Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. aprill 2009. a, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-09-887
Kohtukoosseis
Kohtunik Rutt Teeveer
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane
Kriminaalasi
T.I (T.I) süüdistus KarS § 169 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kristiina Laas
Süüdistatav
T.I
Kaitsja
Elukoht: XXXXXX XX-X Isikukood: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral, väärtegude eest karistatud 3-l korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld Riigi poolt määratud korras advokaat Rainer Objartel
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-st 313 maakohus otsustas: Süüdi tunnistada T.I KarS § 169 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) vangistust.
kuu
KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust Jõgeva Maakohtu
KarS §-de 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada T.I-le mõistetud 6 (kuue) kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha vähemalt 1 (ühe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:
I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: T.I süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul aprill 2004.a. kuni november 2008.a. lapsevanemana hoidis kuritahtlikult
kõrvale Tartu Maakohtu 05.04.2004.a. otsusega 2-63/04 Ü.K kasuks väljamõistetud igakuise elatisraha 1000 krooni kuus maksmisest alaealise lapse K.K. ülalpidamiseks. Seega pani T.I toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga on tekitatud moraalset kahju Ü.K., tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu prokuratuuris kokkuleppemenetluse läbirääkimistel ja kokkuleppe sõlmimisel osalemise eest 991. 20 krooni. Asitõendeid ei ole. Karistus: KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud vangistust Jõgeva Maakohtu 14.aprilli 2005.a. otsusega nr 1-99/05 mõistetud vangistuse ärakandmata osa 5 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. 6 kuu pikkusele vangistusele vastab 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb teostada kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Vastavalt KarS § 69 lg-le 4 peab süüdimõistetu üldkasuliku töö tegemisel jälgima järgmisi kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg-le 1: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. KarS § 69 lg 7 kohaselt kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et T.I, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et T.I on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse T.I süüdi tunnistada KarS § 169 järgi, mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele ning asendada mõistetud karistus üldkasuliku töö tegemise kohustusega.
III Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu summas 1 138,70 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu summas 32.- krooni.
Rutt Teeveer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.