1-09-2529/7 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

5.osalema kriminaalhooldusametniku poolt vajalikeks peetavates sotsiaalabiprogrammides. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale ja prokurörile ning allkirja vastu Meelis Ootsingule. Jõustunud määruse koopia saadab kohus määruse jõustumisest koheselt Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud M. Ootsingut on kriminaalkorras karistatud 4-l korral. Vangistuses kannab karistust kolmandat korda. Kolmandat korda karistati M. Ootsingut kriminaalkorras 25.03.1998.a Tartu Linnakohtu ja 30.03.1999.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsuste alusel KrK § 101 p 7, KrK § 141 lg 2 p 1,4, KrK § 139 lg 2 p 1,2 järgi KrK § 40 lg 1 alusel 12 aasta 6 kuu vabadusekaotusega kinnises vanglas. Käesoleval ajal kannab M. Ootsing talle 19. augusti 1999.a Võru Maakohtu kohtuotsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi KrK § 40 lg 3 alusel liitkaristuseks mõistetud 12 aasta 6 kuu pikkust vangistust. Liitkaristuse kandmine algas 8. veebruaril 1997. a. Kriminaalhooldaja nõustub M. Ootsingu ennetähtaegse vabastamisega. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku uue süüteo ärahoidmiseks määrata M. Ootsingule lisatingimusteks mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume ning keelata tal suhtelmine kohtu poolt määratud inimestega ning viibimine kohtu poolt määratud kohtades. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu M. Ootsing seletas kohtus, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda ja näidata, et ta on suuteline edaspidi õiguskuulekalt elama. M. Ootsing avaldas soovi võimalikult ruttu tööle asuda ja lootis esmalt saada tööd õe firmas. M. Ootsin kinnitas, et ta soovib olla aasta jooksul kriminaalhooldusel ja peab kriminaalhooldusametniku abi väga oluliseks. Prokurör avaldas, et nii vangla poolt esitatud materjalide kui ka kriminaalhooldusametniku poolt avaldatud seisukohale tuginedes on põhjendatud M. Ootsing ennetähtaegselt vabastada ja määrata talle 1 aasta pikkune katseaeg ning järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; kahe nädala jooksul vabanemisest asuda tööle või registreerida end töötuna; 1 kuu jooksul pöörduda psühholoogi vastuvõtule ja järgida tema nõuandeid ja ettekirjutusi; teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, osaleda kriminaalhooldusametniku poolt vajalikeks peetavates sotsiaalabiprogrammides. Kohtuniku seisukoht M. Ootsing mõisteti kohtuotsusega süüdi muuhulgas esimese astme kuriteo toimepanemises. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult

28.aprillil 2008. a . Seega risk, et M. Ootsing võib vabaduses toime panna uusi kuritegusid, on äärmiselt kõrge. Sellele vaatamata leiab kohus, et M. Ootsingule tuleb anda võimalus koostöös kriminaalhooldusametnikuga püüda vabaduses asuda õiguskuulekalt elama. Vabanedes on M. Ootsingul võimalus asuda elama oma ema juurde xxx. M. Ootsingu suurim toetaja vangistuse perioodil on olnud tema ema M. O. ja M. Ootsing peab sidet emaga väga oluliseks. Kohtunik on arvamusel, et kuigi sotsiaalvõrgustik ei ole M. Ootsingu vabanedes kuigi suur, siis kriminaalhoolduse ajal on võimalik toetada M. Ootsingu motivatsiooni ja nõustada ning aidata teda raskuste ületamisel. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et M. Ootsing tuleb tingimisi enne karistuse tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. Süüdimõistetu senine elukäik, iseloomuomadused ning eelnev käitumine viitavad sellele, et hädavajalik on teda jätkuvalt allutada kontrollile, kuid samas tuleb talle pakkuda ka sotsiaalset kohanemist soodustavat abi ning toetust. Sellist kontrolli võimaldab vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatav katseaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile ning katseajal teostatav kriminaalhooldus. M. Ootsingu ärakandmata karistuse osa on lühem kui 1 aasta. Seega vastavalt KarS §-le 76 lg 4 tuleb M. Ootsingu katseaja pikkuseks määrata 1(üks) aasta. Katseaega tuleb KarS § 78 lg 2 järgi arvestada määruse jõustumisest. Katseajal allutatakse M. Ootsing KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. Kuna M.Ootsingu õigusrikkumised on olnud seotud alkoholi tarbimisega, leiab kohus, et M. Ootsing on isik, kellele tuleks lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele KarS § 76 lg 4 ja § 75 lg 2 alusel määrata katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Samuti peab kohus KarS § 75 lg 2 p 7 alusel vajalikuks piirata M. Ootsingu suhtlemist varem kriminaalkorras karistatud isikutega. Samuti peab kohtunik oluliseks, et M. Ootsing asuks kas tööle või registreeruks töötuna, mis võimaldaks tal hakata kas kohe peale vabanemist või vastava võimaluse tekkimisel endale sissetulekut teenima või töökohta otsima. Samuti peab kohtunik vajalikuks M. Ootsingut kohustada pöörduma psühholoogi vastuvõtule, sest isiku käitumine nii kuritegude toimepanemisel kui ka vanglas viitab psühholoogilise abi vajadusele. Arvestades asjaolu, et M. Ootsing on pikka aega olnud vangistuses, peab kohtunik vajalikuks, et M. Ootsing osaleks vabaduses kriminaalhooldusametniku poolt vajalikuks peetavates sotsiaalabiprogrammides.