta pikkune katseaeg. Sellel ajal allutatakse Peeter Eelmaa KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalisel elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks, ka prokuröri poolt nimetatud järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end Tööturuametis arvele 1 kuu jooksul peale vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav tunnistanud alkoholiga varasemat liialdamist, tema viimane kriminaalkaristus on narkokuriteo eest. Tööl käimine või töötuna registreerimisel arvele võtmine aitavad süüdimõistetul majanduslikult toime tulla, mis vähendab uute kuritegude, eelkõige varavastaste, mille eest on süüdimõistetu korduvalt süüdi tunnistatud, toimepanemise ohtu. Kuna asja materjalidest nähtub, et varasemalt on süüdimõistetu kuritegusid toime pannud grupis, aitab kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riski.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §75, §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.