Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
06.aprillil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas
Kriminaalasja number
1-03-11 (95170064)
Kohtunik
Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär, tõlk
Olga Štšeglova
Kriminaalasi
Mihhail Suhhodoletsi süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi kohtu korraldaval istungil
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ave Arnim
Kohtualune
Mihhail Suhhodolets, sünniaeg 09.01.1958, sünnikoht Kohtla-Järve, rahvuselt valgevenelane, viimane teadaolev elukoht: xxxxxxxx
Kaitsja
Vandeadvokaat Eduard Bulattšik
Juhindudes KrMK § 5 lg 1 p 3; § 190 lg 1 p 4, KrK § 53 lg 1 p 2, 3; KarS § 81 lg 1 p 2, lg 5, 6, 7 p 1, lg 8; KrMS § 274 lg 1 kohus
määras: Lõpetada menetlus kriminaalasjas 1-03-11 (95170064) Mihhail Suhhodoletsi süüdistuses KrK 139 lg 2 p 1,2,3 järgi kuriteo aegumise tõttu. Tõkend - vahistamine- tühistada Mihhail Suhhodoletsi suhtes. Menetluskulud - kaitsjatasu 1209,50 krooni- jätta riigi kanda. Määruse koopia saata prokurörile, kaitsjale, samuti Ida Politseiprefektuurile lõpetamiseks.
tagaotsimise
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määruses teada või pidi teada saama. Tegi kindlaks: Mihhail Suhhodoletsi süüdistatakse selles, et tema
pani toime võõra vara salajase varguse, eelneval kokkuleppel isikute grupis, olles isik, kes on varem toime pannud mingi käesolevas paragrahvis ettenähtud kuriteo, vara asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamisega, nimelt, tungis ühel märtsipäeval 1994, olles joobeseisundis, lõhkudes akna, korterisse aadressil: xxxxxx linnas ja varastas A. S.J kuuluva vara: elektrikeeduplaat – 100 krooni, vahvliküpsetaja – 150 krooni, elektrikamin – 500 krooni, magnetofon Vesna – 500 krooni ja teised asjad, kokku summas 9426 krooni, millega tekitas kannatanule materiaalne kahju. Peale seda, olles joobeseisundis, tungis ta 23.03.94 õhtul kod. N. S.J korterisse koos N. Kxxxxx, kust varastas pesumasin maksumusega 400 krooni. Seega, Suhhodolets M. A., oma tegudega, pani toime kuriteo, mis on ette nähtud KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi. KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 kuriteokoosseisule vastab KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 kuriteokoosseis. Seega, Mihhail Suhhodoletsi toimepandud teod on jätkuvalt kuriteod. Kohtuistungil esitas prokurör taotluse lõpetada kriminaalmenetlus KrK 53 lg 1 p 2 (KarS § 81 lg 1 p 2 ja lg 8) alusel, kuna kuriteo toimepanemisest on juba möödunud rohkem kui 15 aastat. Kaitsja nõustus prokuröriga. KrK § 53 lg 1 p 2 sätestab, et isikut ei või võtta kriminaalvastutusele, kui tema poolt teise astme kuriteo toimepanemisest on möödunud 5 aastat. KrK § 53 lg 2 ja 3 sätestavad, et aegumine katkeb, kui isik paneb enne aegumistähtaja möödumist toime uue kuriteo, ning aegumine peatub, kui isik on ennast uurimise või kohtu eest varjab. Seejuures ei või isikut kriminaalvastutusele võtta, kui kuriteo toimepanemisest on möödunud 15 aastat ja aegumine ei ole katkenud uue kuriteo toimepanemise tõttu. KarS § 81 lg 1 p 2 kohaselt ei tohi isikut süüdi mõista kui teise astme kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud 5 aastat. KarS § 81 lg 5 pp 1-5 kohaselt, aegumine katkeb teatud menetlustoimingute tegemisega. Isikut ei tohi kuriteotoimepanemises siiski süüdi tunnistada ega karistada, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud käesoleva § lõikes 1 sätestatust viie aasta pikem aeg. Teise astme kuriteo puhul tähendab see 10 aastat ( 5 +5). KarS 81 lg 7 p 1 sätestab, et süüteo aegumine peatub kahtlustatava või süüdistatava kõrvalehoidumisel kohtueelse või kohtuliku menetluse eest. KarS § 81 lg 8 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 7 pp 1,2 säetstatud juhtudel aegumine ei uuene, kui kuriteo toimepanemisest on möödunud 15 aastat. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lõpetamiseks seoses aegumisega on
Kuritegu oli toime pandud 23.03.1994. KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi toimepandud kuriteod on KarS § 4 alusel teise astme kuriteod. Süüdistuses kirjeldatud II astme kuriteo toimepanemisest 5-aastane aegumistähtaeg oleks möödunud 23.03.1999. Kohtla-Järve Linnakohtu 13.12.1995 määrusega kohtumenetlus antud kriminaalasjas peatati, Mihhail Suhhodoletsi suhtes valitud tõkend- allkiri elukohast mittelahkumise kohta muudeti tõkendiga vahi all pidamine, ( lk 93), sest kohtualune rikkus tema suhtes kohaldatud tõkendit. Kohtukutsed tagastati, sest kohtualune ei elanud tema poolt eeluurimisel antud aadressil. Tema asukoht ei ole kohtule teada. Ida-Viru Politseiprefektuuri poolt oli avatud Mihhail Suhhodoletsi nimele tagaotsimistoimik nr 9716327 24.11.1997 ( lk 101-102).
Kohus on kontrollinud Karistusregistri andmeid. Mihhail Suhhodolets ei ole toime pannud uusi süütegusid peale nimetatud. Mihhail Suhhodoletsi tegelikku asukohta ei õnnestunud tuvastada 15 aasta kestel. KrMK § 5 lg 1 p 3 sätestab, et kriminaalmenetlus lõpetatakse, kui aegumistähtaeg on möödunud. KrMK § 190 lg 1 p 4 kohaselt teeb kohtunik kohtu korraldaval istungil määruse kriminaalasja lõpetamise kohta. KrMS § 199 lg 1 p 2 ja 274 lg 1 sätestavad menetluse lõpetamise alust ja korda aegumise tõttu. Menetlus kriminaalasjas Mihhail Suhhodoletsi süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi tuleb lõpetada KrMK § 5 lg 1 p 3 ja KrK § 53 lg 3 alusel, sest on möödunud menetluse peatamisest tingitud kõige pikem aegumistähtaeg – 15 aastat. Süüdistatava Mihhail Suhhodoletsi suhtes kohaldatud tõkend- vahistamine- tühistada. Seoses menetluse lõpetamisega tuleb menetluskulud- kaitsjatasu- jätta riigi kanda. Kohtunik Inna Kirsipuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.