Kohtulahend

vahetamiseks. Määrata G.L katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena G.L-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks. Lisakaristus jõustub kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 ja 2565 lg 2 alusel mõista G.L-ilt välja menetluskulu järgmiselt:  sundraha 3 262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni;  määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 1 634 (tuhat kuussada kolmkümmend neli) krooni 30 senti. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „G.L, 1-09-3840, menetluskulud”. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis võ määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud ja kuriteo kvalifikatsioon: Käesolevas kriminaalasjas on esitatud G.L-ile süüdistus selles, et tema isikuna, keda on 17.05.2007.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis 3 (kolme) kuulise vangistusega tingimisi 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseajaga, juhtis 18.03.2009.a. kella 10.25 paiku Tartu linnas L.Puusepa tänaval mootorsõidukit Audi 100 Avant, reg nr XXXXXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani G.L toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistuse liik ja määr: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena G.L-ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 2 (kaheks) kuuks. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui G.L ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas;

ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole. •

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et G.L-i, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et G.L on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse G.L süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Arvestades asjaolu, et G.L on raske puudega invaliidsuspensionär, peab kohus võimalikuks ja põhjendatuks võtta lisakaristusena G.L-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse vaid kaheks kuuks. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha pooles ulatuses ettenähtust, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 3262,50 krooni Kohus peab põhjendatuks süüdimõistetult välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi poolt määratud kaitsjale väljamaksmisele kuuluv tasu summas 1 634,30 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.