1-07-14087
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. märts 2009.a Pärnu Maakohus, Kuninga tänava kohtumaja
Kriminaalasja number
1-07-14087
Kohtunik
Rubo Kikerpill
Sekretär
Heili Rohtla
Kaitsja
Vandeadvokaat Paul Järve
Prokurör
Elle Keeman
Kriminaalasi
U.S süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 3, § 344 lg 1, § 345 järgi ja N.P süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 3, § 289, § 299 lg 1, § 22 lg 2 - § 344 lg 1 järgi.
Süüdistatav
U.S Elukoht ja aadress:
Süüdistatav
Töökoht või õppeasutus:
Isikukood:
XXX
Kodakondsus:
Haridus:
Emakeel:
Karistatus:
karistamata
Tõkend:
pole kohaldatud
N.P Elukoht ja aadress:
Töökoht:
1-07-14087
Isikukood:
XXX
Kodakondsus:
Haridus:
Emakeel:
eesti keel
Karistatus:
karistamata
Tõkend:
pole kohaldatud
Juhindudes KrMS § 311-§ 314, kohus otsustas:
Süüdi tunnistada U.S ja karistuseks mõista: -KarS § 209 lg 2 p 3 järgi kaks aastat vangistust; -KarS § 344 lg 1 järgi kuus kuud vangistust; -KarS § 345 lg 1 järgi kuus kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 alusel lugeda kergemad karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui U.S ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdi tunnistada N.P ja karistuseks mõista: KarS § 209 lg 2 p 3 ja § 289 järgi kolm aastat vangistust; KarS § 299 lg 1 järgi üks aasta vangistust; KarS § 22 lg 2 - § 344 lg 1 järgi kuus kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 kohaselt jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui N.P ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KrMS § 141 lg p 1, 2 alusel maha võtta kriminaalmenetluse tagamiseks N.P-le Pärnu Maakohtu 10.01.2007. a. määrusega pandud keeld töötada Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunikuna.
N.P mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 5 ja § 180 lg 1 alusel N.P-lt riigituludesse sundraha 6525 krooni, käekirjaekspertiisi tasu 3060 krooni, toimiku koopia
1-07-14087 tegemise 7 krooni. N.P mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 5 ja § 180 lg 1 alusel U.S-ilt riigituludesse sundraha 6525 krooni ja toimiku koopia tegemise kulu 828,80 krooni. N.P mõista riigituludesse U.S-ilt ja N.P-lt solidaarselt tunnistajatele hüvitatud sõidukulu 585 krooni. Süüdimõistetutel tasuda neilt väljamõistetud summad 1 kuu jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 AS SEB Pangas või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696. Selgitusse märkida „nimi 1-07-14087 menetluskulu“. Kui riigi rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks seaduses sätestatud korras.
N.P mõista U.S-ilt ja N.P-lt solidaarselt riigituludesse Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti tsiviilhagi summas 139027,35 krooni. Süüdimõistetutel tasuda neilt väljamõistetud summa 1 kuu jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 AS SEB Pangas või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696. Selgitusse märkida „nimi 1-07-14087 riigi tsiviilhagi“. Kui summa pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks seaduses sätestatud korras. Tsiviilhagi tagamiseks arestitud: N.P nimel olev korter XXXXX linnas XXXX XX-XX (registriosa number XXXXXX, vana registriosa number XXXX, katastritunnus: XXXXX:XXX:XXXX, üldpind XX,X m2), U.S-i nimel olev vara pooles osas - korter XXXXXX XXXXXX XXXXXXX XXXX XXXXX XXX X-X (registriosa number XXXXXXX, katastritunnus: XXXXX:XXX:XXXX, üldpind XX,Xm2) osas jätta piirang muutmata kuni tsiviilhagi hüvitamiseni.
Tõstamaa Vallavalitsusest läbiotsimisel ära võetud originaaldokumendid (täpne dokumentide loetelu kd I tl 50-52) pakendis nr 4, tagastada Tõstamaa Vallavalitsusele. Originaaldokumendid: - 11. oktoober M.T ja M.L vaheline müügileping (1-l lehel); - 11.10.2004.a M.L avaldus Tõstamaa valla sotsiaalkomisjonile (3-l lehel); - 09.11.2004.a M.L avaldus Tõstamaa valla sotsiaalkomisjonile (3-l lehel); - 01.12.2004.a T.R ja M.L vaheline müügileping nr 19 (1-l lehel); - 04.12.2004.a M.L avaldus Tõstamaa valla sotsiaalkomisjonile (3-l lehel); - 16.12.2004.a T.R avaldus Tõstamaa valla sotsiaalkomisjonile (3-l lehel); - 01.12.2005.a M.L sotsiaaltoetuse avaldus Vallavalitsusele (3-l lehel); - palgaleht november, väljamaks U.S arvelt (1-l lehel);
1-07-14087 - 16.02.2006.a M.L sotsiaaltoetuse avaldus Vallavalitsusele (1-l lehel), millised on pakendis nr 1, tagastada Tõstamaa Vallavalitsusele. Asitõendiks tunnistatud U.S-ina poolt koostatud PSA originaalkviitung nr 5 asub pakendis nr 4 alaealise R.L perekonnas hooldamise toimiku vahel – tagastada Tõstamaa Vallavalitsusele. S kaupluse 2004/2005.a võlavihik pakendis nr 2, hävitada. Asitõendiks tunnistatud U.S-ina 2004.a kalendermärkmik ning kalendermärkmiku vahel olev A4 formaadis paberileht pakendis nr 3, tagastada omanikule. Pakendisse nr 6 pakitud neli disketti: - SEÜ diskett TDK (päringu vastus 01.07.2005 nr 10.3.7-3/42290), millele on salvestatud Tõstamaa Vallavalitsuse kuue arvelduskonto väljavõtted); - H diskett Fujifilm (päringu vastus 24.11.2005.a nr 200.203-031/035 199-2), millele on salvestatud U.S-ina arvelduskontode nr XXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX, K.R arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX ning N.P arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX ja limiidikonto nr XXXXXXXXXXXX väljavõtted alates 01.10.1999.a-10.11.2005.a; - SEÜ diskett TDK (päringu vastus 16.11.2005 nr 10.3.7-3/39937), millele on salvestatud U.S-ina arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXX ning N.P arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXX ja kaardikonto nr XXXXXXXXXXXXXX väljavõtted ajavahemikul 01.10.1999.a-16.11.2005.a; - H diskett Fujifilm (päringu vastus 28.12.2005.a nr 200.203-031/038520-2), millele on salvestatud O.T arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX, L.R arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX ning M.R arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX väljavõtted, jätta kriminaalasja juurde. Kaks L.R puudutavat Tõstamaa Vallavalitsuse toimetulekutoetuste originaaltoimikut tagastada Tõstamaa Vallavalitsusele. U.S-i 2002.a ja 2003.a kalendermärkmikud tagastada omanikule.
Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus selles, et U.S ja N.P sõlmides perekonnas hooldamise lepingud teadmisega, et alaealised lapsed M.L, M.R, M.R, M.R, H.V, K.V, R.R, S.H, V.H, R.L ei asu reaalselt U.S kasuperre elama ning esitades ajavahemikul 29.10.1999.a kuni 01.11.2005.a perekonnas hooldamise lepingud koos teiste peretoetuse taotlemiseks vajalike dokumentidega Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniametile (pettuslik tegu), tekitasid viimases väära ettekujutuse, et nimetatud lapsed asuvad elama U.S kasuperre ning seega on viimane õigustatud isik saama perekonnas hooldamise lepingute alusel erinevaid toetusi, sh perekonnas hooldamisel oleva lapse toetust. Eksimuse tagajärjel tegi riik Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti kaudu varakäsutuse – kandis riigi eelarvelistest vahenditest U.S-ile riiklikud peretoetused, millisteks tal õigust ei olnud ning seega sai U.S koos N.P-ga varalist kasu, kuivõrd riik oli pettuse tulemusena välja maksnud riiklikku peretoetust kogu summas 197 100 krooni, millest lasteni jõudis 58 072.65 krooni, seega oli toimunud U.S ja N.P varalises seisus positiivne muudatus, kuivõrd neil puudus õiguslikku alus saada riiklikke peretoetusi ning nad ei kasutanud perekonnas hooldamisega kaasnevat riigi poolt makstavat perekonnas hooldamise toetust eelpool nimetatud laste hooldamiseks ega nende huvides
1-07-14087 (ülevaate laekunud ja kulutatud summadest annab süüdistusakti lisa nr 2). Kannatanu sai aga varalist kahju, kuivõrd riigi eelarvelistest vahenditest tasuti selleks mitte õigustatud isikule välja riiklike peretoetusi kogu summas 197 100 krooni. Seega U.S ja N.P , varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega, panid toime KarS § 209 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse U.S-i selles, et tema kihutas PMT kaupluse juhatajat L.L't ajavahemikul 01.03.2004.a kuni 23.05.2005.a, eeluurimise käigus täpselt tuvastamata ajal, PMT kaupluses, aadressil XXXXXXX XXXXX XXX X, võltsima enda poolt antud tühjadele blankettidele kolme arve/saatelehte ehk siis raamatupidamise algdokumenti, millega raamatupidamis-kohuslane omandab õiguse kajastada oma kulusid, öeldes L.L-le, et vajab dokumente selle kohta, et ta on T kauplusest ostnud X-sse ühele perekonnale süüa ning peab nüüd esitama arved Tõstamaa Vallavalitsusele. Seejärel kirjutas L.L samal päeval T kaupluses U.S juuresolekul, ilma sellist kaupa sel päeval selles väärtuses U.S müümata, ühele tühjale arve/saatelehe blanketile käsitsi peale P.M õiged rekvisiidid, T kaupluse arve/saatelehe numbri 53, kuupäeva 16. märts 2004.a, maksjaks U.S, toidukaubad 495 krooni ja enda allkirja, teisele tühjale arve/saatelehe blanketile kirjutas L.L käsitsi peale PM õiged rekvisiidid, T kaupluse arve/saatelehe numbri 78, kuupäeva 5. aprill 2004.a, maksjaks U.S , toidukaubad 520 krooni ja enda allkirja, ning kolmandale tühjale arve/saatelehe blanketile kirjutas käsitsi peale PM õiged rekvisiidid, T kaupluse arve/saatelehe numbri 2455, kuupäeva 28. september 2004.a, maksjaks U.S, puhastus ja pesemisvahendid 200 krooni ja enda allkirja. Arvetele kirjutatud andmetest on sisult valed arve/saatelehtede numbrid ja U.S poolt dikteeritud kuupäevad, kuna PM poolt ei väljastatud 2004.a T kauplusele arve/saatelehti numbritega 53, 78 ja 2455 ning PM väljastab oma kauplustele alati arve/saatelehed, millistele on PM rekvisiidid peale kantud templiga ning samuti ei esitanud T kauplus nimetatud arve/saatelehtede originaalide teisi pooli PM raamatupidamisele, kuigi vastavalt raamatupidamiseseadusele peab arve/saatelehti säilitama 7 aastat. Samuti kihutas U.S PM T kaupluse müüjat S.H't ajavahemikul 01.03.2004.a kuni 23.05.2005.a, eeluurimise käigus täpselt tuvastamata ajal, PM T kaupluses, aadressil XXXXXXXXX XXXXX XXX X, võltsima kahte arve/saatelehte ehk raamatupidamise algdokumenti, millega raamatupidamis-kohuslane omandab õiguse kajastada oma kulusid, öeldes et on vaja tagantjärele koostada arveid, misjärel S.H kirjutas L.L ettedikteerimisel ühele tühjale arve/saatelehe blanketile käsitsi peale PM õiged rekvisiidid, T kaupluse arve/saatelehe numbri 106, kuupäeva 7. mai 2004.a, maksjaks U.S , toidukaubad 743 krooni ja enda allkirja ning teisele tühjale arve/saatelehe blanketile kirjutas käsitsi peale PM õiged rekvisiidid, T kaupluse arve/saatelehe numbri 1887, kuupäeva 15. juuni 2004.a, maksjaks U.S, toidukaubad 131 krooni ja enda allkirja. Kirjutatud andmetest on sisult valed arve/saatelehtede numbrid ja kuupäevad, kuna PM poolt ei väljastatud 2004.a T kauplusele arve/saatelehti numbritega 106 ja 1887, ning PMu väljastab oma kauplustele alati arve/saatelehed, millistele on PM rekvisiidid peale kantud templiga ning samuti ei esitanud T kauplus nimetatud arve/saatelehtede originaalide teisi pooli PM raamatupidamisele, kuigi vastavalt raamatupidamiseseadusele peab arve/saatelehti säilitama 7 aastat. Seega U.S , dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisele
