Kohtulahend

nähtub, et kriminaalhooldusalune F.P ei ole tasunud tähtajaliselt, s.o. 31.12.2008 AS Helter-R kasuks tsiviilhagi katteks 3670 krooni. Toetudes Väike-Maarja Vallavalitsuse sotsiaaltöötajaga toimunud telefonivestlusele on F.P töövõimetu töövõimekaotusega 80 % ja saab pensioni igakuiselt üle 3000 krooni kuus. Pensioni saab ta isiklikult enda kätte. Käesoleva ajani kriminaalhooldusalune F.P ei ole soovinud maksekohustust täita. Kriminaalhooldusalune F.P on rikkunud kohtu määratud kohustust mitte tarbida alkoholi ja narkootikume. Ida Politseiprefektuuri kiirmenetluse otsusest nr 10220092024259 nähtub, et kriminaalhooldusalune F.P on 04.03.2009 viibinud Simuna alevikus alkoholijoobes, pannes toime väärteo Alkoholiseaduse § 70 järgi, mille eest määrati talle karistuseks rahatrahv 600 krooni. Erakorralisest ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusalune F.P ei ole alates katseaja algusest regulaarselt täitnud registreerimiskohustust ning alates 16.12.2008 ei ilmu ta enam registreerimisele. Kriminaalhooldusalune F.P on väitnud olevat enda ohvri rollis ning on korduvalt väljendanud suitsiidiga seotud mõtteid. Kriminaalhooldusalune F.P on oma kirjalikus seletuses kirjutanud, et psüühiline tervis ei luba tal kodust lahkuda, tekib hirm ja inimeste kartus. Kriminaalhooldusalune F.P on lubanud oma terviseprobleemide lahendamiseks pöörduda vastava eriala spetsialisti poole. Kriminaalhooldusametnik märgib erakorralises ettekandes, et kriminaalhooldusaluse F.P katseaeg on kulgenud väga problemaatiliselt, sest kriminaalhooldusalune F.P ei ole nõustunud käitumiskontrolliga. Käesoleva ajani on kriminaalhooldusalusel F.P allkirjastamata hoolduskava ning samuti on olnud võimatu läbi viia sisulist tööd. Kriminaalhooldusalune F.P ei ilmu õigeaegselt kriminaalhooldusametniku vastuvõttudele, vaatamata sellele, et valla poolt on korraldatud tasuta transpordivõimalus Rakveresse sõiduks. Kohtumistel kriminaalhooldusametnikuga on kriminaalhooldusalune F.P väitnud, et alkohol aitab terviseprobleemide puhul, kuid psühhiaatriline ravi teeb talle halba. Kriminaalhooldusametniku eest ei ole kriminaalhooldusalune F.P alkoholi kuritarvitamist varjanud, vaid on rääkinud reaalsetest tarbimiskordadest ja tsüklitest. Kriminaalhooldusametnik on kriminaalhooldusaluse F.P aitamiseks kaasanud sotsiaalvõrgustiku. Kriminaalhooldusaluse F.P ennasthävitavast elustiilist on teadlikud vallavanem, sotsiaaltöötaja, perearst, konstaabel ning lisaks on kriminaalhooldusametnik pöördunud kriminaalhooldusalust F.P nõustanud psühhiaatri poole. Valla poolt on kriminaalhooldusalusele F.P-le korduvalt broneeritud koht raviasutusse, kuid kriminaalhooldusalune F.P on alati talle vajaliku abi osutamisest keeldunud. Kriminaalhooldusametnik saab kriminaalhooldusaluse F.P puhul väita, et psühholoogilised probleemid on kuritegelikule käitumisele kaasa aidanud. Kriminaalhooldusametnik märgib erakorralises ettekandes, et kriminaalhooldusalune F.P on oma käitumisega tõestanud, et vabatahtlikult ta ravile minema ei soostu, aga ilma psüühilist ravi saamata ei ole ta võimeline jätkama talle määratud kontrollnõuete ja lisakohustuste täitmisega. Kriminaalhooldusalune F.P vajab oma psüühilise seisundi stabiliseerimiseks statsionaarset ravi. Kriminaalhooldusametnik Inge Rannu jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde, lisades, et tugiisikut ei ole kriminaalhooldusalusele F.P-le määratud, sest teda kardetakse. Kriminaalhooldusalune F.P võttis kohtuistungil omaks selle, et erakorralises ettekandes toodu vastab tõele. Kriminaalhooldusalune F.P tunnistas, et maksekohustuse täitmisele ei ole ta asunud, sest ta ei ole nii ettevõtlik. Kriminaalhooldusalune F.P kinnitas, et viimati tarvitas ta alkoholi selle nädala teisipäeval, samuti kinnitas ta, et alkoholi tarvitamise puhul esineb tal 10 päevaseid tsükleid. Kriminaalhooldusaluse Jaak

