lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-2768/3

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 17.04.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-09-2768/3
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
17.04.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1218
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-2768/2Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja04.03.2009

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav

Tallinna Ringkonnakohus 17 aprill 2009.a, Tallinn, kirjalik menetlus 1-09-2768 Kohtunik Ivi Kesküla Aleksei Pomozov’i süüdistuses KarS § 184 lg 1, § 424 järgi Harju Maakohtu 04 märtsi 2009 otsus Süüdistatav Aleksei Pomozov Aleksei Pomozov, ik: 37903310214, varem kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 05.12.2008

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Aleksei Pomozov’i apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada apellandile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 04 märtsi 2009.a otsusega mõisteti Aleksei Pomozov kokkuleppemenetluse korras süüdi ja KarS § 184 lg 1 ja § 424 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 27 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 05.12.2008. Kohaldati KarS § 50 lg 1 p 1 sätteid ja A.Pomozovilt võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 9 kuuks. Otsusega konfiskeeriti ja määrati hävitamisele muuhulgas asitõendiks tunnistatud elektronkaalud. Mõisteti välja menetluskulud.
2.A.Pomozov tunnistati KarS § 184 lg 1 järgi süüdi sellest, et ta omandas täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit. Omandatud narkootilist ainet hoidis ta enda elukohas Tallinnas, aadressil Xxxx x-x, samuti enda kasutuses olevas sõiduautos Mercedes reg.nr-ga xxx xxx kuni 05.12.2008. a, mil see läbiotsimiste käigus leiti ja ära võeti. 05.12.2008. a Tallinnas, aadressil Xxxx x-x teostatud läbiotsimisel leiti ja võeti ära minigrip kilekott 0,58 grammi amfetamiini sisaldava pulbriga. Samal päeva Tallinnas, Põhja pst 17 juures peatatud sõiduauto Mercedes reg.nr-ga xxx xxx läbiotsimisel leiti ja võeti ära minigrip kilekott kokku 11,33 grammi amfetamiini sisaldava pulbriga (puhtal kujul narkootilist ainet 1,83 grammi).

KarS § 424 järgi tunnistati A.Pomozov süüdi selle eest, et ta isikuna, keda karistati 12.10.2005. a Põhja Politseiprefektuuri poolt LS §74’19 sätestatud väärteo toimepanemise eest ning seega omades kehtivat karistust mootorsõiduki joobes juhtimise eest, juhtis 05.12.2008. a, kella 06.10 ajal Tallinnas, Põhja pst-l suunaga Soo tänava poole sõiduautot Mercedes reg.nr-ga xxx xxx narkootilisest ainest amfetamiinist põhjustatud joobes.

3.Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis süüdistatav märgib, et kuna ta pole tegelenud narkootilise aine müügiga on kaalude hävitamine põhjendamatu ning palub need talle tagastada. Samuti palub pikendada menetluskulude tasumise tähtaega. Taotlust põhjendab vangistuses viibimisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4.Ringkonnakohtu kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja A.Pomozov’i väidetega leiab, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata, kuna apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole apellatsiooni esitamise õigust.
4.1.KrMS § 240 p 1 ja 4 sätestavad, et kui prokuratuur peab võimalikuks kohaldada kokkuleppemenetlust, siis selgitab ta süüdistatavale kokkuleppemenetluse kohaldamise võimalust, tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi ning koostab protokolli selle kohta, et süüdistatav ja tema kaitsja on kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. KrMS § 241 kohaselt kokkuleppemenetluse kohaldamiseks süüdistatavalt ja tema kaitsjalt saadud nõusoleku kohta koostatud protokolli kantakse muuhulgas märkus selle kohta, et süüdistatavale on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi ja süüdistatava ning tema kaitsja nõusolek alustada kokkuleppemenetluse läbirääkimisi. Protokollile kirjutavad alla prokurör ja süüdistatav ning tema kaitsja. Kokkulepe on sõlmitud, kui prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja on sellele alla kirjutanud. KrMS § 247 lg 2 ja 3 kohaselt küsib kohtunik pärast kokkuleppe avaldamist, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kas ta nõustub sellega. Kohtunik teeb süüdistatavale ettepaneku selgitada kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja teeb kindlaks, kas kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtunik küsib kaitsjalt ja prokurörilt nende arvamust kokkuleppe kohta ning seda, kas nad jäävad kokkuleppe juurde.
4.2.Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A.Pomozov on nõustunud koos kaitsjaga 26.02. 2009.a alustama kokkuleppemenetluse läbirääkimisi. Seejuures selgitati A.Pomozov’ile tema õigusi kokkuleppemenetluses, sealhulgas õigust loobuda kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus, aga samuti kokkuleppemenetluse tagajärgi. Protokollile kirjutasid alla prokurör, A.Pomozov ja tema kaitsja ( tl 295-296). Samal päeval sõlmisid prokurör, A.Pomozov ja tema kaitsja ka kokkuleppe, kusjuures selles on eraldi välja toodud milles seisneb süüdistus, teole antav juriidiline hinnang, karistuse liik ja määr ning konfiskeerimisele kuuluvad asitõendid (tl 297-299). Kohtuistung toimus 04 märtsil 2009. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt arutaski kohus kriminaalasja kokkuleppemenetluses ja selgitas veelkord süüdistatavale õigusi. Sama protokolli kohaselt on kohus selgitanud kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud, kas ta nõustub kokkuleppega ja kas kokkulepet sõlmides on ta väljendanud oma tõelist tahet. Nii on A.Pomozov kohtu küsimustele vastates märkinud, et kokkulepe on talle arusaadav, et ta on selle kokkuleppega nõus, jääb selle kokkuleppe juurde ja et sõlmitud kokkulepe on tema vaba