1-07-14087 kihutamisega, pani toime KarS §-de 22 lg 2 ja 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti on süüdistus esitatud selles, et U.S, pärast seda, kui PM T kaupluse juhataja L.L ning müüja S.H võltsisid U.S kihutusel ja osalisel dikteerimisel 5 arve/saatelehte numbritega 53, 78, 106, 1887 ning 2455, esitas, ajavahemikul 16.05.2005.a kuni 23.05.2005.a, eeluurimisel täpselt tuvastamata kuupäeval, nimetatud 5 võltsitud arve/saatelehte Tõstamaa Vallavalitsusele kui tõendid, et arve/saatelehtedel märgitud summade eest ostis tema PM T kauplustest alaealise R.L hooldamiseks ette nähtud ja talle riigilt antud peretoetuse eest R.L-le ja viimase perekonnale erinevaid kaupu ning pärast mida esitas 23.05.2005.a Tõstamaa Vallavalitsus, teadmata dokumentide võltsitusest, eelpool toodud võltsitud 5 arve/saatelehte Lääne Politseiprefektuurile tõenditena, et U.S kasutas alaealise R.L peretoetust lapse huvides. Samuti on süüdistus esitatud selles, et U.S , pärast seda, kui oli võltsinud PSA kviitungi, andis ajavahemikul 16.05.2005.a kuni 23.05.2005.a, eeluurimise käigus täpselt tuvastamata ajal, võltsitud kviitungi ehk raamatupidamise algdokumendi Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunik N.P-le kui tõendi, et tema kulutas võltsitud kviitungil märgitud summa ulatuses R.L kasuperelepinguga kaasnenud raha lapse R.L huvides, misjärel esitas 23.05.2005.a Tõstamaa Vallavalitsus, teadmata dokumendi võltsingust, eelpool toodud võltsitud kviitungi Lääne Politseiprefektuurile tõendina, et U.S kasutas R.L peretoetust lapse huvides. Samuti jättis U.S võltsitud kviitungi originaali teise poole kui raamatupidamise dokumendi esitamata PSA-le. Seega U.S , võltsitud dokumendi kasutamisega eesmärgil omandada õigus, pani toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti on süüdistus esitatud selles, et U.S võltsis ajavahemikul 16.05.2005.a kuni 23.05.2005.a, eeluurimise käigus täpselt tuvastamata ajal, PSA kviitungi, kirjutades tühjale kviitungi blanketile käsitsi peale PSA õiged rekvisiidid ning peast väljamõeldud kviitungi numbri 5 ja kuunimetused: märts, aprill, mai ning kauba loetelu koos summadega kuudelõikes ning kogusumma kokku, misjärel kirjutas kviitungile alla enda allkirja. Nimetatud kviitungi näol on tegemist raamatupidamise algdokumendiga, millega raamatupidamiskohuslane omandab õiguse kajastada oma kulusid. Seega U.S , dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisega, pani toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti on süüdistus esitatud selles, et Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunik N.P, kes täites Tõstamaa Vallavalitsuse poolt antud pädevuse piires kohaliku omavalitsuse järelevalveja juhtimisülesandeid ning korraldades varaliste väärtuste liikumist, olles seega ametiisik KarS § 288 lg 1 mõttes ning kes ametijuhendi järgi juhib ning reguleerib kogu sotsiaalhoolekandeala puudutavat tegevust, kasutades ära oma ametiseisundit, sõlmis 29.10.1999.a, 31.07.2000.a, 25.10.2000.a, 01.11.2001.a, 12.11.2002.a, 18.11.2003.a ning 11.10.2004.a perekonnas hooldamise lepingud, olles samal ajal teadlik, et ükski alaealine laps ei asu reaalselt elama U.S kasuperre, kuigi SHKS § 15 lg 1 järgi on hooldamine perekonnas isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. SHKS § 15 lg 2 sätestab, et hooldamine perekonnas toimub valla- või linnavalitsuse ja hooldamisele võtja vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel. Kuni 01.01.2002.a kehtinud SHKS § 33 lg 1 redaktsiooni järgi oli vastavalt oma pädevusele Tõstamaa Vallavalituse sotsiaalnõunikul N.P õigus sõlmida vallavalituse nimel perekonnas hooldamise lepinguid, kuid alates 01.01.2002.a-st, mil nimetatud säte muutus, omas perekonnas
1-07-14087 hooldamise lepingute sõlmimise õigust üksnes Tõstamaa Vallavalitsuse poolt volitatud isik. Sellele vaatamata jätkas N.P ilma selleks pädevust omamata, st ilma Tõstamaa vallavanema poolt antud volitust sisaldava korralduseta, perekonnas hooldamise lepingute sõlmimist. Seega sõlmides 12.11.2002.a, 18.11.2003.a ning 11.10.2004.a M.R ja M.R perekonnas hooldamise lepingud, ei omanud N.P selleks Tõstamaa vallavanema vastavaid korraldusi, mistõttu ületas sotsiaalnõunik N.P peale 01.01.2002.a perekonnas hooldamise lepingute sõlmimist talle selleks antud pädevust. Lisaks, N.P, olles sõlminud U.S-iga eeltoodud laste perekonnas hooldamise lepingud, mille alusel sai viimane riigilt Sotsiaalkindlustusameti kaudu igakuiselt enda arveldusarvetele laste hooldamiseks ja kasvatamiseks ettenähtud toetusi, ei korraldanud laste üleandmist U.S perekonda, samuti ei teavitanud alaealisi lapsi ning nende vanemaid laste suhtes sõlmitud perekonnas hooldamise lepingute olemasolust, kuigi SHKS § 34 järgi tehakse otsus asjaosalisele isikule teatavaks isiku vanust ja