Kohtulahend

advokaat Veera Tolli-Baskin

Kaitsja

advokaat Veera Tolli Baskin

Kaitsja

advokaat Kristina Suvalova

3) 18.04.2008.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi vangistusega 8 kuud, millest koheselt kuulus ärakandmisele 6 kuud vangistust (vabanes 21.05.08), ülejäänud 2 kuud vangistust mõisteti tingimisi 18-kuulise katseajaga; tõkend – vahi all pidamine alates 23.10.2008.a (kinni peeti 21.10.08); eelnevalt kahtlustatuna kinni peetud: 18.07.2008.a, ja 14.10.-15.10.2008.a, s.o. kokku 3 päeva; Kaitsja

advokaat Kristina Suvalova

RESOLUTSIOON

(ÜKT).

Kuna ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi ÜKT-d, asendatakse vangistus 4 kuud (120 päeva) 240 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrab kohus ÜKT tegemise tähtajaks 8 (kaheksa) kuud.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on K.R allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel täitma järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalabiprogrammides. Tallinna Vangla Harju KrHO juhatajal määrata K.R-ile kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

KarS § 69 alusel asendab kohus mõistetud vangistuse - 9 kuud ja 25 päeva vangistust (295 päeva vangistust) üldkasuliku tööga (ÜKT), s.o. 590 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrab kohus ÜKT tegemise tähtajaks 1 (ühe) aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajal on U.L allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ning § 75 lg 2 p 2 alusel täitma kohustuse: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

- 727 (seitsesada kakskümmend seitse) krooni MK kasuks

SÜÜDISTUSED

T.A ja P.Z (isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise) 11.06.2008.a.kella 15.30 paiku Tallinnas Mustakivi 13 asuvas Lasnamäe Centrumis võõra vallasasja omastamise eesmärgil lõhkusid mänguaparaadi, mis kuulus OÜ-le Mäng, loenduri ja võtsid sealt sularaha summas 1040 krooni ning üritasid põgeneda kuriteopaigast, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna nad peeti kinni kaupluse turvatöötajate poolt. G.U ja K.R (isik, kes on varem toime pannud varguse) süüdistatakse selles, et 17.06.2008.a kella 20.49.30 ajal võttis G.U võõra vallasasja omastamise eesmärgil esimese korruse fuajeest aadressil Tallinn, , KÜ kuuluva videokaamera VD-3623 „B/W CCD Camera“ maksumusega 2 708,10 krooni Samal ajal V. Korbilin isikuna, kes on varem toime pannud varguse, jälgis olukorda sündmuskohal ja lubas ette teavitada, kui keegi kõrvalistest isikutest läheneb. G.U, U.L ja T.A (isikud, kes on varem toime pannud vargusi ja omastamise) süüdistatakse selles, et 18.06.2008.a kella 20.05.49 ajal võttis G.U võõra vallasasja omastamise eesmärgil esimese korruse fuajeest aadressil Tallinn, , KÜ kuuluva videokaamera VD-3623 „B/W CCD Camera“ maksumusega 2 708,10krooni. Samal ajal T.A ja U.L (M. Vedik isikuna, kes on varem toime pannud varguse ning omastamise) jälgisid olukorda sündmuskohal ja lubasid ette teavitada, kui keegi kõrvalistest isikustest läheneb.

Samuti P.Z 30.06.2008.a kella 13.20 paiku lukustamata ukse kaudu sisenes Tallinnas, aadressil Vesse 1 asuva AS-i Lehepunkt kontoriruumi, kus võõra vallasasja omastamise eesmärgil võttis laua pealt HH ́le kuuluva rahakoti maksumusega 1500 krooni, milles olid Sampo panga kaart, Hansapanga kaart, pangakaart paroolidega, sularaha 100 krooni, märkmik, AS-ile Lehepunkt kuuluv Alexela kaart, ID-kaart HH nimele, kliendikaardid. 30.06.2008.a ajavahemikul kella 14.37-st kella 14.47-ni, kasutades erinevates sularahaautomaatides (Tallinn, Punane, 43 ning Tallinn, Pae 84) varastatud Sampo panga kaarti, võttis HH arvelt 9100.-krooni. P.Z 18.07.2008.a. kella 13.45 paiku Tallinnas Toompuiestee 17A asuvatest Reklaamimees OÜ kontoriruumidest üritas võtta võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eemärgil OÜ-le Reklaamimees kuuluvat mobiiltelefoni Nokia 3110c, väärtusega 1800 krooni. Tegu jäi lõpule viimata kõrvaliste isikute sekkumise tagajärjel. U.L isikuna, kes on varem toime pannud varguse vähemalt kahel korral, viibides 19.08.2008.a aastal kella 18.10 paiku Tallinnas Viru väljak 4/6 asuva Coffee IN AS kohvikus, avas abiruumi lukustamata ukse, tungis sinna valdaja loata sisse ja varastas seal asuvast EPu käekotist sularaha summas 1 011 krooni, EJi käekotist sularaha summas 300 krooni ning ML`i käekotist sularaha summas 30 krooni. P.Z ja T.A 21.08.2008.a kella 19.00 paiku Tallinnas, aadressil Punane 16 asuvas Ida Keskuses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil lõhkusid mänguautomaadi KRAN, mis kuulub OÜ Mäng, ja võtsid aparaadist 1116 krooni. T.A 21.08.2008.a kella 19.20 paiku Tallinnas, aadressil Punane 50 asuvas Euromeka Keskuses, lõhkus võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil OÜ-le Mäng kuuluva mänguautomaadi KRAN ning võttis aparaadist sularaha summas 1047 krooni. U.L 23.08.2008 kella 18.00 paiku võõra vallasasja omastamise eesmärgil läks Tallinnas Mahtra tänav 1 asuvasse “Paradiis” baari ja võttis baariletil seisnud käekotist mobiiltelefoni Nokia 7360 maksumusega 2 990 kr ja rahakoti maksumusega 850 kr, milles oli sularaha 455 kr ja dokumendid JL nimele. Seega on kannatanule J. Laidlale vargusega tekitatud varaline kahju summas 4 295 krooni. U.L 30.08.2008.a. kella 02.00 paiku, viibides aadressil Tallinn Paekaare tn 64 asuva maja juures, võõra vallasasja omastamise eesmärgil läks kannatanu VJ juurde ning rebis tema käest musta värvi nahast käekoti (väärtusega 1 200 kr), milles olid kannatanu isiklikud asjad: musta värvi korpusega, klapiga mobiiltelefon Samsung SGH-X660, IMEI-kood XXX, (1 790 kr); musta värvi korpusega, liugklapiga mobiiltelefon Samsung D800, IMEI-kood XXX(2 300 kr); kosmeetikaga kosmeetikakott (500 kr); vutlaris päikeseprillid (350 kr); beeži värvi nahast rahakott (100 krooni); 210 krooni sularaha; kannatanu nimele välja antud Säästumarketi maksumuseta kliendikaart; kannatanu nimele välja antud Lukoili maksumuseta kliendikaart; kannatanu nimele välja antud Hansapanga maksumuseta pangakaart; kannatanu nimele välja antud maksumuseta ID-kaart; 0,5 liitrine pudel maksumuseta alkoholivaba palsamit; neljast võtmest koosnev võtmekimp; tsellofaanist maksumuseta kott, milles oli musta värvi kokkupandav kuldse võruga vihmavari (450 kr), kokku tekitati kannatanule VJ kahju summas 6 900 krooni. Pärast mida - 30.08.08 a. kell 03.19 Vitali Lõssun, kes ei teadnud pangakaardi päritolu, U.L-i palvel sooritas VJ varastatud pangakaardiga aadressil Tallinn Võidujooksu tn 10