F.P sõnul tarbib ta alkoholi 5-6 liikmelises alkohoolikute seltskonnas. Kriminaalhooldusalune F.P kinnitas, et vangi ei tahaks ta minna ja loodab, et temale antakse veel viimane võimalus. Prokurör toetas kohtuistungil erakorralises ettekandes sisalduvat kriminaalhooldusaluse F.P-ga on võimatu kriminaalhooldust teostada.

ettepanekut, sest

KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Kohus leiab, et Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Inge Rannu erakorraline ettekanne F.P-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest kriminaalhooldusalune F.P ei järgi alates 16.12.2008 KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, samuti ei järgi ta KarS § 75 lg 1 p 3 sätestatud kontrollnõuet alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. Kriminaalhooldusalune F.P ei ole senini täitma asunud temale kohtuotsusega KarS § 75 lg 2 p 1 alusel pandud kohustust hüvitada AS-le Helter-R kuriteoga tekitatud kahju 3670 krooni hiljemalt 31.12.2008, ehkki ta on töövõimetuspensionär töövõimekaotusega 80 % ning saab pensioni igakuiselt üle 3000 krooni kuus. Kriminaalhooldusalune F.P on rikkunud temale kohtuotsusega KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud kohustust käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Ida Politseiprefektuur on 04.03.2009 määranud kriminaalhooldusalusele F.P-le Alkoholiseaduse § 70 rikkumise eest karistuseks rahatrahvi 600 krooni (väärteootsus jõustus 20.03.2009). Kriminaalhooldusalune F.P vajab oma psüühilise seisundi stabiliseerimiseks psühhiaatrilist statsionaarset ravi, kuid korduvalt ei ole ta vabatahtlikult seda ravi saama nõustunud, ehkki on kriminaalhooldusametnikule lubanud oma terviseprobleemide lahendamiseks pöörduda vastava eriala spetsialisti poole. Seega on kriminaalhooldusalune F.P ennast ise sellisesse olukorda asetanud, sisuliselt ise loobunud ennast aitamast ja teiste poolt pakutud abi vastu võtmast, kuid ilma selleta ei ole ta võimeline täitma talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kriminaalhooldusaluse F.P näol on tegemist isikuga, kelle suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust teostada. Käesoleva määruse täitmise tagamiseks on vajalik kriminaalhooldusalune F.P istungisaalis vahistada, sest kohtuistungile 13.04.2009 ta ise ei ilmunud, ehkki kohtukutse oli 06.04.2009 edasiandmiseks vastu võtnud tema ema M V . Kriminaalhooldusalune F.P ei teatanud kohtule kohtuistungile mitteilmumise põhjust. Kohtuistungile 23.04.2009 kohaldas kohus kriminaalhooldusaluse F.P suhtes sundtoomist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 74 lg 4, KrMS § 387, 427, 432 kohus m ä ä r a s: Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Inge Rannu erakorraline ettekanne nr 18574 30.03.2009 rahuldada. Pöörata täitmisele F.P-le (isikukood xxx, elukoht xxxx, ei tööta, töövõimetuspensionär töövõimekaotusega 80 % ) Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-08-1543 01.02.2008 KarS §-de 266 lg 1; 121 järgi mõistetud liitkaristus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.

F.P istungisaalis vahistada ning tema karistuse kandmise alguseks lugeda 23.04.2009. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtunik

/allkiri/

H.Väinaste

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtumäärus jõustus 05. mail 2009.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.