Kohtulahend

KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrata N.E-le kohustus jätkata õpinguid omandamaks põhiharidust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi rahuldada. VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista tsiviilkostjalt Kaja N.E-lt A.K. kasuks 4 000 (neli tuhat) krooni, mis tuleb tasuda A.L. arveldusarvele nr XXXXXXXXXX Swedbank AS-s. KrMS § 180 lg. 1 ja § 188 alusel välja mõista N.E-lt, temal vahendite puudumisel seaduslikult esindajalt Kaja N.E-lt 2129 (kaks tuhat ükssada kakskümmend üheksa) krooni ja 90 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud viimasel tähtpäeval menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. KrMS § 180 lg. 3 alusel jätta menetluskuludest 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigi kanda. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab. N.E süüdistatakse selles, et tema 2008.a oktoobris, viibides Tartus X asuvas K.L. elukohas, võttis sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A.L. kuuluva fotoaparaadi Pentax Optio S10 Silver väärtusega 4000 krooni; - isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 13.01.2009 ajavahemikul kell 16.46-16.57, viibides Tartus Võru 55F asuvas AS-i Jalajälg kaupluses Nike Factory Store, püüdis grupis koos Kristiina Eensalu’ga kauplusest ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühe treeningpluusi Nike väärtusega 595 krooni ja kaks dressipluusi Nike väärtusega a ́ 1095 krooni, koguväärtusega 2190 krooni väärtuses, kuid kuritegu jäi osaliselt lõpule viimata, sest nad peeti enne kauplusest väljumist kaupluse klienditeenindaja poolt kinni ning treeningpluus Nike ja üks dressipluus Nike tagastati kauplusele, kuid N.E õnnestus ikkagi kauplusest ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta üks dressipluus Nike väärtusega 1095 krooni. Seega pani N.E toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja grupi poolt.

2(3)

Kokkuleppe sisu. KarS §-s 199 lg 2 p 4, 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistusest vabastamist ja tema suhtes KarS § 87 lg 1 p 2 sätestatud alaealisele kohaldatava mõjutusvahendi – käitumiskontrollile allutamist, kohustades N.E KarS § 87 lg 2 alusel täitma 1 aasta jooksul KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määratud kohustust jätkata õpinguid omandamaks põhiharidust. Tsiviilhagi ja asitõendid. A.L. on esitanud tsiviilhagi 4000 krooni nõudes. Tsiviilhagi on põhjendatud. Õigusvastaselt tekitatud kahju tuleb hüvitada Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 127 alusel. KrMS § 39 lg. 1 alusel on tunnistatud tsiviilkostjaks Kaja N.E, kes seaduse järgi kannab varalist vastutust N.E kuriteoga vahetult tekitatud kahjude eest. 4000 krooni tuleb tasuda A.L. arveldusarvele nr XXXXXXXXXX Swedbank AS-s. Asitõendid puuduvad. Menetluskulud ja nende hüvitamine. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 6525 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 2129.90 krooni. Süüdistatav elab 3-liikmelises peres. Ema kasvatab üksi kahte õppivat last ja ta ei saa elatist teiselt vanemalt. Pere sissetulek on ema miinimumpalk ja sotsiaaltoetus ühelt lapselt. Laenu tagastamise igakuine kohustus on enam kui 1000 krooni. nendel asjaoludel käib menetluskulude tasumine perele ilmselt ülejõu. Arvestades süüdlase alaealisust ja resotsialiseerumisväljavaateid jätab kohus KrMS § 180 lg. 3 alusel menetluskuludest sundraha riigi kanda. Kohus paneb menetluskuludest advokaaditasu süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Kui alaealisel süüdimõistetul N.E puuduvad vahendid menetluskulude tasumiseks, tuleb KarS § 188 alusel menetluskulud hüvitada tema seaduslikul esindajal Kaja N.E.

Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.