Kohtulahend

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja nr

17 aprillil 2009.a Kohtla-Järve kohtumajas avalik kohtuistung 1-08-2579

Kohtunik

Jüri Sakkart

Kohtuistungisekretär

Inna Kossinets

Prokuröri abi

Indrek Rebase

Kohtuasi

Viru Vangla esitatud materjalid Mark Pruttšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu

Mark Pruttšenko (isikukood: 36508072755; viibib Viru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Mark Pruttšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määrus saata teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja Mark Pruttšenko’le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 31.03.2009.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mark Pruttšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Mark Pruttšenko on süüdi tunnistatud 15.10.2004 Tartu Ringkonnakohtu poolt KrK § 100 järgi ja karistatud 7 aastase vangistusega. Karistuse kandmise algus 28.05.2003 ja lõpp 28.05.2010 Mark Pruttšenko kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Murru Vanglas viibides töötas 3 aastat. Avaldas soovi töötada ka Viru Vanglas. Kinnipeetaval on 2 last, kellega ta suhtleb telefoni, kirja ja kokkusaamise teel. Abikaasast on lahutatud. Vaenulike hoiakuid kinnipeetaval ei esine, ametnikesse suhtub positiivselt. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Mark Pruttšenko tingimisi enne tähtaega vabastamisega, leides et, see ei ole otstarbekas, arvestades tema elukoha ja olukorda tööturul. Mark Pruttšenko taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega.

Prokuröri hinnangul on Mark Pruttšenko ennetähtaegne vabastamine ennatlik, kuna sel juhul saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Mark Pruttšenko vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Mark Pruttšenko ja prokuröri arvamuse, leiab, et Mark Pruttšenko tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Mark Pruttšenko isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab asjaolu, et kinnipeetaval puudub kindel elukoht, mis on järelvalve alla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eeltingimuseks. Kindla elukoha puudumine ei võimalda Mark Pruttšenko üle järelvalvet teostada. Puudub ka töökoht või muu sissetuleku allikas ja sotsiaalselt toetav võrgustik, mis paneb küsimuse alla tema toimetulekut ja võib olla uue kuriteo toimepanemise üheks riskifaktoriks. Samuti arvestav kohus asjaolu, et enne vangistust Mark Pruttšenkol olid probleemid alkoholiga ja tal võib olla tagasilanguse perioode, mida samuti võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Arvestades Mark Pruttšenko poolt toimepandud kuritegu raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.