Kohtulahend

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

02 aprillil 2009.a Kohtla-Järve kohtumajas avalik kohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-12807

Kohtunik

Jüri Sakkart

Kohtuistungisekretär Tõlk Prokuröri abi

Inna Kossinets Leonora Nõmmik Indrek Rebase.

Kohtuasi

Viru Vangla esitatud materjalid U.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla U.K (isikukood: XXX; viibib Viru Vanglas)

Süüdimõistetu Kaitsja

vandeadvokaat Irina Žurina.

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384, kohus

MÄÄRAS:

Jätta U.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Välja mõista U.K-lt riigituludesse 330,40 krooni õigusabi eest. Väljamõistetud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole nr.10220034800017 SEB Pangas või pangakontole nr.221023778606 Swedbangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „U.K, 1-08-12807, menetluskulud”. Saata määrus teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile, U.K-le ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord: Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 18.03.2009.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. U.K mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 28.11.2008.a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi karistati 1 kuulise vangistusega ning KarS § 65 lg 2 kohaldamisega suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 18.08.2008 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra mõistes liitkaristuseks 1 aasta 1 kuud ja 8 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 31.08.2008 ja lõpp on 07.10.2009. U.K kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav ei osalenud vangla poolt pakutud sotsiaalprogrammides ega huviringides. Kinnipeetav kahetseb toimepandud kuritegu. Kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt. Soovib edaspidi elada õiguskuulekalt. Võimalikul vabanemisel asub elama ema juurde aadressil XXX. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt ei ole U.K vangistusest ennetähtaegse elektroonilise valve ala vabastamine otstarbekas, kuna ta suure tõenäolisusega ei järgi elektroonilise valve kohaldamise tingimusi ja jätkaks kuritegeliku eluviisi. Samuti on täisealised perekonnaliikmed keeldunud elektroonilise valveseadme paigaldamisest korterisse aadressil XXX. U.K taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist Prokuröri hinnangul on U.K ennetähtaegne vabastamine ebaotstarbekas Kaitsja on arvamusel, et tingimused U.K vabastamiseks on olemas ning kriminaalhooldaja kontrollis neid tingimusi. Kuritegu ei olnud väga raske. Ta ei rikkunud vanglarežiimi. . Palub vabastada kinnipeetav enne tähtaega. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud U.K, tema kaitsja ja prokuröri arvamuse. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik U.K isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et U.K varasem käitumine, toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kohus arvestab ka seda, et U.K on olnud kriminaalhooldusel kuid ei suutnud täita temale pandud kohustusi ja katseajal pani toime uue kuriteo, mis räägib sellest, et ta ei ole teinud enda jaoks tema sotsiaalset ohtlikust alandavaid järeldusi ega muutnud oma käitumist. Seega võib järeldada, et U.K puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Arvestades U.K poolt toimepandud kuritegu raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Jüri Sakkart Kohtunik