Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev
Eesti Vabariigi nimel 3-1-1-32-09 28. aprill 2009 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Priit Pikamäe Kriminaalasi Terki Tunise süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 25. novembri 2008. a otsus kriminaalasjas nr 1-06- 16226 Terki Tunise kaitsja vandeadvokaat Küllike Nammi kassatsioon Tallinna Ringkonnakohtu 25. novembri 2008. a kohtuotsuse peale 25. märts 2009, kirjalik menetlus
puudub. Tunnistajate E. L.-i ja V. Lindvee ütlused tulnuks ebausaldusväärsetena tõendite kogumist välja jätma. Seevastu apellandi ütluste usaldusväärsuse on maakohus kahtluse alla seadnud põhjendamatult. Maakohtu otsuse põhiosa ja resolutiivosa on vastuolulised. Maakohus luges õigeks V. Lindvee teokirjelduse, mille järgi see pandi toime grupis apellandiga. V. Lindvee valitses tegu täideviijana ning toimepandu tulnuks kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. T. Tunise arvates tulnuks talle karistus mõista KarS § 63 ja 64 sätteid arvestades ja KarS § 65 kohaselt liita see 14. juuli 2006. a kohtuotsuse järgi mõistetud karistusega. Apellandi hinnangul on põhjendamatu, et V. Lindveele mõisteti sama raskusega kuritegude eest apellandist oluliselt kergem karistus. Maakohus on karistuse mõistmisel ebaõigesti lähtunud eeskätt T. Tunise isikust, mitte toimepandud teost. Maakohus konfiskeeris apellandilt osa esemeid põhjendamatult. Temalt äravõetud pallaadiumkloriidi hävitamine on ebaõige, sest ainel on omanik ja seda pole kuriteo toimepanemiseks kasutatud. T. Tunise hinnangul puuduvad otsesed tõendid selle kohta, et tema valmistas narkootilise aine, mis V. Lindveelt ära võeti. Esitatud süüdistus on apellandi arvates ebakonkreetne, millega rikutakse tema kaitseõigust. Apellant seadis kahtluse alla eksperdiarvamused narkootilise aine valmistamise ning narkootilise aine jälgede tuvastamise kohta mitmetel temalt äravõetud esemetel. Ühtlasi seadis apellant kahtluse alla eksperdi pädevuse ja usaldusväärsuse. T. Tunis taotles täiendekspertiisi tegemist V. Lindveelt ja temalt äravõetud amfetamiinsulfaadi suhtes, et teha kindlaks, kas tegemist on sama narkootilise ainega.
tootmise seadme komplekteerimiseks. 4.3 Kaitsja märkis, et T. Tunise garaažiboksist äravõetud esemete pakendamine ei taganud nende puutumatust. Pakendid on nummerdatud hiljem ja asitõendite vaatlusprotokollis märgitud numbrid ei kattu ekspertiisiaktis märgitud pakendite numbritega. Kaitsja arvates oli võimalik amfetamiini hilisem sattumine esemetele, millel ekspert amfetamiini jälgi leidis. 4.4 Narkootilise aine omaduste ja koguse määramise ekspertiiside tulemused kinnitavad, et äravõetud narkootiline aine pole puutumatuna säilinud. Ei ole ka teada T. Tunise elukohast äravõetud aines sisalduva puhta narkootilise aine kogust. Sellest aga sõltub süüteo kvalifikatsioon. Apellandi hinnangul on kõrvaldamata kahtlusi ekspertiisiaktides AN-766a-06/3745 ja AN-420-06/2115 sisalduvate andmete õigsuses, sest ei ole teada, kuidas asitõendiks tunnistatud narkootiline aine sattus Rootsi Kuningriigi Linköpingi kriminaaltehnilisse laboratooriumisse ja milline oli üleantud aine kogus. Lisaks lahknevad ekspertarvamused uuritud aine väliste tunnuste ja puhta narkootilise aine sisalduse osas. 4.5 Apellandi väitel rikuti tõendite kogumisel oluliselt menetlusõigust, sest ekspertiisiaktis AN-766b06-3745 pole ekspert P. Rausberg vastanud kõigile eksperdile esitatud küsimustele. Kohtus on ekspert andnud teistsuguseid ütlusi kui nähtub ekspertiisiaktis esitatud arvamusest. 4.6 Kaitsja arvates ei ole usaldusväärset tõendit selle kohta, et amfetamiini jälg tekkis esemetele narkootilise aine valmistamise protsessis. Kuna esemetel avastatud jäljes narkootilise aine sisaldust pole kindlaks tehtud, siis võib olla tegu käitlemiseks lubatud ainega. 