Kohtulahend

Vangla poolt

nimetatava

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista R.M-ile lisakaristus KarS § 424 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest ja võtta mootorsõiduki juhtimise õiguse ära 1 (üheks) aastaks ja 4 (neljaks) kuuks. Lisakaristus jõustub kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, 10; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 välja mõista R.M-ilt menetluskuluna:  sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;  määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 1634 (tuhat kuussada kolmkümmend neli) krooni 30 senti;  postikulu 64.- (kuuskümmend neli) krooni. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „R.M, kriminaalasja nr 1-09-1803, menetluskulud”. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis võ määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu R.M-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 28.11.2008.a Tartu Maakohtu Põ lva Kohtumaja otsusega karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, juhtis

17.01.2009.a kella 02.47 paiku Tartu linnas Turu tänaval mootorsõidukit Saab 9-3 reg. nrXXX XXX , olles alkoholijoobes. Sellega pani R.M toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. a Tartu Maakohtu Samuti süüdistatakse R.M-i selles, et tema isikuna, keda on 28.11.2008. Põlva Kohtumaja otsusega nr 1-08-15732 karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise ees alkoholijoobes 5 kuulise vangistusega katseajaga 18 kuud ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks, milline kohtuotsus on pööratud täitmisele, juhtis 17.01.2009.a kella 02.47 paiku Tartu linnas Turu tänaval mootorsõidukit Saab 9-3 reg. nrXXX XXX , omamata juhtimisõigust, jättes sellega tahtlikult täitmata eelpool nimetatud kohtuotsuse. Sellega pani R.M toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. Karistuse liik ja määr: KarS §-des 329 ja 424 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus KarS § 63 lg 1 alusel süüdistatavale R.M-ile karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada R.M-ile mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 28.11.2008.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 5 kuu pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks R.M-ile mõista 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 74 lg 5 ja 69 alusel asendada R.M-ile mõistetav 1 aasta pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 730 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. (R.M-ile on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta.) R.M on nõus võtma endale üldkasuliku töö tegemise ajaks kohustuse mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks R.M-ile kohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 50 alusel võtta R.M-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) aastaks ja 4 (neljaks) kuuks. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale advokaat Aivar Hint’ile makstud tasu summas 495.60+991.20 krooni. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et R.M-i, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et R.M on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse R.M süüdi tunnistada KarS §-de 329 ja 424 järgi, mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele ning asendada mõistetud karistus üldkasuliku töö tegemise kohustusega. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on vajalik R.M-ile tema nõusolekul määrata käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. Samuti peab kohtunik põhjendatuks mõista R.M-ile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise üheks aastaks ja neljaks kuuks. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu summas 1 634,30 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu summas 62.- krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.