lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-5395/3

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 16.04.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
1-09-5395/3
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
16.04.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1531
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-5395/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja30.03.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-09-5395

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2009.a., Kuressaares

Kriminaalasja number

1-09-5395 (09250000224)

Kohtukoosseis

Kohtunik Kristel Pedassaar

Kohtuistungi sekretär

Elle Kuusksalu

Tõlk

-

Kriminaalasi

Alaealise T.P. süüdistusasi kuriteos KarS § 213 lg1 avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses

Prokurör

Agnes Ollema

Süüdistatav

järgi

Alaealine T.P., varem kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluse korras karistamata; väärteomenetluse korras karistatud 6 korda /II kd tl 31-32/: 28.02.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri poolt Tubakaseaduse § 47 alusel rahatrahviga 240.-krooni, mis on tasutud 08.07.2008.a; 11.06.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri poolt Alkoholiseaduse § 71 alusel rahatrahviga 300.- krooni, mis on tasutud 25.06.2007.a; 12.06.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri poolt KarS § 262 alusel rahatrahviga 300.-krooni, mis on tasutud 09.07.2007.a; 25.10.2007.a Lääne Politseiprefektuuri poolt Alkoholiseaduse § 71 alusel rahatrahviga 600.-krooni, mis on tasutud 25.12.2007.a;

14.03.2008.a Lääne Politseiprefektuuri poolt Alkoholiseaduse § 70 alusel rahatrahviga 900.-krooni, mis on tasutud 27.03.2008.a; 16.10.2008.a Tartu Linnavalitsuse poolt Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 180.- krooni, mis on tasutud 22.12.2008.a; tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

Kaitsja

Vandeadvokaat

Vahur Tänav

RESOLUTSIOON

Tunnistada T.P. süüdi kuriteos KarS § 213 lg1 järgi ja mõista karistuseks vangistus neli (4) kuud. KarS §-de 74 ja 75 sätete alusel vabastada T.P. tähtajalise vangistuse kandmisest tingimisi 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga, allutades T.P.’ i katseajal käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada T.P.’ i katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg2 p2 alusel kohustada T.P.’i katseajal mitte tarvitama narkootikume ja alkoholi, KarS § 75 lg2 p4 alusel kohustada süüdistatavat kutsehariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid Tartu Kutsehariduskeskuse ehitusviimistluse erialal ja täitma koolikohustust. Kohus määrab, et T.P.’ ile mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. T.P. anda katseajaks temale Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Tartu Linna talituses määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so.16. aprillist 2009.a. Kohtuotsuse jõustumisel T.P.’ i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - ära jätta. Välja mõista T.P.lt riigituludesse menetluskulu - sundraha 3000 ( kolm tuhat) krooni. Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 AS SEB Pangas või a/a nr 221023778606 AS Swedbangas, viite nr. 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-09-5395, isik kelle eest tasutakse – T.P., nõude liik – sundraha.

Sundraha tuleb tasuda kahes osas: esimene osa 1500 (üks tuhat viissada) krooni hiljemalt 30. aprilliks 2009.a. ja teine osa 1500 (üks tuhat viissada) krooni tasuda hiljemalt 30. maiks 2009.a. Kui sundraha ei ole eeltoodud tähtaegadel tasutud, siis suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vabastada T.P. kohtueelses menetluses arvestatud kaitsjatasu 991 (üheksasada üheksakümmend üks) krooni 20 senti ning kohtulikus menetluses arvestatud kaitsjatasu 1095.00 krooni tasumisest riigituludesse jättes arvestatud kaitsjatasud riigi kanda.

Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki sätete kohaselt.

Asjaolud ja menetluse käik Alaealist T.P. süüdistatakse selles, et tema alaealisena andmetöötlusprotsessi lubamatu käivitamise teel varalise kasu saamise eesmärgil 31.oktoobril 2008.a Tartu linnas X tänav XX enda elukohas viibides ja kodus asuvat arvutit kasutades, kus esines internetikeskkonnas tütarlapsena, pettis T.V.`lt välja raha järgmiselt: lubades veebikaamera vahendusel T. V.`le MSN-Messengeris tasulist striptiisišõud, mille vaatamiseks T.V. kandis T.P.`i SEB Panga arvelduskontole nr X 31.10.2008.a kella 18:20 ajal üle 100.-krooni raha, kuid lubatud šõud T.P. ei näidanud, vaid tõi valetades põhjuseks, et raha ei ole kontole laekunud ning küsis rahasumma ülekandmise kontrollimise ettekäändel T.V.`lt viimase internetipanga paroolid, millised T.V. T.P.`ile ka edastas, misjärel väljapetetud internetipanga paroole kasutades sisenes arvuti vahendusel kontoomaniku nõusolekuta virtuaalsesse maksekeskkonda – internetipanka, s.o SEB Panga internetipanga kaudu T.V. arvelduskontole nr X ning andis kontoomaniku nõusolekuta virtuaalses maksekeskkonnas korralduse raha ülekandmiseks enda SEB Panga arvelduskontole nr X, kandes sel viisil T.V. arvelduskontolt 31.10.2008.a kell 18:44 enda arvelduskontole 1500.-krooni võõrast raha, saades sel viisil ebaseaduslikult arvutisüsteemi andmeid sisestades T.V. arvelduskontolt kontoomaniku nõusolekuta 1600.krooni varalist kasu ning esitamata jättes ka lubatud erootikašõu tekitas kuriteoga kannatanu T.V.`le kokku varalise kahju summas 1600.-krooni. Sellise tegevusega T.P., saades varalist kasu arvelduskonto omaniku nõusolekuta virtuaalsesse maksekeskkonda – internetipanka – sisenemise ning arvelduskontol oleva varaga toimingute