arengutaset arvestaval ja talle arusaadaval viisil. Samuti N.P, olles teadlik, et alaealised lapsed ei elanud reaalselt U.S peres ning et viimane ei täitnud sõlmitud lepingute tingimusi, ei tühistanud eelnevalt tema poolt sõlmitud perekonnas hooldamise lepinguid ega edastanud temale teadaolevat informatsiooni lepingute ebakorrektse täitmise kohta Tõstamaa Vallavalitsusele, rikkudes sellega Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunikuna talle antud pädevust, kuivõrd ta ei järginud enda ametijuhendi punkte 3.5, 3.6, 3.7, 3.8, 3.11 ja 3.16 ning kasutas eeltoodud perekonnas hooldamise lepingute sõlmimisel ja järelevalve teostamisel ebaseaduslikult ära oma ametiseisundit. Samuti ei kasutanud N.P ja U.S eeltoodud isikute eest Sotsiaalkindlustusameti kaudu igakuiselt U.S arveldusarvetele laekuvaid toetusi laste hooldamiseks ja kasvatamiseks, vaid kulutasid toetusi selleks mitte ettenähtud otstarbeks, omal äranägemisel ja omakasulikult, millise käitumisega tekitas M.R, M.R, M.L, M.R, K.V ja H.V seadusega kaitstud õigustele olulise kahju kokku summas 145 050 krooni, millise summa moodustab Sotsiaalkindlustusametilt eelpool nimetatud laste perekonnas hooldamise lepingute alusel U.S H arveldusarvele nr XXXXXXXXXX (laekumised ajavahemikul oktoober 1999.a – detsember 2003.a) ning SEÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX (laekumised ajavahemikul jaanuar 2004.a kuni oktoober 2005.a) igakuiselt makstud toetused, mis olid mõeldud alaealiste U.S perekonnas hooldamiseks. Seega N.P , ametiisikuna oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamisega ning sellega olulise kahju tekitamisega teise isiku seadusega kaitstud õigustele ja huvidele, pani toime KarS § 289 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Alates 15.03.2007.a on N.P poolt toime pandud tegu karistatav KarS § 291 järgi riikliku järelevalve ebaseadusliku teostamisena, mis seisneb kohalikule omavalitsusele seadusega pandud järelevalvekohustust täitva ametiisiku poolt teadvalt ebaseadusliku otsuse või toimingu tegemises, samuti tegemata jätmises ning kui sellega on tekitatud oluline varaline kahju; seega ei ole kuritegu kaotanud karistusväärtust.
Samuti on süüdistus esitatud selles, et Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunik N.P koostas 23.05.2005.a Tõstamaa Vallavalitsuse nimel 16.05.2005.a järelepäringu vastusena Lääne Politseiprefektuurile esitamiseks teatise nr.12-6/14, kuhu teadvalt kirjutas vääralt ning põhjendamatult, et alaealise R.L perekonnas hooldamise toetusest kulutati: 1) 1299 krooni R.L lasteaia maksudele, kuigi tegelikkuses hüvitas lasteaia maksud ajavahemikul jaanuar 2004.a kuni juuni 2004.a Tõstamaa Vallavalitsus R.L ema A.L
1-07-14087 toimetulekutoetusest; 2) 3200 krooni küttepuudele ja transpordile, kuigi tegelikkuses hüvitas nimetatud summa Tõstamaa Vallavalitsus, kusjuures samuti on kindlaks tehtud, et T.R ei ole 2004.a sügisel ega muul ajal viinud 10 rm küttepuid XXXXXXXX XXXXXX XXXX, samuti ei tunne T.R A.L ning et T.R ei ole mitte kunagi saanud sotsiaalnõunik N.P käest sularaha, mh pole kunagi vallalt puid saanud ka A.L ega elanud sotsiaalkorteris, ning 3) 1397 krooni U.S-ina auto bensiinikulule, kuigi töökohustuste täitmisega seonduvad kulud peaks kandma tööandja ning need on osa kohaliku omavalitsuse halduskuludest. Samuti on süüdistus esitatud selles, et Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunik N.P koostas 2004.a, eeluurimise käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas, müügilepingu nr 19, kuhu kirjutas järgmised andmed: 1. detsember 2004.a müüja T.R; elukoht – XXXXX, XXXXXXXX; passi nr XXXXXXXX; väljaandmise aeg – XX.XX.XX; ostja – M.L; elukoht – XXXXX, XXXXXXXX; kaupade nimetus - küttepuude müük; mõõtühik - rm; hulk - 10; hind - 260.-; summa 2600.-; müüja allkirja kohale võltsis N.P T.R allkirja ning kauba vastuvõtja kohale M.L allkirja. Kohtueelses menetluses on tuvastatud, et tegelikult viis T.R 2004.a lõpus M.L elukohta XXXXX XXXXXXXXX, 5 rm küttepuid, mitte aga 10 rm ning T.R ja M.L ei koostanud ega allkirjastanud müügilepingut nr 19. Samuti on süüdistus esitatud selles, et Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunik N.P koostas 2004.a, eeluurimise käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas, müügilepingu, kuhu kirjutas järgmised andmed: 11. oktoober müüs M.T; elukoht – XXXXXXX XXXXXX; passi nr XXXXXXXX; väljaandmise aeg – XX.XX.XX.a; ostja – M.L; isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXXXX, XXXXXXX; passi nr XXXXXXXX; väljaandmise aeg XX.XX.XX; kaupade nimetus - küttepuud; mõõtühik - rm; hulk - 10; hind - 220.-; summa 2200.