1-08-16273/5 - Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega tuli alljärgnevatele järeldustele. 1) Maakohus on põhjendatult tuvastanud U.V süü kannatanu A. B. autost toimepandud varguse kaastäideviijana. Süüdistatava U.V poolt kahtlustatavana antud ütlustest, milliseid maakohus on kasutanud lühimenetluses kohtuotsuse tegemisel põhjendatult tõendina, on U.V kirjeldanud, kuidas tekkis ühine teootsus varguse toimepanemiseks. Kuidas kuriteo vahetu täideviimise momendil kaastäideviijate rollid jagunesid ja mida konkreetselt üks või teine kaastäideviijatest tegi, see ei oma määravat tähtsust süüdistatava süüküsimuse lahendamisel ja tema käitumisele juriidilise hinnangu andmisel. Kohtukolleegium leiab, et maakohus, kes tuvastas süüdistatavate eelneva kokkuleppe varguse toimepanemiseks ja ka kokkuleppe konkreetsete tegevuste toimepanemiseks kuriteo vahetu toimepanemise käigus, on põhjendatult leidnud ka seda, et kaastäideviijad on väärt võrdseid karistusi konkreetse kuriteo toimepanemise eest. Asjaolusid, millised annaks põhjendatud aluse tuvastatud kuriteo tehiolude pinnalt diferentseerida süüdistatavatele mõistetud karistust, ei ole tuvastanud ka apellatsioonikohus. 2) U.V-le vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud varguse eest 6 kuulise vangistuse mõistmist, mida lühimenetluse sätete kohaselt on vähendatud 4 kuuni, mis on ka sisuliselt konkreetse kuriteo eest mõistetud karistuseks, ei saa lugeda põhjendamatult karmiks karistuseks. Tegemist on sanktsiooni alammäärale ligilähedase karistusega ja arvestades sanktsiooni ülemmäära – 5 aastat – on tegemist tunduvalt alla sanktsiooni keskmäära mõistetud karistusmääraga. Seejuures on aga tegemist isikuga, keda on ka varem karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, kes on ka varem kuritarvitanud kohtu usaldust ja pannud toime kohtu poolt määratud katseajal uusi kuritegusid ja kes ka seekord pani toime kuriteod, olles tingimisi ennetähtaega vabastatud karistuse kandmiselt ja seejuures vaid 6 päeva peale seda, kui kohus oli järjekordselt teda usaldanud ning mõistnud temale katseajal toimepandud uue kuriteo eest rahalise karistuse 22.08.2008.a. otsusega. Seega puudub kohtukolleegiumi arvates alus vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud varguse eest mõistetud karistusmäära vähendamiseks. Põhjendatult on maakohus vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud varguse eest U.V-le mõistetud 4 kuulisele vangistusele liitnud täielikult Pärnu Maakohtu 31.juuli 2007.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuud ja 29 päeva kuna uus kuritegu oli toimepandud katseajal. Liitkaristuse määra vähendamiseks puudub seaduslik alus. 3) KarS prg. 329 järgi on maakohus mõistnud U.V-le rahalise karistuse, mis on sanktsioonis ettenähtud karistusliikidest kergeim karistusliik. Vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kolme KarS prg. 329 järgi kvalifitseeritava kuriteoepisoodi eest on U.V-le mõistetud

karistus 360 miinimumpäevamääras. U.V on ka varem korduvalt toime pannud samaliigilisi kuritegusid. KarS prg. 329 järgi oli U.V süüdi mõistetud nii 31.juuli 2007.a. kohtuotsusega kui ka 22.augusti 2008.a. kohtuotsusega. 22.augusti 2008.a. kohtuotsusega on U.V mõistetud süüdi KarS prg. 329 järgi kuriteoepisoodides, mis on toime pandud 13.juulil 2008.a. ja 20.augustil 2008.a. Vaidlustaud kohtuotsusega on kolm samaliigilist kuriteoepisoodi – 30.juulil 2008.a., 3.augustil 2008.a. ja 7.augustil 2008.a. toime pandud. Kuna tegemist on kuritegude hiljem tuvastatud konkurentsiga, on maakohus põhjendatult kohaldanud KarS prg. 329 järgi liitkaristuse mõistmisel KarS prg. 65 lg 1 sätteid. Seejuures on maakohus arvestanud ka asjaolu, et kõik viis kuriteoepisoodi olid toimepandud sisuliselt ühe kuu jooksul ja kriminaalasjade eraldi menetlemine ja karistuste mõistmine kahe erineva kohtuotsusega on oma olemuselt kunstlik. Maakohtu poolt nimetatud asjaolu arvestamine väljendub maakohtu poolt kohaldatud liitkaristuse moodustamise põhimõttes ja nimelt, kohaldatud on kergeimat seaduses ettenähtud KarS prg. 65 lg 1 alusel liitkaristuse moodustamise põhimõtet – kergema karistuse raskema karistusega kaetuks lugemine. Seega sisuliselt on U.V-le mõistetud viie KarS prg. 329 järgi kvalifitseeritava kuriteoepisoodi eest karistuseks rahaline karistus 360 miinimumpäevamäära, mida on lühimenetluse sätete alusel vähendatud 1/3 võrra ja mõistetud lõplik karistus 240 päevamäära. Kuna 200 miinimumpäevamääras on U.V-le mõistetud karistus juba jõustunud kohtuotsusega, s.o. 22.augusti 2008.a. kohtuotsusega, siis sisuliselt on temale mõistetav karistus suurenenud võrreldes juba jõustunud kohtuotsusega mõistetud karistusega 40 päevamäära ja seda 3 kuriteoepisoodi eest. Sellist rahalist karistust ei saa kohtukolleegiumi arvates pidada liiga karmiks karistuseks. Tunnistades maakohtu poolt KarS prg. 329 järgi liitkaristuse mõistmisel KarS prg. 65 lg 1 sätete kohaldamise põhjendatust, leiab kohtukolleegium, et maakohus on eksinud KarS prg. 65 lg 1 alusel liitkaristuse moodustamise põhimõtete vastu ja seda süüdistatava kahjuks. KarS prg. 65 lg 1 sätestab, et kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. KarS prg. 64 lg 1 kohaselt mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Sisuliselt tähendab eeltoodu seda, et KarS prg. 65 lg 1 alusel liitkaristuse moodustamisel on liidetavateks üksikkaristused ja ärakantud karistus arvatakse maha liitkaristusest. Maakohus on vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud KarS prg. 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest mõistetud karistusega lugenud kaetuks Harju Maakohtu 22.augusti 2008.a. kohtuotsusega mõistetu karistuse ärakandmata osa mitte mõistetud karistuse. Nimelt,