asuvas Statoili tanklas 150-kroonise krediidiga Zen SIM-kaardi ostu üldsummale 200 krooni, pärast mida, 30.08.08.a. ajavahemikul alates kella 03.54 kuni kella 03.56, V. Lõssun, kes ei teadnud pangakaardi päritolu, U.L-i palvel sooritas VJ varastatud pangakaardiga aadressil Tallinn Mahtra tn 29 asuvas Statoili tanklas sigarettide ostu, ostes 10 pakki Parlament sigarette, 10 pakki Marlboro sigarette ja tsellofaankoti, kokku üldsummale 761 krooni. Ülalnimetatud kauba andis V.Lõssun U.L-ile. Seega tekitati kannatanule Valentina Jegorovale vargusega 7 861 krooni suurune varaline kahju. T.A 03.09.2008.a. kella 20.05 paiku Tallinnas Suur-Sõjamäe 4 asuvas R-Kioskis võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil pudeli Sprite limonaadi, maksumusega 12.50 krooni, läks kassast mööda, jättes kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. U.L 10.09.2008.a. kella 17.40 ajal, viibides Tallinnas Pae 76 asuvas Pae kaupluses, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Rimi Eesti Food AS-le kuuluvaid toiduaineid, nimelt kaks pakki juustu Atleet (65 kr) ja kaks pakki Piimajuustu (69,70 kr), kokku kaupa summas 134,70 krooni, kuid kuritegu jäi lõpuni viimata tema tahtest sõltumata, kuna peeti turvatöötajate poolt pärast kassa läbimist kinni. Kaup on rikkumata tagastatud kauplusele. P.Z 23.09.2008.a kella 16.00 paiku Tallinnas aadressil Mahtra 1 asuva Mustakivi Keskuse müügiboksis seisva põrandakapi riiulilt võttis võõra vallasasja omastamise eesmärgil TK’ele kuuluva rahakoti, maksumusega 200 krooni, milles olid sularaha 7000 krooni, IDkaart, 10 USD – 120 krooni, kliendikaardid: Säästukaart, Partner kaart, Reserved, Stockmann, Hansapanga Internetipanga kaart paroolidega, tekitades kahju summas 7320 kr. U.L isikuna, kes on varem toime pannud varguse vähemalt kahel korral, viibides 24.09.2008.a a. kella 18.40 paiku Tallinnas Rataskaevu 12 asuvas kaupluses “Hilpharakas”, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil KS kuuluva rahakoti (väärtusega 185 kr), kus oli sularaha 350 krooni, ID kaart KS nimele (150 kr), Tallinna Kopli ametikooli õpilaspilet K. Stojakina nimele, Hansapanka deebetkaart K. Stojakina nimele ja paroolikaart, Partner kliendikaart KS nimele (25 kr), Stockmanni kliendikaart K. Stojakina nimele väärtusega 50 krooni, Säästukaart K. Stojakina nimele (50 kr), Hesburgeri boonuskaart, 2 raamatukogu kaarti KS nimele kokku väärtusega 10 krooni ning väärtuseta Tallinna Kopli ametikooli toitlustuskaart, kokku vara summas 820 krooni.

P.Z 18.10.2008.a kella 19.20 paiku Tallinnas, aadressil Pae 76 asuva Säästumarketi riietusruumis olevast riidekapist, võttis võõra vallasasja omastamise eesmärgil TS’ile kuuluva mobiiltelefoni Nokia maksumusega 3700 krooni, sigaretid Marlboro Lights maksumusega 39 krooni ning riietuskapist olevast käekotist tumepruuni värvi nahast rahakoti maksumusega 200 krooni, milles olid ID- kaart Tatajana Semchonok nimele, Hansapanga kaart, sularaha 600 krooni, tekitades kahju 4539 kr. U.L 20. oktoobril 2008.a, kella 18.15 paiku, viibides kaubanduskeskuse Kalinka müügisaalis aadressil Tallinn, Suur–Paala 2, võttis võõra vallasasja omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, leti alt MK kuuluva musta värvi käekoti (150 kr), mille sees olid kannatanu isiklikud esemed: pruuni värvi kunstnahast rahakott (150 kr); sularaha

