1-09-2924/1 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

6.KrMS § 175 lg 1 p 4, 5, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista S.B-lt menetluskuluna:  sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;  määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 991,20 krooni (üheksasada üheksakümmend üks krooni 20 senti);  kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu 20,80 krooni (kakskümmend krooni 80 senti). Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „S.B, 1-09-2924, menetluskulu“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon S.B süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 22.08.2008. a Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse § 7419 lg 1järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis 28.02.2008 kella 13.05 paiku Tartumaal Alatskivi vallas Alatskivi alevikus Tartu maanteel mootorsõidukit VW Vento reg nr XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani S.B toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kohtu seisukoht süüdistuse osas ja süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. S.B on ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud (tl 10). KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel S.B-le arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas ei ole ilmnenud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. S.B-le on varem kriminaalkorras karistamata.

KarS § 424 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Arvestades, et S.B-le ei ole kriminaalkorras karistatavaid tegusid varem toime pannud, samuti tema poolt toime pandud kuriteo iseloomu ja tehiolusid, siis leiab kohus, et süüdistava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et S.B-le on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Silmas pidades, et süüdistatav on varem karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest ning süüdistava poolt toime pandud teo üldohtlikku iseloomu, tuleb kohtu arvates mõista S.B-le rahaline karistus üle karistusliigi keskmise määra. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistavat 350 päevamäära, s.o 17 500.- krooni, suuruse rahalise karistusega. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. Tõendist isiku maksustava tulu kohta (tl 16) nähtub, et süüdistava netosissetulek 2008. aastal on olnud 24 168.- krooni ja selle alusel arvestatud keskmine päevasissetulek pärast sissetulekust mahaarvatavate summade lahutamist on väiksem miinimumpäevamäärast. Seega tuleb S.B-le rahalise karistuse kohaldamise lugeda päevamääraks miinimumpäevamäär, s.o 50.- krooni. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 7-8) nähtub, et S.B on viibinud eelvangistuses 28.02.2009. a kuni 02.03.2009. a, s.o 3 päeva. KaRS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. S.B-le mõistetud rahalist karistust tuleb seega vähendada 9 päevamäära võrra ja mõista süüdistatavale lõplikuks karistuseks 341 päevamäära. KarS § 66 lg 2 järgi võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahalise karistuse kandmisele ositi. Prokurör on taotlenud rahalise karistuse ositi kohaldamist. Kohus leiab, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole S.B sissetulek piisav rahalise karistuse kandmiseks ühes osas, mistõttu see võib olla süüdistatavale ebamõistlikult koormav. Seetõttu tuleb lubada süüdistaval rahaline karistus ositi 12 kuu jooksul, tasudes igal kuul vähemalt 1 420,83.- krooni. Vastavalt KarS §-le 50 lg 1 võib Mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. S.B on mootorsõidukiga liiklemise reegleid rikkumise reegleid korduvalt rikkunud. Kohus leiab, et seetõttu on lisakaristuse kohaldamine süüdimõistetu suhtes põhjendatud nii eripreventiivsel eesmärgil, kui ka avaliku hukkamõistmise kaudu seda liiki kuritegude arvu vähenemise saavutamiseks. Siiski leiab kohus, et S.B on võimalik mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoiduma, kohaldades lisakaristust sanktsiooni keskmisest madalamas määras. Eeltoodu alusel on kohus jõudnud veendumusele, et S.B-lt tuleb mootorsõiduki juhtimise õigus ära võtta kolmeks kuuks.