-; müüja allkirja kohale võltsis N.P M.T allkirja ning kauba vastuvõtja kohale M.L allkirja. Kohtueelses menetluses on tuvastatud, et tegelikult ei ole M.T mitte kunagi M.L elukohta, aadressile XXXXXXXXX, küttepuid viinud ning M.T ja M.L ei koostanud ega allkirjastanud küttepuude müügilepingut. Samuti on süüdistus esitatud selles, et Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunik N.P koostas 11.10.2004.a, eeluurimise käigus täpselt tuvastamata kohas, M.L nimel Tõstamaa valla sotsiaalkomisjonile toimetulekutoetuse avalduse, kuhu kirjutas omakäeliselt toetuse taotleja nime – M.L; isikukoodi - XXXXXXXXXXX; samuti, et M.L on pensionär ning et toetus maksta tugiisik U.S-i kätte kütte tasumiseks; kuupäeva - 11.okt.2004.a ning samas võltsis N.P avaldusel ja sellega kaasneval lisal taotleja kohal M.L allkirja, millise avalduse alusel maksti U.S arvele Tõstamaa Vallavalitsuse poolt M.L toimetulekutoetust 1120 krooni. M.L ei ole Tõstamaa Vallavalitsuselt 11.10.2004.a toimetulekutoetust taotlenud ega saanud 2004.a oktoobris N.P ning U.S käest raha. Eeluurimise käigus on kindlaks tehtud, et M.L 2004.a oktoobris Tõstamaa Vallavalitsuse poolt määratud toimetulekutoetuse summa 1120 krooni kanti U.S-ina SEÜ arvele, misjärel U.S võttis 1120 krooni sularahas välja ning andis selle summa sotsiaalnõunik N.P nõudmisel viimasele, kuna see olevat L küttepuude raha. N.P sõnul ostis tema selle 1120 krooni eest 2006.a M.L valla küttepuid, millised viis L-le H.R.
1-07-14087 Samuti on süüdistus esitatud selles, et Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunik N.P koostas 09.11.2004.a, eeluurimise käigus täpselt tuvastamata kohas, M.L nimel Tõstamaa valla sotsiaalkomisjonile toimetulekutoetuse avalduse, kuhu kirjutas omakäeliselt toetuse taotleja nime – M.L; isikukoodi - XXXXXXXXXX; samuti, et M.L on pensionär ning et toetus kanda T.R arvele küttepuude tasumiseks; kuupäeva - 09.11.2004.a ning samas võltsis N.P nimetatud avaldusel ning sellega kaasneval lisal, taotleja kohal M.L allkirja. Nimetatud avalduse alusel maksti T.R arvele Tõstamaa Vallavalitsuse poolt M.L toimetulekutoetust 1300 krooni. M.L ei ole Tõstamaa Vallavalitsuselt 09.11.2004.a toimetulekutoetust taotlenud. Eeluurimise käigus on kindlaks tehtud, et 2004.a sügisel viis T.R sotsiaalnõunik N.P tellimusel 5 rm küttepuid M.L elukohta XXXXXXXXXX, mille eest Tõstamaa Vallavalitsuse poolt tasuti 18.11.2004.a 1300 krooni T.R H arveldusarvele nr XXXXXXXXXX, selgitusega toimetulekutoetus, milline summa laekus R arvele M.L 2004.a novembri toimetulekutoetusest. Samuti on süüdistus esitatud selles, et Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunik N.P koostas 04.12.2004.a, eeluurimise käigus täpselt tuvastamata kohas, M.L nimel Tõstamaa valla sotsiaalkomisjonile toimetulekutoetuse avalduse, kuhu kirjutas omakäeliselt toetuse taotleja nime – M.L; isikukoodi - XXXXXXXXXXX; samuti, et M.L on üksikvanurpensionär; kuupäeva - 04.12.04.a ning samas võltsis N.P avaldusel ja sellega kaasneval lisal taotleja kohal M.L allkirja, millise avalduse alusel maksti Tõstamaa Vallavalitsuse poolt kassasse M.L'le maksmiseks toimetulekutoetust 1000 krooni. M.L ei ole Tõstamaa Vallavalitsuselt 04.12.2004.a toimetulekutoetust taotlenud ega 1000 krooni saanud. N.P sõnul maksis tema selle M.L 2004.a detsembri toimetulekutoetuse summa 1000 krooni 2006.a Tõstamaa Vallavalitsusele, kuna 2006.a viidi H.R poolt M.L-le valla küttepuid. Samuti on süüdistus esitatud selles, et Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunik N.P koostas 16.12.2004.a, eeluurimise käigus täpselt tuvastamata kohas, T.R nimel Tõstamaa valla sotsiaalkomisjonile toimetulekutoetuse avalduse, kuhu kirjutas omakäeliselt toetuse taotleja nime – T.R; isikukoodi - XXXXXXXXXXX; samuti, et T.R on töötu, kuupäeva 16.12.04 ning samas võltsis N.P avaldusel ja sellega kaasneval lisal taotleja kohal T.R allkirja, millise avalduse alusel maksti T.R Tõstamaa Vallavalitsuse poolt toimetulekutoetust 1000 krooni. T.R ei ole 16.12.2004.a Tõstamaa Vallavalitsuselt toimetulekutoetust taotlenud ning viimane arvas, et 21.12.2004.a tema H kontole nr XXXXXXXXXXX Tõstamaa Vallavalitsuse poolt laekunud 1000 krooni, selgitusega toimetulekutoetus, on Tõstamaa valda XXXXXXX külla viidud küttepuude eest. Samuti on süüdistus esitatud selles, et Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunik N.P koostas 01.12.2005.a, eeluurimise käigus täpselt tuvastamata kohas, M.L nimel Tõstamaa Vallavalitsusele sotsiaaltoetuse avalduse, kuhu kirjutas omakäeliselt toetuse avaldaja nime – M.L; isikukoodi - XXXXXXXXXXX; elukoha – XXXXX XXXXXXX; töökoht - pensionär; sissetulekud - pension 2460 krooni; ning kirjelduse järele kirjutas “ Palun võimaldada ühekordset toetust küttepuude muretsemiseks 1500.-, olen lasteta üksikvanur ja majanduslikult raskes olukorras”; toetus maksta sularahas; kuupäeva - 01.12.2005.a ning samas võltsis N.P avaldusel M.L allkirja. Nimetatud avalduse alusel maksti Tõstamaa Vallavalitsuse poolt kassasse M.L täiendavat sotsiaaltoetust 1500 krooni. M.L ei ole Tõstamaa Vallavalitsuselt täiendavat sotsiaaltoetust taotlenud ega 1500 krooni saanud.