kotis 727 krooni; SEB pangakaart kannatanu nimele; Hansapanga pangakaart kannatanu nimele; kaart MaestroCart kannatanu nimele; kaart U Net kannatanu nimele; ID- kaart kannatanu nimele; märkmik; võtmekimp mis koosnes viiest võtmest (korterivõtmed), väärtusega 250 krooni; võtmekimp mis koosnes viiest võtmest (kauplusevõtmed), väärtusega 250 krooni; kokku võõrast väärtusega 1 527 krooni. Pärast seda läks ta kuriteokohalt koos varastatud esemetega minema. Sellisel viisil on vargusega kannatanu MK tekitatud materiaalne kahju summas 1 527 krooni. P.Z 21.10.2008.a kella 18.40 paiku Tallinnas, aadressil Pallasti 21 asuva Comarketi riietusruumis lukustatud riidekappidest võttis võõra vallasasja omastamise eesmärgil AA kuuluvast rahakotist 74 krooni ja Lilia Eikkinen’i rahakotist 100 krooni U.L isikuna, kes on vähemalt kahel korral toime pannud varguse, viibides 16.01.2009.a kella 18.40 paiku Tallinnas Vana Turg 2 asuvas restoranis „Clazz“, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil restorani laua pealt pudeli veini (520 kr), asetas nimetatud veini jope põue ning väljus restoranist, jättes tasumata veini eest summas 520 krooni, millega vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas kuriteo toimepanemist, kuid ei saanud tegu lõpule viia, kuna peeti kinni turvamehe poolt. T.A, olles isikuks, kes on süstemaatiliselt pannud toime vargusi, võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil 30.01.2009.a. kella 14:54 ajal võttis restoranist Krabi Bowling (Krabi OÜ) asukohaga Punane 16, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harjumaa viskipudeli J.W. Blue Label 0,7l maksumusega 2 149 krooni. T.A 02.02.2009.a. kella 17:45 ajal, eelneval kokkuleppel ning olles grupis koos Aleksandr Krestin`iga (sünd.17.03.1996) ja VSolomatov`iga, võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, läks AS Enter IT-Marketi kauplusesse (Mustakivi tee 13, Tallinn), kus ta jälgis olukorda ning juhtis müüja tähelepanu kõrvale, samal ajal kui A. Krestin võttis karbist välja Sony PlayStation Portable maksumusega 3497kr. ning ulatas selle V. Solomatovile, kes peitis selle jope alla, A. Krestin ise aga võttis PSP mängu Fifa 2009, akulaadija, PSP dokumendid ja pani need jope taskusse. Nad mõlemad koos varastatud kaubaga läksid kaupluse kassast mööda, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpule nende tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna olid kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. T.A , isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 22.01.2009.a. kella 20.20 ajal Tallinnas Pae 49 asuva maja juures, läks tagant SJ juurde ja rebis tal käes koti väärtusega 500 krooni, milles oli mobiiltelefon Nokia 3410 (500 krooni), sularaha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni, 10 eurot (150 krooni), Kalevi SPA kliendikaart (1000 krooni), Idakeskuse spordiklubi kaart (600 krooni), kalendermärkmik, Nordea internetipanga paroolid, Rahvusraamatukogu, Tallinn Ülikooli ja keskraamatukogu raamatukogukaardid, Stockmanni, Tallinna Kaubamaja, Humana kliendikaardid, Kumu restorani kliendikaart, Eesti giidi tõend, Kadrioru kunstimuuseumi ja muuseumi KUMU giidi tõend; samuti ID-kaart, dokumendid SJ nim ele, samuti erinevad visiitkaardid. Kannatanu käest rebitud kotiga pages T.A sündmuskohalt ning tekitas talle varguse kahju 7 250 krooni Sellise tegevusega pani K.R toime KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes

on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, grupis. U.L pani toime KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata, süstemaatiliselt, sissetungimisega ning grupis. P.Z pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi ja see oli toime pandud grupi poolt, sissetungimisega. G.U pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, omastamise ning varguse, grupis. T.A pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, süstemaatiliselt ja grupis ning avalikult, kuid vägivalda kasutamata. T.A süüdistatakse ka selles, et tema, teades, et 30.06.2008.a kella 13.20 paiku P.Z varastas Tallinnas Vesse 1 asuva AS-i Lehepunkt kontoriruumi laua pealt HH ́le kuuluva rahakoti, milles olid Sampo panga kaart, Hansapanga kaart, pangakaart paroolidega, sularaha 100 krooni, märkmik, AS-ile Lehepunkt kuuluv Alexela kaart, ID-kaart HH nimele, kliendikaardid ning seejärel kasutades varastatud Sampo panga kaarti, võttis HH kontolt 9 100 krooni, kulutas koos temaga kontolt võetud raha. Sellega pani T.A toime KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omastamise. T.A ja U.L süüdistatakse selles, et nad 11. novembril 2008.a kella 19.10 paiku, viibides õues aadressil Tallinn, Pae 17 asuva lasteaia juures, palus T.A helistamiseks Ilja Postõka`lt mobiiltelefoni Samsung ja kui sai kannatanult kannatanu emale JRkuuluva ja kannatanu kasutuses oleva mobiiltelefoni Samsung SGH–X660, IMEI–kood 357995004338901, väärtusega 2000 krooni, omastas selle ning andis edasi U.L-ile. Pärast T.A ja U.L jooksid kuriteokohalt koos varastatud mobiiltelefoniga minema, tekitades sellisel viisil kannatanule varalise kahju 2 000 krooni. Sellise tegevusega panid T.A ja U.L toime KarS § 201 lg 2 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, grupis, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. T.A süüdistatakse selles, et tema 11. novembril 2008.a, kella 19.10 paiku, viibides õues aadressil Tallinn, Pae 17 asuva lasteaia juures, palus helistamiseks Ilja Postõka`lt mobiiltelefoni Samsung ja peale seda, kui sai kannatanult telefoni, kasutas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, mis väljendus selles, et tema lõi viimast rusikatega keha piirkonda, jalgadega vastu jalgu, mille tulemuselt kannatanu kaotas tasakaalu ning kukkus. Oma tegudega tekitas T.A kannatanule füüsilist valu ning kehavigastusi: marrastust vasaku oimu piirkonnas ning metakarpaalluu murru. Sellise tegevusega pani T.A toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja füüsilise valu põhjustamise.