4.7 Ekspert P. Rausberg ei vasta kohtuekspertiisiseaduse § 6 lg 1 p-s 3 kohtueksperdile esitatud nõuetele, mille järgi saab eksperdiks olla isik, kes on omandanud ekspertiisialal nõutava kõrghariduse. Narkootilise aine tootmise puhul on tegemist orgaanilise keemia valdkonnaga. P. Rausbergil on ettevalmistus vaid füüsikalise keemia alal. 4.8 Ekspertiisiaktides GE-0870-06/2114 ja GE-1485-06/3744 sisalduvad eksperdiarvamused ei ole lubatud tõendid, sest ekspertiisi tegemise eelselt ei ole koostatud T. Tuniselt bioloogilise võrdlusmaterjali võtmise määrust ega ka mitte võrdlusmaterjali võtmise protokolli, kuigi KrMS §-de 100 ja 101 järgi on see kohustuslik. DNA ekspertiisi saab teha vaid vastavat akrediteeringut omav asutus. Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistikakeskus sai akrediteeringu 27. aprillil 2006. a, kuid ekspertiisi teinud isik pole akrediteeritute nimekirjas. Kuna akrediteeringu ja eksperdi arvamuse kuupäevad on kattuvad, siis võib järeldada, et ekspertiis tehti ajal, mil ekspertiisiasutusel akrediteering puudus. 4.9 Maakohtu otsuses ei põhjendata T. Tunise karistamist vangistusega üheksaks aastaks. Tõendatud kuritegude mahtu arvestades peaks mõistma T. Tunisele oluliselt kergema karistuse.
tõttu tuleks kriminaalasi saata esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Kuigi maakohtu otsuse põhiosa on lakooniline, on sellest siiski jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine. Kohtuotsusest nähtub, millised tõendid ja millistel kaalutlustel on maakohus usaldusväärseks hinnanud ning millised ebausaldusväärsetena kõrvale jätnud. Ringkonnakohus ei nõustunud kaitsjaga ka selles, et maakohtus kriminaalasja arutanud kohtunik oli erapoolik. 5.2 Ringkonnakohus ei nõustunud kaitsja apellatsiooniga selles, et asitõenditel süüdistatavate T. Tunise DNA jälgede leidmiseks läbiviidud ekspertiiside tulemusena koostatud ekspertiisiaktides GE-0870-06/2114 ja GE-1485-06/3744 kajastatud eksperdiarvamused pole lubatud tõenditeks põhjusel, et kriminaaltoimikus puuduvad süüdistatavalt T. Tuniselt bioloogilise võrdlusmaterjali võtmise kohta KrMS § 100 ja § 101 ettenähtud määrus ja protokoll ning ei ole järgitud vangistuses olevalt isikult võrdlusmaterjali võtmise korda. Kohus märkis, et ekspertiisiaktist GE-0870-06/2114 nähtuvalt kasutati ekspertiisi tegemisel Kohtuekspertiisi ja kriminalistikakeskuse andmebaasis olevat süüdistatava T. Tunise võrdlusproovi, mis oli saadetud ekspertidele kriminaalasjas 03221000216. Selles asjas tunnistas Viru Maakohus 14. juulil 2006 T. Tunise süüdi ja mõistis talle karistuse KarS § 189 lg.1 järgi. Seetõttu puudus käesoleva kriminaalasja kohtueelsel menetlusel vajadus T. Tuniselt võrdlusmaterjali uueks võtmiseks. Kuna kohtueelne menetleja koostas DNA ekspertiisi määrused enne justiitsministri poolt vangistuses olevalt isikult võrdlusmaterjali võtmise korra kehtestamist, on kohatu kohtueelsele menetlejale ette heita selle korra mittejärgimist. Ebaõige on ka kaitsja väide, nagu oleks molekulaargeneetilised ekspertuuringud teinud Kohtuekspertiisi- ja kriminalistikakeskus ilma vajaliku akrediteeringuta, kuna ekspertiisiakt nr. GE-0870-06/2114 koostati 27. aprillil 2006, s.o päeval, kui akrediteering saadi. Ringkonnakohus juhtis apellandi tähelepanu asjaolule, et Kohtuekspertiisi- ja kriminalistikakeskusele anti esmane akrediteerimistunnistus välja juba
nr
AN-766b-06/3745
antud
arvamust
ekspertiisiks
esitatud
esemete