1-07-14087 Eeluurimise käigus on kindlaks tehtud, et 01.12.2005.a võttis N.P Tõstamaa Vallavalitsuse kassa väljamineku orderile nr 501 M.L allkirja, millisele orderile kirjutas M.L omakäeliselt sõnadega välja summa 1500 krooni /kd II tl 183, kd IV tl 62/, misjärel esitas N.P orderi nr 501 Tõstamaa Vallavalitsuse raamatupidamisele. N.P sõnul maksis tema sellest L 2005.a detsembri toimetulekutoetuse summast ehk 1500 kroonist 1050 krooni 2006.a sularahas Tõstamaa Vallavalitsusele, kuna 2006.a viidi H.R poolt M.L valla küttepuid. Samuti on süüdistus esitatud selles, et Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunik N.P koostas 2004.a novembris, eeluurimise käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas, palgalehe, kuhu kirjutas muuhulgas, november, väljamaks U.S-i arvelt, M.L, 1120.- (kuulub väljamaksmisele), küttepuu ning M.L allkirja kohale võltsis viimase allkirja. Võltsitud palgalehe pani sotsiaaltöötaja N.P Tõstamaa Vallavalitsuse kausta “toimetulekutoetuste väljamaks 2004.a”, tõestamaks Tõstamaa Vallavalitsuse raamatupidamisele, et M.L on kätte saanud 2004.a oktoobrikuu toimetulekutoetuse summa 1120 krooni küttepuude näol. Eeluurimise käigus on kindlaks tehtud, et M.L 2004.a oktoobris Tõstamaa Vallavalitsuse poolt määratud toimetulekutoetuse summa 1120 krooni kanti U.S-ina SEÜ arvele, misjärel U.S võttis 1120 krooni sularahas välja ning andis selle summa sotsiaalnõunik N.P nõudmisel viimasele, kuna see olevat M.L küttepuude raha. N.P sõnul ostis tema selle 1120 krooni eest 2006.a M.L valla küttepuid, millised viis M.L kohale kahes osas H.R. Samuti on süüdistus esitatud selles, et Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunik N.P koostas 16.02.2006.a, eeluurimise käigus täpselt tuvastamata kohas, M.L nimel sotsiaaltoetuse avalduse, kuhu kirjutas omakäeliselt avaldaja nime – M.L; isikukoodi XXXXXXXXXXX; elukoha - XXXXXXXXX; töökoht - pensionär; sissetulekud - pension 2460.-; kirjelduse kohale kirjutas „Palun võimaldada toetust küttepuude muretsemiseks 1250 krooni. Olen üksikvanur“; toetus palun kanda - vallavalitsuse arvele; kuupäeva - 16.02.2006.a ning samas võltsis sotsiaalnõunik N.P sotsiaaltoetuse avaldusel M.L allkirja. M.L ei ole 16.02.2006.a Tõstamaa Vallavalitsuselt sotsiaaltoetust küttepuude muretsemiseks taotlenud ning samuti ei ole ta 1250 krooni ega ka küttepuid saanud. Seega N.P kui ametiisik pani dokumendi võltsimisega toime KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteod. Samuti on süüdistus esitatud selles, et Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunik N.P kihutas T.R't ajavahemikul 01.01.2005.a kuni 02.06.2005.a, eeluurimise käigus täpselt tuvastamata ajal, Tõstamaa Vallavalitsuses oma kabinetis, aadressil Pärnumaa Tõstamaa vald Sadama 2, võltsima arve-kviitungit, öeldes R-le, et temal on vaja viimase käest küttepuude arvet, misjärel kirjutas R N.P ettedikteerimise järgi tühjale arve-kviitungi blanketile käsitsi peale enda nime, isikukoodi ja aadressi, kuupäeva 09. okt 2004, ostja kohale A.L ning viimase aadressi kohale XXXX XXXXX küla, kauba nimetuse kohale 10 rm küttepuu, koguseks 10 rm, hinnaks 270 kr/rm ja summa kohale 2700 krooni ning müüja allkirja kohale pani enda allkirja ning jättis siis koostatud dokumendi sotsiaalnõunik N.P valdusesse. Nimetatud arve-kviitung oli aga fiktiivne ehk sisult vale, kuna T.R ei müünud 09.10.2004.a A.L-le 2700 krooniga 10 rm küttepuid ning A.L ei ole mitte ühtegi päeva elanud Tõstamaa vallas Värati külas asuvas sotsiaalkorteris, samuti ei ole T.R 2004.a sügisel ega muul ajal viinud 10 rm küttepuid Pärnumaale Tõstamaa valda Värati külla ega tunne A.L-i. Seega N.P , dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisele kihutamisega, pani toime KarS §-de 22 lg 2 ja 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
1-07-14087
U.S ja N.P süüdistus KarS § 209 lg 2 p 3 järgi Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatavad U.S ja N.P oma süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid: N.P on töötanud alates 01.01.1996.a Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunikuna /uuritud on 28.04.1996.a käskkirja nr 7: kd II tl 190/, ning andnud ametivande /kd II tl 191/, tõotades olla ustav põhiseaduslikule korrale ning täita ülesandeid kohusetundlikult ja täpselt. N.P ametijuhend /kd II tl 225-226/, kus tema teenistuskohustuseks on märgitud näiteks sotsiaaltööalane nõustamine ja informeerimine uutest õigusaktidest, valdkonna materjalide ettevalmistamine ja nende esitamine, eestkoste