POOLTE SEISUKOHAD

Süüdistatav P.Z tunnistas end süüdi nii viies varguses kui kahes varguse katses. Tema kaitsja K. Suvalova pidas süüdistusi põhjendatuks ning leidis, et õigesti on kvalifitseeritud tema kaitsealuse käitumine KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. Prokurör taotles P.Z-i karistamist 2-aastase reaalse vangistusega (lühimenetluses 1 aasta 4 kuud), millele tuleb liita kandmata karistus (2 kuud vangistust) eelmise kohtuotsuse järgi. Teda on varem korduvalt karistatud tingimisi vangistusega, viimase otsuse kohaselt ka šokivangistusega, kuid pärast 21.05.08.a. vabanemist näitas ta oma tegudega, et mingeid järeldusi ta endale teinud ei ole; juuni lõpust alustas ta uute varguste toimepanemist ning kuigi ta erinevate varguste eest kahel korral ka kinni peeti, jätkas ta vargusi kuni vahistamiseni. Kaitsja taotles lühemat vangistust, kuna P.Z on vabaduses perekond, kes teda toetab, ta on äsja saanud täisealiseks ning oma tegusid tunnistab ja kahetseb tehtut. Süüdistatav G.U tunnistas oma süüd kahes varguses. Kaitsja V. Tolli-Baskin pidas süüdistust põhjendatuks ja kvalifikatsiooni õigeks KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi. Prokurör taotles tema karistamist 9-kuulise vangistusega (lühimenetluses 6 kuud) ning leidis, et N. Voloshcishini osas on võimalik uuesti kohaldada KarS § 74 ja § 75 sätteid, s.o. mõista vangistus tingimisi. Kriminaalhooldaja järelevalve ajal suudab ta oma käitumist jälgida, sest uued kuriteod pani ta toime pärast katseaja lõppu. Kaitsja palus samuti karistada teda vangistusega tingimisi ja arvas, et äsja isaks saanuna suhtub N. Voloshcishin ellu tõsisemalt ega pane enam toime uusi kuritegusid. Süüdistatav K.R tunnistas oma osalust talle süüks arvatud varguses ja kahetses toimepandut. Palus kohtul talle karistust mõistes kohaldada üldkasulikku tööd. Kaitsja V. Tolli-Baskin palus tema käitumise kvalifitseerida kaasaaitamisena KarS § 199 lg 2 p 4, 7 - § 22 lg 3 järgi ning mõistes ka liitkaristuse (täitmisele tuleb pöörata 2 kuud vangistust eelmise otsuse järgi), asendada vangistus KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga. Ka prokurör taotles K.R-ile mõistetava vangistuse (4 kuud) asendamist üldkasuliku tööga ning tema käitumise ümberkvalifitseerimist kaasaaitajana. Süüdistatav U.L tunnistas kohtuistungil oma süüd kõigis 9-s kuriteo episoodis ning andis nõusoleku talle vangistust mõistes asendada see üldkasuliku tööga. Kaitsja pidas tõendatuks esitatud süüdistusi ning leidis, et U.L-i käitumine on õigesti kvalifitseeritud, kuid palus vähendada prokuröri poolt taotletud vangistuse määra ning selle asendamist üldkasuliku tööga. Prokurör taotles U.L-i karistamist reaalse vangistusega 1 aasta ja 6 kuud, mis lühimenetluses oleks 1 aasta vangistust ning millest on ära kantud 4 päeva eelvangistust ning alates tema vahistamisest jääks kanda 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Süüdistatav T.A tunnistas oma süüd kõigis episoodides, lubas hakata koolis käima ning mitte enam toime panema uusi kuritegusid. Kaitsja leidis, et süüdistuses KarS § 121 järgi tuleks tema kaitsealune õigeks mõista, kuna kannatanu kasutas vägivalda ka tema suhtes. Ülejäänud 10-s episoodis pidas kaitsja süüdistust põhjendatuks ja leidis, et T.A käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kaitsja ei pidanud vajalikuks T.A osas šokivangistuse kohaldamist ning leidis, et vangistus tuleb talle mõista tingimisi pikemaajalise katseajaga, sest kriminaalhooldaja kontroll ja järelevalve tema edasise käitumise osas on vajalik. Prokurör taotles T.A süüdimõistmist kõikides talle süüks avatud kuritegudes ning tema karistamist kuritegude kogumi eest vangistusega 1 aasta 6 kuud, mis lühimenetluses oleks 1 aasta. Koheselt tuleks T.A ära kanda 6 kuud vangistust ning ülejäänud vangistus mõista talle tingimisi 2-aastase katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all.

TUVASTATUD ASJAOLUD ja KOHTU JÄRELDUSED Süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteod on tõendamist leidnud järgmiste kohtus kontrollitud tõenditega

paberist rahatähed. Koos hakkasid nad aparaadist raha välja võtma. Siis liikusid nad väljapääsu poole, turvamehi nähes panid nad jooksu, kuid nad peeti kinni ja toimetati turvaruumi. Osa varastatud rahast oli tal taskus, osa oli ta peitnud jalatsi vahetalla vahele, osa rahast oli aluspükstes. Hommikul oli tädi Svetlana Lutšina talle andnud 275 krooni ning see oli tema isiklik raha, mitte varastatud. Ülekuulamisel 09.07.08.a. M. Sarikov (I kd. tl. 131 -132) täpsustab, et aparaadil oli enne puudu küll üks osa, kuid Jevgeni hakkas kruvikeerajaga seda aparaati lõhkuma ning eemaldas sealt plastmassist osa, mille kaudu võtab aparaat raha vastu. Pärast seda hakkas tema aparaadist raha välja võtma ja pani selle esialgu dressipluusi taskusse, kuid turvatoas peitsid nad Jevgeniga raha erinevatesse kohtadesse. -Kahtlustatava P.Z-i ütluste (I kd.tl. 135 – 141, 149 – 150) kohaselt oli mänguaparaadil mingi osa puudu ja seetõttu otsustasid nad koos Maksimiga sealt raha välja võtta. Kodust kaasavõetud kruvikeerajaga muukis ta aparaadilt maha musta plastmassist osa. Sinna tekkis ava, kuhu mahtus sisse Maksimi käsi ja viimane hakkas sealt raha välja võtma. Turvatöötajaid nähes tahtsid nad lahkuda, kuid peeti kinni ja nad viidi turvatuppa. Raha andsid nad ära ja neid viidi politseiosakonda. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates on mänguaparaadist rahavarguse katse isikute grupis täielikku tõendamist leidnud. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kuna varastada püütud raha on omanik tagasi saanud, siis selles osas neil kahjunõue puudub. Mänguaparaadi remondi ja varuosadega seotud kulutuste osas on OÜ-l Mäng õigus esitada hagi tsiviilkohtupidamise korras. Antud kriminaalasja raames on OÜ Mäng juhatuse liige A. Frolov rääkinud küll kahjust 5 500 krooni, kuid kuna puuduvad vajalikud tõendid varuosade või lõhutud aparaadi remondi tegeliku suuruse ja nende põhjendatuse hindamiseks, ei ole kohtul võimalik lahendada küsimust süüdlaste või nende seaduslike esindajate (tsiviilkostjate) varalisest vastutusest. Lühimenetluses ei saa kohus kannatanut täiendavalt üle kuulata ega võtta asja juurde täiendavaid dokumente, mis kinnitaksid kahju suurust seoses mänguaparaadi lõhkumisega. KrMS § 233 lg 1 kohaselt saab kohus kriminaalasja lahendada lühimenetluses vaid kriminaaltoimiku materjalide põhjal.

