Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohus otsustas 5.veebruari 2009.a. otsusega süüdi tunnistada F.K KarS § 199 lg 2 p 4,7,9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 20.10.2008.a. – 21.10.2008.a. (s.o. 2 päeva) ja 23.12.2008.a. (s.o. 1 päev), kokku 3 päeva lugeda karistusaja hulka. Tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada, võtta F.K vahi alla kohtusaalis. Karistusaja alguseks lugeda F.K vahi alla võtmise päev 05.02.2009.a. Välja mõista F.K-lt: - 10 000.- krooni Ü. K. (XXXXXXX XXX XXX-XX, XXXXXXX) kasuks: - 749,- krooni S. AS kasuks. Välja mõista F.K-lt (ik XXX, elukoht XXXXX X-XX XXXXXX) riigituludesse sundraha 525,-krooni . KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasud summas 2283,30 krooni jätta riigi kanda. F.K mõisteti süüdi neljas varguse episoodis ja muuhulgas ka selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud vargusi, grupis kohtueelsel uurimisel tuvastamata isikuga 15.02.2008.a. kell 17.20 võttis Hansapanga pangaautomaadist, mis asub aadressil Tallinn XXXXXXX X, kasutades Ü. K. ́e Hansapanga pangakaarti nr XXXXXXXXXXXXXXXXX ja PIN – koodi, Ü. K. ́e arvelt sularaha summas 10 000,- krooni, tekitades sellega Ü. K. ́ele materiaalset kahju summas 10 000,- krooni. APELLATSIOONI SISU JA MENTLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatav ei vaidlusta ei oma süüd ega ka kohtu poolt mõistetud karistust. Apellatsioonis vaidlustab süüdistatav ainult kannatanu Ü. K.e kasuks temalt 10000 krooni väljamõistmist. Apellant selgitab jätkuvalt, et on küll süüdi Ü. K.elt 10000 krooni varguses, kuid ei pea õiglaseks, et temalt see summa välja mõisteti. Leiab, et kohus pidanuks temalt välja mõistma ainult 1000 krooni, s.o. summa, millise tema isiklikult varastatust endale sai. Ta võttis tuttava A. nimelise

meesterahva palvel pangaautomaadist küll välja 10000 krooni, kuid A. andis temale sellest 1000 krooni. Kuna tema ei ole süüdi selles, et A. nimelist kuriteo kaastäideviijate ei ole suudetud leida, siis peab kogu summa väljamõistmist temalt ebaõiglaseks. Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör vaidles sellele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga leiab, et apellatsiooni rahuldamiseks puudub alus. Maakohtu otsusega on tuvastatud, et süüdistatav pani 10000 krooni varguse pangaautomaadist toime grupis eeluurimisel tuvastamata isikuga. Vargusega tekitati kahju Ü. K.ele 10000 krooni. Kuna teist varguse kaastäideviijat ei ole tuvastatud, on tema suhtes kriminaalmenetlus eraldatud käesolevast menetlusest. Kohtukolleegium peab vajalikuks apellandile selgitada, et kahju hüvitamise otsustamisel ei oma tähtsust asjaolu, kas üks kahju tekitajatest varjab tahtlikult varguse kaastäideviija nime või ei ole kaastäideviijat suudetud uurimisorganite poolt tuvastada. Kahju hüvitamisel priviligeeruvad kannatanu huvid. Kahju hüvitamise eesmärk on kannatanule tekitatud kahju hüvitamisega taastada olukord, milles ta oleks olnud, kui temale ei oleks kahju tekitatud. Vastavalt VÕS prg.-le 137 lg 1 vastutavad ühiselt kahju tekitanud isikud kannatanu ees solidaarselt. Sellisel juhul kui varalise kahju on tekitanud süüdistatav koos teise isikuga, kelle suhtes asi eraldati omaette menetlusse, paneb kohus süüdistatavale kohustuse hüvitada kogu tekitatud kahju. Tehes süüdimõistvat kohtuotsust selle isiku suhtes, kelle süüdistuasi eraldati omaette menetlusse, on kohtul õigus panna temale kohustus hüvitada kahju solidaarselt varem süüdimõistetuga. Samas selgitab kolleegium, et üldnormina reguleerib vastutuse jagunemist solidaarvõlgnike omavahelistes suhetes VÕS § 137 lg 2, millest tulenevalt jaguneb see vastutus "võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab". Kuid ka viimatinimetatud säte ei kuulu kohaldamisele süüdistatava ja kannatanu vahelises suhtes ehk siis selle otsustamisel, milline summa igalt solidaarvõlgnikult kannatanu kasuks välja mõista, vaid alles siis, kui kahju tekitanud isikud asuvad lahendama küsimust sellest, kui palju igaüks peab hüvitatud kahjust enda kanda võtma. Kui süüdistatavad vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt, ei määra asjaolu, millistelt süüdistatavatelt kuriteoga tekitatud kahju kriminaalmenetluses kannatanu kasuks välja mõistetakse, ära seda, kuidas jaotub vastutus kahju tekitanud süüdistatavate omavahelises suhtes. Küsimust vastutuse jaotumisest

kuriteoga kahju tekitanud isikute omavahelises suhtes ei lahendata kannatanu tsiviilhagi otsustamisel kriminaalmenetluse raames, vaid regressinõudena tsiviilkohtumenetluses. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 5.veebruarist 2009.a. F.K suhtes muutmata.

Julia Katškovskaja

Malle Preimer

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.