tegemist võimaldavate andmete ebaseadusliku sisestamise teel, pani toime arvutikelmuse, s.o KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle T. P. andmetöötlusprotsessi lubamatu käivitamise teel varalise kasu saamise eesmärgil 25.jaanuaril 2008.a Tartu linnas X tänav X-X enda elukohas arvutis viibides ning kodus asuva arvuti Messengeri aadressi X kasutades pettis H. L.`lt välja raha järgmiselt: lubades veebikaamera vahendusel H. L.`le tasulist striptiisišõud, mille vaatamiseks H. L. kandis R. A. SWEDBANK arvelduskontole nr X 25.01.2009.a üle 250.-krooni raha, kuid lubatud šõud T.P. ei näidanud, vaid tõi valetades põhjuseks, et raha ei ole kontole laekunud ning küsis rahasumma ülekandmise kontrollimise ettekäändel I. L.`lt viimase internetipanga paroolid, millised I. L. T.P.`ile ka edastas, misjärel väljapetetud internetipanga paroole kasutades sisenes arvuti vahendusel kontoomaniku nõusolekuta virtuaalsesse maksekeskkonda – internetipanka, s.o SWEDBANK internetipanga kaudu I. L. arvelduskontole nr X ning andis kontoomaniku nõusolekuta virtuaalses maksekeskkonnas korralduse raha ülekandmiseks enda SWEDBANK arvelduskontole nr X, kandes sel viisil I. L. arvelduskontolt 25.01.2009.a enda arvelduskontole 1700.-krooni võõrast raha, saades sel viisil ebaseaduslikult arvutisüsteemi andmeid sisestades I. L. arvelduskontolt kontoomaniku nõusolekuta 1700.-krooni varalist kasu ning esitamata jättes ka lubatud erootikašõu tekitas kuriteoga kannatanu I. L.`le kokku varalise kahju summas 1950.-krooni. Sellise tegevusega T.P., saades varalist kasu arvelduskonto omaniku nõusolekuta virtuaalsesse maksekeskkonda – internetipanka – sisenemise ning arvelduskontol oleva varaga toimingute tegemist võimaldavate andmete ebaseadusliku sisestamise teel, pani toime arvutikelmuse, s.o KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör on saatnud toimiku T.P.’ i süüdistuses kuriteos KarS § 213 lg1 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. T.P. on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav T.P. ja tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav nõustusid T.P.le esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus T.P.’ile nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 213 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS 74 ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseajaga. Määrata, et T.P. kannab karistust Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Tartu Linna talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 määrata, et süüdistatav on kohustatud katseaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud kutsehariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid Tartu X ehitusviimistluse erialal ja täitma koolikohustust. T.P. selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub kokkuleppega. T.P. on nõus temale esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning kokkuleppes taotletud karistusega. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Kannatanutele on tekitatud materiaalsed kahjud hüvitatud vabatahtlikult. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav

T.P. ,

prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust

kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kannatanud on kokkuleppemenetluse kohaldamiseks andnud nõusoleku. Kuna kahjud on hüvitatud, siis tsiviilhagisid esitatud ei ole. Kohus leiab, et T.P. tuleb süüdi tunnistada KarS § 213 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 loetletud karistuse kohaldamise aluseid. KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuuluks alaealiselt T.P.’ ilt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav T.P. on X-ne aastane kutseharidust omandav noormees, kellel iseseisev sissetulek puudub. T. perekonnas on ema ainukene, kes töötab, perekonnas on veel noorem laps. Seega arvestades alaealise süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale ja tema perele üle jõu. T.P. on oma süüd tunnistanud, tema ema poolt on tekitatud kahjud hüvitatud, mis annab alust hinnata süüdistatava resotsialiseerumisväljavaateid heaks. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks vähendada väljamõistmisele kuuluvat sundraha suurust 3000.00 kroonile. T.P.`i osas esineb kohtueelse kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu advokaat Aivar Hint`ile summas 495,60 krooni /I kd tl 41-42/ ja riigi õigusabi tasu vandeadvokaadi vanemabi Tiia Tafenau`le summas 495,60 krooni /II kd tl 16-17/, seega kokku 991.20 krooni krooni ja kohtulikus menetluses arvestatud kaitsjatasu 1095.00 krooni. Arvestades eeltoodut ning seda, et alaealisel süüdistataval peab kaitsja olema ja T.P.lt on juba menetluskuluna väljamõistetud sundraha, peab kohus põhjendatuks vabastada alaealise T.P. arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes need summad riigi kanda. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318 Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.