-Kahtlustatavate N. Vološtšišini (I kd.tl. 25 – 28) ja K.R-i ütlustega (I kd.tl. 62 - 64), mille kohaselt õlleraha saamiseks mindi Vološtšišini ettepanekul majja , et maha võtta videokaamera ja see maha müüa. K.R jäi välja valvama, Kolja sisenes trepikotta ja varastas kaamera, mille müüsid 150 krooni eest Andreile. Saadud raha kulutati õllele ja sigarettidele.

Samsung X660. Telefon töötas, ta ostis selle ära ja müüs oma kaupluse kaudu tundmatule naisele. Ütlustele on lisatud ka kviitung, kus on peal Samsungi IMEI kood, millest nähtub, et tegemist on kanntanult VJ varastatud telefoniga. -Kahtlustatav U.L oma ütlustes (2.kd.tl. 145 – 151) kinnitab, et on selle varguse toime pannud. Öösel Paekaare tänaval nägi ta ees liikuvat naist ja meest. Mees oli purjus ja jäi veidi tahapoole. Jooksuga läks ta naise juurde ja tõmbas tal järsult käest ära käekoti ja kilekoti ning jooksis edasi. Oma maja juures vaatas kottidesse. Kilekotis oli vihmavari, mille ta minema viskas. Käekotis oli mingi jook, kosmeetikakott, prillid, kaks Samsung mobiiltelefoni, rahakott, milles oli raha ca 200 krooni, veel olid seal kaardid, isikutunnistus. Teised asjad viskas minema, kuid kaasa võttis ta raha ja pangakaardi ning kaks mobiiltelefoni. Ühte telefoni pani ta sisse oma sim-kaardi ja helistas V. Lõssunile, kellega koos ta oli jalutanud samal ööl Lasnamäel. V. Lõssunil palus ta osta kannatanu pangakaardiga sigarette ja simkaardi nii, et ostud oleksid alla 500 krooni. Vitalile ta ei öelnud, et pangakaart oli varastatud. Teel koju andis ta Vitalile teise varastatud mobiiltelefoni, selle, mis oli liugklapiga. Järgmisel päeval sai ta Vitali käest müüdud telefoni eest 400 krooni. Teise telefoni, mis temale endale jäi, kaotas ta hiljem ära. Ostetud sigaretid müüs ta taksojuhtidele. Kohus leiab kontrollitud tõendite alusel, et U.L-i süü on selle episoodis tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud avaliku vargusena. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kuna kannatanu varastatud asjadest midagi tagasi pole saanud, on põhjendatud tema tsiviilhagi summas 8 861 krooni – s.o. varastatud asjade maksumus (7 861 kr) kui ka kulutus (1000 kr) uue luku ja võtmete soetamiseks. Kohtule on arusaamatu U.L-i kaitsja seisukoht, et hagi tuleb vähendada uue luku ning ühe varastatud mobiiltelefoni väärtuse võrra, kuna kannatanu pole esitanud tõendit selle maksumuse kohta (arvet või saatekirja). Kohus kahju suuruse arvestamisel lähtub kannatanu ütlustest telefonide maksumuse osas ja peab neid hindasid tõenäoliseks ja mõistlikuks. Sellist marki mobiiltelefonid on müügil analoogsete hindadega ja see on nende turuväärtus. U.L ega tema kaitsja ei ole kohtule väitnud, et kannatanu nimetatud hinnad oleksid ebatõenäolised või vastuolus üldise mõistlikkuse põhimõttega. Kohus ei nõustu arvamusega, et ostutšekk või arve saab olla ainus tõend telefoni väärtuse hindamisel. Samuti on põhjendatud kannatanu kulutused uue luku ja võtmete soetamisel. U.L-i poolt varastatud võtmete tõttu pidi kannatanu tegema kulutusi uue luku soetamiseks. Uus lukk 1000 krooni eest ei ole kallimate müügis olevate lukkude hinnas, pigem alla keskmise. Kahju hüvitamise eesmärk tulenevalt VÕS § 127 lg-s 1 on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud kui vargust poleks toime pandud. VÕS § 132 lg-st 1 lähtudes tuleb varguse toime pannud isikul maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.

-Tunnistaja Jelena Akentšitsi ütlustega (2.kd.tl. 167 – 168) selle kohta, et kassaväravaid läbinud noormehe kontrollimisel avastati temalt erinevaid juustusorte summas 134,70 krooni. -Ida PO konstaabli ettekande kohaselt kaupluses kinni peetud noormees keeldus oma nime ütlemast ning proovis ära joosta. Kui ta kinni peeti, ütles esialgselt oma nimeks K.R, kuid isik osutus U.L-iks (2.kd.tl.169, 170). U.L-i kinnipidamise protokolli kohaselt vabastati ta järgmisel päeval kell 1700 (2. kd. tl. tl.171 -172). -Kahtlustatava U.L-i ütlustega (2.kd. tl. 173 – 174), kus ta oma tegu puhtsüdamlikult kahetseb ja väidab, et 4 pakki juustu pani ta endale põue, möödus nendega kassadest, kuid väljupääsu juures pidas turvatöötaja ta kinni ning viis ametiruumi. Varguse katse on tõendamist leidnud ja õigesti on U.L-i käitumine kvalifitseeritud.