ja hoolduse korraldamine jne. 01.06.2000.a sõlmis Tõstamaa vallavanem T.R U.S-iga töölepingu nr 11 /kd IV tl 192194/, mille järgi asus U.S tööle Tõstamaa valla pereabilise-tugiisikuna, kelle töö sisuks oli abivajajate perede ja -vanurite abistamine ja probleemide lahendamine ning, et talle annab tööülesandeid ja kontrollib nende täitmist vahetult sotsiaalnõunik N.P. Kannatanu esindaja S.A Pärnu Pensioniametist tõendas, et Pensioniametile on tekitatud kahju alusetult makstud peretoetustega U.S-i avalduste alusel. U.S-ile maksti välja 1999-2005 tema poolt valeandmete esitamise tõttu summa 197100 krooni. Pensioniametil on õigus hageda kogu summat, kuid kannatanu on nõus hagi vähendamisega 55072,65 krooni võrra, kuna on kannatanu hinnangul on tõendatud, et selle summa ulatuses jõudis abi lasteni. Valeandmed esitamisega U.S-i poolt, kuna lapsed tegelikult ei elanud tema juures. Tunnistaja A.R Pensioniameti toetuste osakonna juhina kinnitas, et nende kaudu maksti U.S-ile kümne lapse eest toetusi. Aluseks oli U.S-i avaldus ja Tõstamaa vallas tehtud perehoolduslepingud. See tähendas, et avalduste rahuldamisel vanemale toetuste maksmine lõpetatakse. Avaldusel peretoetuse saamiseks on kirjas, et isik peab teatama kõigist muutustest, mis lapsega juhtub, samuti hoiatatakse valeandmete esitamise eest. U.S seda ei teinud. Tõendiks on 29.10.1999.a perekonnas hooldamise leping nr 5 /kd I tl 90/, kehtivusega alates 01.11.1999.a kuni 01.11.2000.a, millega anti U.S-i perekonda hooldada ja kasvatada M.R, M.L, M.R ja M.R. M.R osas 31.07.2000.a otsustati sotsiaalkomisjoni koosolekul (protokoll nr 9 – kd I tl 79) teha ettepanek vallavalitsusele perehoolduslepingute lõpetamiseks alates 01.08.2000.a nimetatu osas, kuna M.R asus elab isa poolse vanaema juures alates veebruarist 2000.a. Seega, kuigi teatakse, et M.R elas koos vanaemaga H.K-ga juba veebruarist, lõpetati leping alles augustis. Kogu selle aja aga laekusid riiklikud peretoetused U.S arvele lapse eest, kellega tal mingit kokkupuudet ei olnud, kuna viimase eest hoolitses tema vanaema. Kuigi U.S väitis nagu oleks ta tasunud 6000 krooni K kätte, on viimane kinnitanud, et U.S-iga neil suhtlust ei olnud ning ainus summa, mille on saanud oli jõulude ajal toetus 1000 krooni ning elati koos XXXXXX. N.P ja U.S on sõlminud M.R ja M.R U.S perekonnas hooldamiseks ja kasvatamiseks järgmised lepingud: - 25.10.2000.a lepingu nr 6 /kd I tl 94/, kehtivusega alates 01.11.2000.a kuni 01.11.2001.a, - 01.11.2001.a lepingu nr 4 /kd I tl 96/, kehtivusega alates 01.11.2001.a kuni 01.11.2002.a, - 12.11.2002.a lepingu nr 4 /kd I tl 97/, kehtivusega alates 01.11.2002.a kuni 01.11.2003.a, - 18.11.2003.a lepingu nr 5 /kd I tl 98/, kehtivusega alates 01.11.2003.a kuni 01.11.2004.a, ning ükski nimetatud lastest, ei ole elanud päevagi U.S kasuperes, ometigi laekus Reet
1-07-14087 U.S kontole: M.R perekonnas hooldamise lepingu alusel 9 900 krooni, M.L perekonnas hooldamise lepingu alusel 4 650 krooni, M.R perekonnas hooldamise lepingute alusel 74 400 krooni, M.R perekonnas hooldamise lepingute alusel 48 300 krooni, 11.10.2004.a sõlmiti perekonnas hooldamise lepingu nr 15 /kd I tl 99/, kehtivusega 01.11.2004.a kuni 01.11.2005.a, millisega anti U.S perekonda hooldada ja kasvatada alaealine M.R. Tunnistajad M.R, M.R, M.L kinnitasid kohtus, et pole elanud lapsepõlves kasuperes vaid kodus. Süüdistatavad käisid küll neil kodus, vahel said väiksemaid rahasummasid, kuid mingitest lepingutest ei tea. Summadest, mis välja toodud süüdistuses, mida nad pidanuks saama, kuulsid nad alles hiljem. Tegelikkuses sellist raha nad saanud pole. Tunnistaja L.R kinnitas, et tema lapsed pole elanud kasuperes. 31.07.2000.a leping nr 4 /kd I tl 118/, kehtivusega alates 01.08.2000.a kuni 01.08.2001.a, millega anti U.S perekonda hooldada ja kasvatada K.V ja H.V. Kuigi lapsed ei elanud U.S kasuperes, laekus viimasele: K.V perekonnas hooldamise lepingu alusel 5775 krooni, H.V perekonnas hooldamise lepingu alusel 2025 krooni Nimetatud leping H.V osas lõpetati 12.10.2000.a vallavanema korralduse nr 34 alusel alates 01.11.2000.a põhjusel, kuna H.V asus elama isa juurde XXXXXX valda. H.V pole isegi sel vähesel perioodil elanud U.S kasuperes, vaid kas siis oma õe või isa juures. K.V puhul sai kinnitust see, et ajavahemikul, mil tema hooldamiseks oli sõlmitud U.S-iga perekonnas hooldamise leping, elas K.V oma õe S.P juures, kui ka XXXXXXX XXXXXX vallas XXXXXX külas oma isa A.V juures. Tunnistajad K.V ja H.V kinnitasid, et pole kasuperes elanud. Summadest, mis välja toodud süüdistuses, mida nad pidanuks saama, kuulsid nad alles hiljem. Tegelikkuses sellist raha nad saanud pole. Tunnistajad S.B ja A.V andsid ütlusi selle kohta, et lapsed K ja H pole elanud kasuperes, vaid hoopis nende juures. Raha on neile U.S-i poolt kantud mõned väikesed summad arveldusarvele. 