Resolutsioon Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-09-2057
Kohtukoosseis
Kohtunik Heino-Vello Pihlak
Kohtuistungi sekretär
Kai Niidumaa
Kriminaalasi
D.D süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses
Prokurör
Tiina Viru
Süüdistatav
Kaitsja
D.D, isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxx, töövõimetu, varem kriminaalkorras karistatud kahel korral: - 12.06.2007 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt KarS § 424 järgi tingimisi vangistus 6 kuud katseajaga 18 kuud; - 30.01.2008 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsus KarS § 329 järgi rahaline karistus 1000 krooni, tasutud Vandeadvokaat Matti Reinsalu
Resolutsioon Süüdi tunnistada D.D KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 120 miinimumpäevamäära, mis on 6000 (kuus tuhat) krooni. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks D.D-le rahaline karistus 80 päevamäära, mis on 4000 (neli tuhat) krooni. KarS § 66 alusel lubada karistuse tasumine ositi 12 kuu jooksul, määrates kohtuotsuse jõustumisest alates tasumiseks vähemalt 340 krooni kuus. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB Pank või nr 221023778606 AS Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 4100064858. Selgitusse märkida „D.D, 1-09-2057, rahaline karistus“. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista D.D-lt riigituludesse sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja 31.50 (kolmkümmend üks krooni ja 50 senti) krooni postikulu katteks ning 7.20 (seitse kr 20 s) krooni toimiku paljundamise kulu. Väljamõistetud summad tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele ASi SEB Pank nr 10220034800017 või AS Swedbank nr 221023778606.
Tuvastatud asjaolud
Kriminaalasjas on kindlaks tehtud kuritegude asjaolud ja kogutud tõendid süüdistuste kohta. D.D süüdistatakse selles, et tema 6.12.2008 kella 15 ajal juhtis Järvamaal xxxxxxx tee 14. kilomeetril sõidukit Opel Vectra registrinumbriga xxxxxx alkoholijoobes. Teda on varem karistatud Paide kohtumaja otsusega KarS § 424 alusel tingimisi vangistusega 6 kuud katseajaga 18 kuud ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1-ks aastaks, olles karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 5 kohaselt varem karistatud isik KarS § 424 mõttes.
Menetlus kohtus ja kohtu põhjendused
Süüdistatav selgitab, et süüdistus on arusaadav ning tunnistab end süüdi süüdistustes märgitud asjaolude toimepaneku kohta. Süüdistatav kinnitab, et on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja toetab kaitsealuste positsiooni. Lühimenetluses asja lahendamine on võimalik. Kohus, olles ära kuulanud prokuröri ja kaitsja arvamused süüdistuste põhjendatuse kohta ning kaitsja kaitsekõne ja nõusoleku lühimenetluse kohaldamiseks, tutvunud kogutud kirjalike tõenditega kriminaaltoimikus, tegi järelduse, et süüdistatav D.D on toime pannud kuriteo KarS § 424 järgi ja on süüdi. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on süüvõimeline. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatava süüdi tunnistamine ja lühimenetluses kriminaalasjade lahendamine on olnud süüdistatava tahe ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud lühimenetluse sätteid. Seega on alus lühimenetluse kohaldamiseks. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KrMS §-st 238 lg 2, mille puhul tuleb mõistetavat karistust vähendada ühe kolmandiku võrra. Kohtu põhjendused lisatakse täisotsusele. Vastavalt KrMS §-le 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad posti ja kutsete kättetoimetamise kulud, mis kohus kandis seoses kriminaalasja menetlusega (KrMS § 175 lg 1 p 10) s.o 31.50 krooni ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 krooni II astme kuriteo puhul. Menetluskulu on veel kaitsjale makstav tasu ja käibemaks õigusabi osutamise eest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel, samuti kaitsjale toimiku paljundamise kulu 7.20 krooni KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel. Need kulud tuleb hüvitada süüdimõistetutel. Kuid arvestades, et süüdimõistetu halba tervist, suurt peret, tema töövõimetust, siis on selge, et kogu menetluskulude tasumine temale on ülejõukäiv. Osa menetluskulude tasumise lubab kohus ajatada samadel põhjustel. Sellest tulenevalt ja KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus kaitsjatasu ja käibemaksu riigi kanda. Kohus juhindus süüdimõistava otsuse tegemisel KarS §-dest 424; ning KrMS §-dest 180; 189 lg 3; 190; 238 lg 2; 306 ja 313. Heino-Vello Pihlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.