-kannatanu KS ütlustega ( 6.kd. tl. 62 – 63, 76 - 79) selle kohta, et kauplusse tuli 3 noormeest. Ta ei jõudnud jälgida ruumi tahapoole läinud kolmandat noormeest. Õhtul avastas, et käekotis ei ole rahakotti. See võidi varastada ajal, kui kaupluses olid 3 noormeest. Rahakotis oli sularaha 350 krooni, ID-kaart, õpilaspilet, pangakaardid, kliendikaardid, raamatukogu kaardid, toitlustuskaart. Vargusega on tekitatud kahju 820 krooni; -kriminaalasjale on liidetud kaupluse videosalvestuselt tehtud fotod; 7-l fotol on äratuntav U.L ( 6.kd. tl. 65 – 75), -Kahtlustatava U.L-i ütlustega (6.kd. tl. 83 – 87), et Tallina vanalinnas jalutas koos T.A ja P.Z-iga . Ühes kaupluses jäid Maksim ja Ženja kaupa vaatama, tema ise läks teise leti juurde, kus müüjat ei olnud. Üle leti kummardudes nägi ta rahakotti. Olles veendunud, et keegi teda ei näe, võttis ta selle rahakoti ja pani endale taskusse ning lahkus. Pärast tulid Maksim ja Ženja talle järele, kuid vargusest ta neile ei rääkinud. Rahakotis olevad kaardid ja rahakoti viskas minema, raha , mida oli ca 300 krooni, kulutas ära. Hagile summas 820 krooni süüdistav ega tema kaitsja vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja see summa tuleb süüdlaselt välja mõista.

-Asitõendi vaatlusprotokollis on kirjeldatud Hansapanga sularahaautomaadi videosalvestust 30.06.08.a., millelt näha, et automaadi juurde tulevad 2 noormeest. Punaste juustega noormees läheneb sularahaautomaadile ja teeb midagi, tema käes on näha rahakupüürid. Videokassett on asitõendina lisatud kriminaalasja juurde (3. kd. tl. 127 – 130). -Kahtlustatava P.Z-i ütluste kohaselt (3.kd.tl. 53 – 58) sisenes ta Peterburi mnt. Maksimarketi juures asuvasse kontorisse ukse kaudu. Uks oli küll kinni, kuid lukustamata. Ruumis nägi kotti, millest võttis välja rahakoti ning jooksis minema. Õues ootas teda T.A . Rahakotis olid ka pangakaardid ja PIN-koodid. Kontolt võetud raha kulutas enda tarbeks, osa rahast kulutas ära toidu peale koos T.A-ga . Rahakoti ja teised kaardid viskas ta Elqoteki juures võsasse. - Kahtlustatava T.A ütlustest nähtub, et juuni lõpus oli ta koos P.Z-iga Maksimarketi juures Peterburi mnt-l, kui Jevgeni mingist uksest üksinda sisse läks. 3-4 minuti pärast oli ta tagasi ja koos läksid nad võsasse. Jevgenil oli kilekotis rahakott ja kaks märkmikku, leidis sealt pangakaardid ja PIN-koodi. Jevgeni kutsus teda kaasa raha välja võtma. Kõigepealt võttis Jevgeni varastatud kaardiga raha välja Punase tänava sularahaautomaadist, siis Lasnamäe turu juures ja siis Hansapanga kontoris olevast automaadist. Talle andis Jevgeni 200 krooni, samuti ostis süüa neile mõlemale. Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et P.Z-i süü võõra vara varguses on selles episoodis täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud vargusena, mis oli seotud sissetungimisega. Õige on ka T.A käitumisele antud kvalifikatsioon KarS § 202 lg 1 järgi, s.o. kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Põhjendatud on kannatanu H. Heli hagi summas 10 700 krooni ning see tuleb välja mõista varguse toimepanijalt P.Z-ilt. Vastuväiteid hagile esitatud ei ole.

teist lõhkumist ei näinud, sest oli samal ajal ühes Euromeka osakonnas. Idakeskusest varastatud raha jäi Jevgenile, Euromekast varastatud raha kulutas T.A enda tarbeks. - T.A ütluste olustikuga seostamise protokollist (3.kd.tl. 39 – 44) nähtub, et kahtlustatav viis uurimisgrupi Punane 16 asuva Idakeskuse juurde ning seal asuva mänguaparaadi juures teatas, et seda automaati nad lõhkusid kahekesi (koos P.Z-iga ) ja varastasid sealt raha. Seejärel tegi ettepaneku sõita Punane 50 asuva Euromeka juurde ning näitas seal asuvat mänguaparaati, kus oli üksinda 21.08.08.a. aparaati lõhkunud ja raha välja võtnud. - Kahtlustatava J. Kugeniku ütluste olustikuga seostamise protokolli kohaselt (3.kd.tl. 88 – 97) on ta samuti Idakeskuses (Punane tn.16) näidanud mänguaparaati, mida nad T.A-ga koos olid lõhkunud selleks, et sealt raha kätte saada. J. Kugenik oma ütlustes (3.kd. tl. 61 – 67) väidab, et augustis oli ta koos T.A-ga Idakeskuses ja otsustasid seal asuvast automaadist raha varastada. Seal, kus asub raha, proovis automaati lõhkuda M. Šarkov, kuid see tal ei õnnestunud. Siis hakkas ta ise kruvikeerajaga aparaati lõhkuma. Ta ei tea, palju Maksim aparaadist raha välja võttis, sest raha üle nad ei lugenud. Seejärel läksid nad Euromekasse. Seal läks ta riiete osakonda, ega näinud kuidas Maksim aparaati lõhkus. Alles bussipeatuses Maksim ütles talle et oli aparaati lõhkunud. Kohus tõendeid kogumis hinnates leiab, et rahavargused mänguautomaatidest on tõendamist leidnud ning süüdistatavate käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Idakeskuse automaadist varastatud raha 1 116 krooni tuleb solidaarselt välja mõista P.Z-ilt ja T.A-lt . Euromekas asuvast automaadist varastatud raha 1047 krooni tuleb välja mõista T.A ja temal rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt. Mänguautomaatide lõhkumise ja remontimisega tekitatud kahjude osas on OÜ-l Mäng õigus esitada hagi süüdlaste vastu tsiviilkohtupidamise korras. Olemasolevate materjalide põhjal pole kohtul võimalik hinnata kas ja kui mõistlikud või põhjendatud on kannatanu esindaja ütlused varuosade ja remondikulude osas iga mänguautomaadi kohta 5 500 krooni (vt. ka süüdistuse esimene episood, mis puudutas teist tüüpi mänguautomaati, mida lõhuti Lasnamäe Centrumis). Kuigi kannatanul on asja kahjustamise korral vastavalt VÕS § 132 lg 3 õigus nõuda kahju hüvitamist ka enne asja kordategemist, on antud kriminaalasjas kannatanut täiendavalt üle kuulamata võimatu hinnata erinevatele mänguautomaatidele kui spetsiifilistele esemetele lõhkumisega tekitatud kahjude suurust ja põhjendatust. Lühimenetluses pole aga kohtul võimalik kannatanut täiendavalt üle kuulata kohtuistungil. KrMS § 237 sätete kohaselt on lühimenetluses üksnes süüdistatavale antud õigus taotleda enda ülekuulamist kohtuistungil ning kohtul tuleb lahend teha kriminaaltoimiku materjalide põhjal.