rakendamisvõimalustest narkootilise aine valmistamisel. Ringkonnakohus leidis, et ei ole kahtlust selles, et ekspertiisiks esitati läbiotsimisel äravõetud esemed. Samuti ei nõustunud ringkonnakohus apellantide tõstatatud kahtlusega, et narkootiline aine võis ekspertiisiks esitatud esemetele üle kanduda pärast nende äravõtmist T. Tuniselt. 5.4 Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tõendatud, et T. Tunis oleks valmistanud või püüdnud valmistada narkootilist ainet. Sellise süüteo toimepanemise kavandamine ega ettevalmistamine ei ole aga KarS § 184 järgi karistatav käitumine. Kuna T. Tunisele ei ole esitatud süüdistust KarS § 198 lg 1
järgi narkootilise aine tootmiseks vajaliku vahendi, seadme või aine valmistamises või valdamises ning KrMS § 268 lg 1 järgi toimub kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, ei olnud KarS §-s 184 sätestatud süüteo toimepanemiseks kasutatava aine või seadme valdamine maakohtus ega ka ringkonnakohtus kohtuliku arutamise esemeks. Seetõttu jõudis ringkonnakohus veendumuseni, et T. Tunise süü amfetamiini valmistamise laborivarustuse soetamises ja amfetamiini valmistamises ei ole tõendatud ning T. Tunis tuleb selles süüdistuses õigeks mõista. 5.5 Apellantide väidetega, milles seatakse kahtluse alla V. Lindvee ütluste usaldusväärsus ja tõendina lubatavus, ringkonnakohus ei nõustunud. Kohtu hinnangul ei lahknenud V. Lindvee erinevatel menetlusetappidel antud ütlused tõendamiseseme asjaolude osas. Ringkonnakohtu arvates on T. Tunise kaitseversiooni ja V. Lindvee ütluste õigsuse hindamise seisukohalt oluline eksperdi poolt tuvastatud asjaolu, et kilekotil, mis pakendina vahetult narkootilist ainet ümbritses, leidus T. Tunise DNA-d ja ei leidunud V. Lindvee DNA-d. See on loogiline, kui aine pakendajaks oli süüdistatav T. Tunis, kes V. Lindvee ütluste järgi narkootilist ainet temale edasi andis. Ebaõige on apellantide väide, nagu ei oleks süüdistatava T. Tunise elukohast läbiotsimise käigus ära võetud narkootiliste ainete suured kogused kindlaks tehtud. Ekspertiisiaktis nr AN-766a-06/3745 on antud arvamus läbiotsimisel äravõetud ainete koostise ja nende koguse kohta. Maakohus leidis asjakohaselt, et Vabariigi Valituse 27. novembri 1997. a määruse nr 229 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete väikese ja suure koguse määrad järgi on T. Tuniselt äravõetud narkootikumide puhul tegemist narkootilise aine suure kogusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka kahtlust, et T. Tunis andis V. Lindveele narkootilist aine edasi suures koguses. 5.6 Tegelikele asjaoludele ei vasta apellatsioonide väide, nagu poleks teada, kuidas ja millistes kogustes on käesolevas kriminaalasjas narkootiliste ainete ekspertiiside uurimisobjektiks olnud narkootilised ained üle antud Rootsi Kuningriigis asuvale Linköpingi kriminalistika laboratooriumile. Ekspert P. Rausberg on maakohtus ütlusi andes selgitanud, et kriminaalmenetluse käigus ära võetud narkootilised ained edastati 30 g suurustes kogustes Kohtuekspertiisi- ja kriminalistikakeskuse poolt Linköpingi riiklikule kriminalistika laboratooriumile Eesti ja Rootsi politseikoostööleppe kohaselt. Ekspert P. Rausbergi ütluseid toetab kaitsja poolt maakohtule esitatud ja kriminaaltoimiku juurde võetud materjal, millest nähtub, et Linköpingi riiklikule kriminalistikakeskusele edastati Tallinnast
ekspertiiside kulud välja süüdimõistetutelt. 5.8 Ringkonnakohtu hinnangul ei ole õiguslikku tähtsust küsimusel, kas V. Lindvee kinnipidamisel ja T. Tunise elukoha läbiotsimisel ära võetud narkootilised ained kuuluvad ühte nn tootepartiisse või mitte. Ebaseaduslikult saab omandada, hoida, edasi anda mitte ainult ühes tootmisprotsessis valmistatud narkootilist ainet, vaid ka eri aegadel või meetodil valmistatud narkootilisi aineid. 5.9
Ebaõiged
on
apellantide
väited
süüdistatava
T.