tahe. Samuti on kohus küsitlenud kaitsjat, kes jäi kokkuleppe juurde ja palus see kinnitada. Kokkuleppe juurde jäi ka prokurör. Süüdistatav on selgitanud samuti, et edasikaebe kord on talle arusaadav (tl 306). Seega oli süüdistataval võimalus, pärast prokuröri ja kaitsja ärakuulamist ning enne kohtu poolt nõupidamistuppa minemist, loobuda kokkuleppest, kuid süüdistatav seda ei teinud. Kohtuotsusest nähtuvalt lahendas kohus kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused kohtuliku arutamise põhjal ja kriminaaltoimiku materjalide alusel. Kohtuotsuses on kajastamist leidnud kõik kokkuleppes märgitu, mille osas süüdistatav ja kaitsja on kohtuistungil kokkulepet kinnitanud, seega ei ole põhjust rääkida kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide rikkumisest. Nimetatud asjaoludel ringkonnakohtu kohtunik leiab, et maakohus on A.Pomozovi süüdistusasja arutamisel ning otsusega kokkuleppe kinnitamisel ja asitõendite hävitamisel järginud kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao rikkumiseks. Seda seisukohta on rõhutanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma otsuses nr. 3-1-1-79-05 (RT III, 31, 309).

4.3.KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao mingi sätte rikkumisele. A.Pomožov’i poolt esitatud apellatsioonis selliste sätete rikkumisele ei viidata. Ka kriminaaltoimiku materjalide kontrollimise käigus sellised rikkumised ei ole tuvastatavad. Kuna kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27. aprilli 2006.a määruses nr 3-1-1-38-06 (RT III 2006, 17, 160).
4.4.A.Pomozov’i taotlusele menetluskulude väljamõistmise tähtaja pikendamisest selgitab ringkonnakohus, et menetluskulude tasumise pikendamine ning ajatamine on reguleeritud KrMS 18 peatükis, kus § 423 kehtestab, et kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta ja § -s 424 nähakse ette, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega on A.Pomozov’i poolt esitatud küsimuse lahendamine võimalik pärast kohtuotsuse jõustumist kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamise menetluse korras Harju Maakohtu täitmiskohtuniku poolt, mitte aga apellatsioonikohtu poolt. Pealegi on täitmiskohtuniku poolt tehtav kohtumäärus määruskaebe korras vaidlustatav ning alles vastava määruskaebuse esitamisel on ringkonnakohtul, kui teise astme kohtul, pädevus vaidlustatud küsimuses oma põhistus esitada ning maakohtu määruse seaduslikkust kontrollida.
4.5.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 jätab kohtunik süüdistatava A.Pomozov’i apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab süüdistatavale.

Kohtunik:

IVI KESKÜLA

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.