Tsiviilhagi selles episoodis esitatud ei ole. Varguse katse on tõendamist leidnud. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

kapist sai raha 74 kooni ja teisest 100 krooni. Siis väljus ametiruumist, suundus kaupluse väljapääsu poole, kuid turvamees pidas ta kinni, raha andis vabatahtlikult välja. -Kahtlustatavana olustikuga seostamise protokollist nähtub (3. kd.tl. 88 - 97), et P.Z on uurimisgrupi juhatanud ka Pallasti 21 asuva Comarketi juurde, kus müügisaalis lõpus näitab ametiruumi ja kust edasi pääseb keldrisse; seal asuvas riietusruumis on kapid, kust kahtlustatav oli raha varastanud. P.Z-i süü selle varguse toimepanemises on täielikku tõendamist leidnud. Kannatanud on oma raha tagasi saanud ja tsiviilhagi esitatud ei ole.

samas majas. Ilja andis neile oma telefoni helistamiseks. Maksim helistas oma emale, seejärel võttis U.L telefoni enda kätte, nii et Ilja seda ei näinud ning hakkasid koos telefoniga ära minema. Ilja nõudis telefoni tagastamist ning Maksimiga tekkis neil kaklus, mille käigus Maksim kukkus Iljale peale. Kakluse ajal võttis U.L muru sisse peidetud telefoni, pani jope taskusse ning koos Maksimiga lahkus sündmuskohalt. Samal õhtul müüs U.L telefoni ühiselamus maha oma nabrinnale, raha kulutas söögi peale. -Kahtlustatava T.A ütluste kohaselt (5 kd.tl.111 – 116) jalutas ta koos U.L-iga kui nägid Iljad, kellelt küsis telefoni helistamiseks. Iljalt saadud telefoni andis ta edasi U.L-ile. Iljale soovitas ta ennast läbi otsida ja veenduda, et telefoni tema käes ei ole. Tal tekkis Iljaga kaklus, kus viimane ka teda rusikaga lõi. Ta paiskas Ilja maha ning koos U.L-i ja telefoniga lahkus sündmuskohalt. U.L müüs telefoni 150 eest maha ja koos ostsid maiustusi. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et mõlema isiku süü võõra vallasja grupilises omastamises on tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud KarS § 201 lg 2 p 1, 4 järgi, sest nii T.A kui U.L-i puhul oli tegemist isikutega, kes on varem toime pannud vargusi. Tõendatud on ka T.A poolt kannatanule valu ja tervisekahjustuste tekitamine ning kohus nõustub kvalifikatsiooniga KarS § 121 järgi. T.A-le raskemat süüdistust esitatud ei ole ning kohtul pole alust arutleda selle üle, kas kannatanu suhtes kasutatud vägivald oli vajalik näiteks võõra asja enda valduses pidamiseks.

Kohus leiab, et vargus on tõendamist leidnud ja põhjendatud on tsiviilhagi summas 2 149 krooni. Süüdistatav, tsiviilkostja ega kaitsja hagile vastuväiteid ei esitanud. Hagi kuulub rahuldamisele.

-kahtlustatav U.L (8.kd. tl. 46 – 51) oma ütlustes on väitnud, et jalutas Lasnamäe turu lähedal koos T.A ja V. Solomatoviga, ajas nendega juttu, kui neist jalutas mööda üks naine. T.A jooksis sellele naisele järele, rebis tal koti käest ja pani jooksu. T.A nägi ta uuesti Statoili juures. Mõni päev hiljem T.A ütles talle, et kotis oli olnud mitu tuhat krooni. Temaga T.A midagi ei jaganud, ka ei aidanud ta T.A seda kuritegu toime panna. Sisuliselt samasuguseid ütlusi on andnud ka kahtlustatav V. Solomatov, kes kinnitas, et T.A-ga koos ei ole ta seda kuritegu toime pannud. Hiljem T.A ütles neile, et kotis, mille ta naiselt ära tõmbas, oli olnud umbes 4 500 krooni, kuid telefonist ei tea ta midagi. M. Veikiku ja V.Solomatopvi osas on menetlus selles kuriteoepisoodis lõpetatud määrusega 20.03.09.a. (8.kd. tl. 79-80). -kahtlustatava T.A enda ütlustest nähtub (8.k.d tl. 34 – 39), et kella 19 paiku jalutas ta oma sõpradega U.L-i ja Solomatoviga Lasnamäe turu lähedal. Kui üks naine oli neist möödunud ca 25 meetrit, jooksis ta sellele naisele üksinda järele ja rebis tal käes koti. Koti koos kaartidega viskas ta karjääri, kotis olnud telefoni müüs ta J. Golubenkole, ühes ümbrikus oli raha 500 krooni, teises 4 000 krooni. Raha kulutas ära isiklikeks vajadusteks ja söögi peale. Kohus neid tõendeid kogumis hinnates leiab, et õigesti on selles episoodis T.A käitumine kvalifitseeritud avaliku vargusena ning tema süü on täielikku tõendamist leidnud. Õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud puuduvad. N. Voloshchisin tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi; K.R KarS § 199 lg 2 p 4, 7 - § 22 lg 3 järgi; T.A tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9; § 202 lg 1 ; § 121 ja § 201 lg 2 p 1, 4 järgi; U.L tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 ja § 201 lg 2 p 1, 4 järgi ning P.Z KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus iga isiku süü suurusest, vajadusest mõjutada süüdistatavaid edaspidi mitte toime panema uusi süütegusid, samuti lähtub kohus õiguskorra kaitsmise huvidest. Süüdistatavate suhtes karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus kõigi süüdistatavate osas süü puhtsüdamlikku kahetsust. Süü suurust näitab nii toimepandud kuritegude arv, teo toimepanemise tehiolud kui ka kannatanutele tekitatud kahjude suurus. G.U on toime pannud kaks vargust ja oli mõlemas episoodis teo toimepanemise initsiaatoriks ning teda pole võimalik karistada sanktsiooni alammääras. Kohus arvestab ka seda, et nende tegude toimepanemise ajal oli ta alaealine. Käesoleval ajal ta ei õpi ega tööta, tarvitab alkoholi ja narkootikume. Teda on varem kriminaalkorras karistatud, kui arutatavad vargused on ta toime pannud pärast katseaja lõppu. Kohus nõustub prokuröri ja kaitsja taotlusega karistada teda vangistusega tingimisi, andes ta katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla, s.o. kohaldada tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid. Kohus peab põhjendatuks prokuröri poolt taotletud vangistuse määra – 9 kuud, mida lühimenetluses tuleb vähendada kolmandiku võrra. K.R on süüdistatavatest kõige vanem. Ta on osalenud kaasaaitajana vaid ühe varguse toimepanemises. Paraku on ta selle kuriteo toime pannud katseaja kestel. Töökohta või regulaarseid sissetulekuid tal ei ole. Kohus leiab, et K.R tuleb karistada lühiajalise vangistusega ning KarS § 74 lg 5 kohasel tulb täitmisele pöörata ka eelmise otsusega