Tunisele
mõistetud
karistuse
ebaproportsionaalsusest süü suuruse ja kuriteo raskusega ning V. Lindveele mõistetud karistusega.
Kriminaalkolleegium käsitleb esmalt DNA ekspertiiside vorminõuetega seonduvat (I), seejärel annab hinnangu kohtukulude väljamõistmisele (II), vastab kassaatori väidetele T. Tunisele mõistetud karistuse osas (III) ja kujundab seisukoha T. Tuniselt kriminaalmenetluse käigus äravõetud pallaadiumkloriidi osas (IV). Viimaks lahendab kriminaalkolleegium kassatsiooni (V). I
aga ekspertiisiakt kui eksperdiarvamust sisaldav menetlusdokument. Samas aga nõustub kolleegium kaitsjaga selles, et kõnealune ekspertiisiakt ei vasta KrMS § 107 lg-s 3 sätestatud nõuetele. Vastavalt KrMS § 107 lg 3 p-dele 1 ja 2 peab ekspertiisiakti põhiosas esitama uuringute kirjelduse, uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjenduse. 8.2 Eksperdiarvamuse aluseks on eksperdi uuringud, mille pinnalt kujuneb järelduslikult arvamus. Seetõttu ei ole arvamust võimalik käsitleda lahus selleni viinud uuringute käigust ja tulemustest. Uuringute kirjelduse ja nende tulemuste kaudu saavad nii menetlejad kui kohtumenetluse pooled kontrollida eksperdi poolt arvamuseni jõudmise käiku. Arvestada tuleb sedagi, et tulenevalt KrMS § 106 lg 2 p-st 2 võib esmasele ainuisikulisele ekspertiisile põhimõtteliselt järgneda veel ka komisjoni- või kordusekspertiis. Nende määramisel on ka komisjoni- või kordusekspertiisi tegevatel ekspertidel
vajadus
tutvuda
esmaekspertiisi
käigus
läbi
viidud
uuringute
kirjelduse
ja
eksperdiarvamusele jõudmise käiguga. 8.3 Ekspertiisiakti põhiosas kirjeldatavad uuringud on konkreetse ekspertiisiliigi spetsiifiline küsimus. Uuringute ja nende metoodika valimisel on ekspert vaba, kuid tal on kohustus neid ekspertiisiaktis kirjeldada. Käesolevas kriminaalasjas tehtud DNA ekspertiise võib pidada samastusehk identifitseerimisekspertiisiks: kuriteo vahetutelt objektidelt võetud bioloogilisi proove võrreldi kahtlustatavatelt võetud bioloogiliste proovidega ning selle pinnalt tehti järeldusi nende samasuse kohta. Ekspertiisiakti põhiosas pidanuks ekspert kirjeldama neid uuringute käigus ilmnenud tunnuseid, mille alusel ta tegi järelduse objektide samasuse või erinevuse kohta. 8.4 Eelnimetatud andmeid ekspertiisiaktis kajastamata on selles esitatud eksperdiarvamus kohtukõlbmatu tõend arvamuse kontrollimatuse tõttu. Kohtukõlbmatule tõendile tuginemine otsuse tegemisel on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. detsembri 2008. a otsus kriminaalasjas 3-1-1-63-08, RT III 2008, 50, 346, p 17.2). Kuna eelpool esitatud etteheited puudutavad ka teist käesolevas kriminaalasjas tehtud, kuid kassatsioonis käsitlemata jäetud DNA ekspertiisi akti GE-1485-06/3744, tuleb kolleegiumi hinnangul ka selles ekspertiisaktis sisalduv eksperdiarvamus lugeda kohtukõlbmatuks tõendiks.
