Kohtulahend

-1-

Maakohtus tunnistas H.Z end temale esitatud süüdistuses täielikult süüdi ning kahetses toimepandud tegu. Maakohus arutas H.Z-ile KarS § 263 p 1 järgi lühimenetluses esitatud süüdistust selles, et tema 29.07.2007 kella 06.00 paiku aadressil Narva, Joala 1 baari juures, pärast tekkinud suusõnalist konflikti, peksis käte ja jalgadega A.J vastu nägu ja keha, millega põhjustas füüsilist valu ja kehavigastuse - alalõualuu murru ning lisaks sellele kukkus sel ajal A.J taskust välja mobiiltelefon Nokia 3510i, maksumusega 500 krooni ja mida A.J enam üles ei leidnud. Samal ajal rüseluse käigus lõi H.Z ühe korra rusikaga L.K näo piirkonda, millega põhjustas viimasele füüsilist valu ja vigastuse vasakule poole kulmu ülemisse piirkonda ning lisaks sellele kadus J.K kaelast kullast kett koos ristkülikukujulise ripatsiga, maksumusega 1000 krooni, mida ta üles ei leidnud. Rüseluse käigus lükkas H.Z N.Z , kes püüdis A.J kaitseks välja astuda. N.Z kukkus selle tagajärjel ning selle käigus kaotas ta ära mobiiltelefoni Nokia maksumusega 3800 krooni, mida ta üles enam ei leidnud. Seega pani H.Z toime rahu ja avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. H.Z-i karistust kergendava asjaoluna arvestas maakohus tema süü puhtsüdamlikku ülestunnistust. H.Z pani toime katseaja jooksul 2. raskusastme kuriteo. Varem on H.Z 6 korral kohtulikult karistatud. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et H.Z tuleb karistada reaalse vangistusega, pöörates täitmisele ka 02.09.2005 kohtuotsusega H.Z-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa. Kannatanute väitel kadusid neilt väidetavalt peksmise tagajärjel isiklikud asjad, mille eest esitasid nad kahjunõude H.Z-i vastu. Tulenevalt kannatanute ütlustest peksis neid mitu inimest. Sellele vaatamata ei ole H.Z-ile esitatud süüdistust KarS § 263 p 1,4 järgi. Kohtul ei ole õigust süüdistuse piiridest väljuda. H.Z esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas ning mõista temale kergem karistus. Apellatsiooni järgi on ta oma süüd tunnistanud ning kahetseb tehtut. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on arvestanud kõigi KarS §-is 56 lg 1 kirjeldatud asjaoludega ja mõistnud H.Z-ile põhjendatud karistuse. Teda on varem korduvalt kuritegude toimepanemise eest karistatud ja uue kuriteo pani ta toime pärast vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, seeg ajal kui tema suhtes teostati kriminaalhooldust. Neil asjaoludel on õigustatud tema karistamine reaalse vangistusega, kuna puuduvad teised võimalused H.Z-i mõjutamiseks, et ta hoiduks kuritegude toimepanemisest. KarS § 263 p 1 sanktsioon näeb ette kuni viie-aastase vangistuse. Maakohus, mõistes H.Z-ile üheksa-kuulise vangistuse, on oluliselt arvestanud kergendava asjaoluna süü

-2-

puhtsüdamlikku kergendamisel.

ülestunnistust,

mida

süüdistatav

palubki

arvestada

karistuse

Kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et H.Z-ile mõistetud karistuse kergendamiseks puudub alus ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

-3-

Ago Kutsar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.