mõistetud kandamata karistus – 2 kuud vangistust. Mõistes talle liitkaristuse KarS § 65 lg 2 alusel, peab kohus võimalikuks asenada vangistus üldkasuliku tööga KarS § 69 sätete alusel. K.R on andnud oma nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks. ÜKT tegemise ajal on ka K.R allutatud krimiaalhooldaja käitumiskontrollile ning selline järelevalve on vajalik tema edasise käitumise üle. U.L on kõik kuriteod toime pannud alaealisena. Teda on varem kohtus kahel korral süüdi tunnistatud. Esimesel korral kohaldati tema suhtes mõjutusvahendina paigutamist erikooli. Teisel korral kohaldati mõjutusvahendina kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamist üheks aastaks. Taolistest mõjutusvahenditest ei suutnud ta endale vajalikke järeldusi teha. Ta on toime pannud 9 kuriteoepisoodi. Ta on teinud seda nii üksinda kui grupis teiste isikutega. Kohus arvestab ka U.L-i kodust olukorda: ta on invaliidist ema ülalpidamisel ning tema elu ja käitumise üle on ema kontroll ja järelevalve sisuliselt puudunud. U.L ja tema kaitsja kinnitasid kohtus, et noormees on võimeline ja soovib teha üldkasulikku tööd kui talle selline võimalus avaneks. Kohus leiab, et U.L-ile vangistust mõistes on võimalik see asendada üldkasuliku tööga. Selline karistus aitaks tal kujundada tööharjumust ning tagab ka kriminaalhooldaja järelevalve tema edasise käitumise üle. U.L-ile mõistetav vangistus võib olla alla sanktsiooni keskmist määra ning pisut väiksem kui taotles seda prokurör. Mõistes talle vangistuseks 1 aasta ja 3 kuud, tuleb seda lühimenetluses kolmandiku (5 kuu) võrra vähendada. 10-kuulisest vangistusest on ta eelvangistusena ära kandud 5 päeva ning 9 kuud ja 25 päeva vangistust tuleb asendada 590 tunni üldkasuliku tööga. P.Z on kuriteod samuti toime pannud alaealisena. Teda on paraku varem kriminaalkorras karistatud juba kolmel korral. Viimase otsuse kohaselt pidi ta karistusest ära kandma 6 kuud vangistust ning ülejäänud karistus jäi kandmisele tingimisi 18 kuulise katseajaga. P.Z kinnitas tookord, et ta on endale vajalikud järeldused teinud ega pane enam toime uusi kuritegusid. P.Z vabanes vanglast 21.05.08.a. ning juba 11.06.08.a. pani ta toime järjekordse varguse, kaasates sellesse ka T.A, kõige noorema süüdistatavatest. Erinevate varguse eest on ta uurimise käigus kahtlustatavana kinni peetud 18.07.08.a. ja 14.-15.10.08.a., kuid ta jätkas üha uute kuritegude toimepanemist kuni kinnipidamiseni ja vahistamiseni 21.10.08.a. Kohtuistungitel oma bravuurse käitumisega tähelepanu äratanud P.Z küll tunnistas oma süüd ja sõnaliselt kahetses toimepandut, kuid kohtu arvates ei ole ta oma kahetsustes siiras ega ole siiani vajalikke järeldusi teinud. Kohus peab põhjendatuks prokuröri taotlust karistada P.Z-i toimepandud varguste eest 2-aastase vangistusega, s.o. alla sanktsiooni keskmist määra ega näe mingit võimalust sellise karistusmäära vähendamiseks. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb mõistetavat karistust suurendada eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 2 kuud vangistust ning karistusest tuleb kantuks lugeda eelvangistusaeg. T.A on toime pannud 11 erinevat kuriteoepisoodi. Ka eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamine (2 päeva) ei pannud teda mõtlema oma tegude üle, ta jätkas üha uute kuritegude toimepanemist ning seda ka ajal, kui ta oli kätte saanud esimesed prokuröri poolt saadetud süüdistusaktid. Kuna emapoolne kontroll tema käitumise üle sisuliselt puudus, ei käinud ta ka koolis ning hulkus tänavatel koos erinevate seltskondadega, tarvitas alkoholi ja narkootikume. Kohus peab põhjendatuks karistada T.A vangistusega, kuid seda oluliselt lühemas määras kui taotles prokurör, sest tegemist on väga noore ning väljakujunemata isikuga. Mõistes T.A-le karistuseks 9 kuud vangistust, mis kolmandiku võrra vähendades on 6

kuud vangistust, tuleb tal sellest koheselt reaalselt ära kanda 2 kuud vangistust ning ülejäänud karistus mõista tingimisi 18-kuulise katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all. Menetluskulud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistva otsuse korral süüdistatavatelt välja mõista ka menetluskulud. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjatele makstavad tasud ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuritegudes süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1, 5 palga alammäära, s.o. 6 525 krooni. KrMS § 188 alusel võib alaealise puhul menetluskulud panna nende vanemate kanda. Arvesse võttes süüdistatavate ja nende vanemate varanduslikku seisundit ning süüdistatavate resotsialiseerumisväljavaateid, käib kõigi menetluskulude tasumine neile ning nende vanematele ilmselt üle jõu ning KarS § 180 lg 3 alusel jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.