solidaarselt koos V. Lindveega mõisteti temalt ekspertiisitasuna välja 17570 krooni. Ekspertiisitasu mõisteti T. Tuniselt välja ekspertiisiaktide AN-766a-06/3745, AN-766b-06/3745 ja GE-1485-06/3744 eest. T. Tuniselt ja V. Lindveelt mõisteti solidaarselt ekspertiisitasu välja ekspertiisiaktide GE-087006/2114 ja AN-420-06/2115 eest. 10.1 Seejuures käsitleti ekspertiisiaktis AN-766b-06/3745 kajastatud ekspertuuringus (mille maksumus on esitatud õiendi kohaselt 19328 krooni, tl 164 kd II) narkootilise aine jälgi erinevatel T. Tuniselt ära võetud esemetel. Kõnealune ekspertiisiakt seondub üksnes T. Tunisele esitatud süüdistusega narkootilise aine valmistamises, mitte aga selle valdamises või edasiandmises. Narkootilise aine valmistamise süüdistuses mõisteti T. Tunis aga õigeks. 10.2 Ekspertiisiaktis GE-1485-06/3744 kajastatud ekspertuuringus (maksumusega 65700 krooni, tl 175, kd II) uuriti narkootilise aine pakenditelt ja muudelt esemetelt võetud DNA proovide kokkulangevust
T.
Tunise
võrdlusprooviga.
Ekspertiisiaktist
GE-0870-06/2114
nähtuvas
ekspertuuringus (maksumusega 16060 krooni, tl 35, kd I) uuriti narkootilise aine pakenditelt võetud DNA proovide kokkulangevust võrdlusproovidega (sh T. Tunise võrdlusprooviga). Nimetatud eksperdiarvamused
luges
kriminaalkolleegium
ekspertiisiaktide
oluliste
vormivigade
tõttu
kohtukõlbmatuteks tõenditeks. 10.3 Kuna ekspertiisiaktis AN-766b-06/3745 kajastatud ekspertuuringus käsitletakse tõendamiseseme asjaolusid üksnes teos, milles T. Tunis mõisteti õigeks, ekspertiisiaktides GE-1485-06/3744 ja GE0870-06/2114
talletatud
eksperdiarvamused
on
aga
kohtukõlbmatud
tõendid,
tuleb
kriminaalkolleegiumi hinnangul maa- ja ringkonnakohtu otsus nende kulude väljamõistmises T. Tuniselt tühistada. Kriminaalkolleegium laiendab KrMS § 352 lg 6 kohaselt ekspertiisitasu väljamõistmise osas kassatsiooni piire ka V. Lindveele, kelle kaitsja ei ole kassatsiooni esitanud. V. Lindveelt mõisteti solidaarselt T. Tunisega ekspertiisitasu välja ekspertiisiakti GE-0870-06/2114 eest. Kuna see tõend on kohtukõlbmatu, siis tuleb maakohtu otsus nende kulude väljamõistmises tühistada ka V. Lindvee suhtes. Ekspertiisitasu nimetatud ekspertiisarvamuste andmise eest tuleb jätta riigi kanda. III
valmistamiseks vajaliku lähteaine valmistamise eest. Asjaolu, et ka sellises olukorras pani ta uuesti toime raske rahvatervisevastase kuriteo, viitab T. Tunise erilisele künismile ja õiguskorda eiravale meelestatusele. T. Tuniselt äravõetud erinevate narkootiliste ainete kogus, mis ületas mitme äravõetud narkootilise aine puhul kümneid kordi suure koguse piiri, on samuti tema süü suurust rõhutav asjaolu. Olukorras, kus T. Tunis oli teadlik, et tema suhtes võidakse teha süüdimõistev otsus raskes rahvatervise vastases kuriteos, käitunuks isik, kes on enda tegude õigusvastasusest aru saanud, õiguskuulekalt. T. Tunis seda ei teinud, mistõttu tuleb võimalust teda suhteliselt kerge karistusega õiguskuulekale käitumisele suunata, hinnata väikseks. Ka õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad T. Tunise kui korduvalt raskeid rahvatervisevastaseid kuritegusid toime pannud isiku pikaajalist eraldamist ühiskonnast. IV
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.