12.03.2001.a on Tõstamaa vallavanema T.R poolt sõlmitud U.S-iga perekonnas hooldamise lepingu nr 1 /kd I tl 105/, kehtivusega alates 12.03.2001.a kuni 31.12.2001.a, millisega anti U.S perekonda hooldada ja kasvatada R.R. Siinjuures on aga oluline see, et nimetatud leping sõlmiti enne, kui selleks vald üldse heakskiidu andis ning R.R oma avalduse allkirjastas. Nimelt on tuvastatud ja tõendamist leidnud, et 13.03.2001.a on koostatud N.P R.R nimelt Tõstamaa Vallavalitsusele avaldus, millises palutakse sõlmida perekonnas hooldamise leping U.S-iga noormehe hooldamiseks ja kasvatamiseks ning mille allkirjastas R.R /kd I tl 104/ ning nimetatud küsimus oli arutusel 13.03.2001.a valla istungil R.R-ga on seotud ka 03.01.2002.a sõlmitud leping nr 2 /kd II tl 145/, kehtivusega alates 01.01.2002.a kuni 31.12.2002.a, millega anti U.S perekonda hooldada ja kasvatada R.R. Leping on sõlmitud lähtuvalt 08.01.2002.a välja antud Tõstamaa vallavanema korraldusest nr 6 /kd I tl 114/. Seega perehooldusleping oli sõlmitud enne, kui selleks üldse vallavalitsuse korraldus oli antud. Tunnistaja R.R kinnitas, et ei ole mitte kunagi elanud U.S peres. Ta kinnitas kohtus, et on saanud kõik rahad kätte, samas ta tegelikult ei teadnud mis raha talle ettenähtud oli ega osanud välja tuua konkreetseid summasid. U.S kontole laekus R.R perekonnas hooldamise lepingute alusel 13 650 krooni. 22.08.2003.a sõlmiti S.H perekonnas hooldamise leping nr 3 /kd I tl 83/, kehtivusega alates 01.09.2003.a kuni 31.12.2003.a, ning 18.12.2003.a sõlmiti hooldamise lepingu nr 6 /kd I tl
1-07-14087 84/, kehtivusega alates 01.01.2004.a kuni 01.07.2004.a. Tunnistaja S.H kinnitas, et pole elanud kasuperes, vaid kodus vanemate ja vennaga. N.P käest sai mõned nädalad 150 krooni, ametiõppimisel vajalike kokariiete eest 800 krooni ja töövihikute eest 1000 krooni. Seega S.H ei ole U.S kasuperes elanud ühtegi päeva, ometigi maksti U.S kontole hooldamise lepingute alusel 9000 krooni. 18.12.2003.a sõlmiti leping nr 10 /kd I tl 87/, kehtivusega alates 01.02.2004.a kuni 31.12.2004.a, ning millega anti U.S perekonda hooldada ja kasvatada alaealine V.H. Tunnistaja S.H kinnitas, et tema vend V.H ei ole päevagi elanud kasuperes. Samas maksti U.S kontole alaealise V.H perekonnas hooldamise lepingute alusel 13 050 krooni. 01.03.2004.a sõlmiti leping nr 11 /kd II tl 23/, kehtivusega alates 01.03.2004.a kuni 01.06.2004.a, millisega anti U.S perekonda hooldada ja kasvatada alaealine R.L. 09.06.2004.a sõlmiti R.L puudutav leping nr 12 /kd II tl 24/, kehtivusega alates 01.06.2004.a kuni 31.12.2004.a. Leping lõpetati alates 01.11.2004, kuna ema A.L asus elama XXXX valda. Tunnistaja A.L tunnistas, et laps on kogu aeg tema juures olnud, mitte kasuperes. Tõstamaalt tema mingit toetust ei ole saanud, küsimise peale öeldi, et mingu tööle. Tunnistaja sõnul ta mingi allkirja süüdistavate ettenäitamisel andis, kuid mille kohta, selle kohta tal teadmine puudus. Kätte sai ainult 600 krooni, 100 krooni ja 25 krooni Tõstamaa sotsiaalmajas. Poodi jäeti ka mingeid väiksemaid summasid ja seda sai 25 krooni kaupa. Sellest, et tema alaealine poeg R.L oli paberite järgi alates märtsist kuni novembrini 2004.a kirjutatud elama U.S kasuperre, sai A.L teada alles 2004.a lõpus, mil ta käis Pärnu Pensioniametis. Tunnistaja M.P kinnitas, et tema elukaaslase laps oli kogu aeg nende juures. Ühe aasta jooksul said nad 600 krooni. Tunnistaja I.K Eesti Patsientide Esindusühingu töötajana andis tunnistusi selle kohta, et tema poole pöördus A.L probleemiga, et toetuse taotlemisel selgus, et laps nagu ei elagi tema juures, vaid on kasuperes. Pensioniametis selgus, et laps ongi kasuperre vormistatud, millest lapse ema midagi ei teadnud. Samas aga maksti U.S kontole alaealise R.L perekonnas hooldamise lepingute alusel 16 350 krooni. U.S esitas kohtule järgmise seletuse. Laste olukord oli kehv, vanematel puudusid sissetulekud, polnud millestki elada. Valla poolt sõlmitud lepingute alusel kanti talle Pensioniameti poolt perekonnas hooldamise toetus ja lastetoetused. Neid toetusi kasutas laste hooldamiseks ja kasvatamiseks, mitte isiklikuks kasusaamiseks. Pani lastele kauplusesse toiduraha ja andis lastele taskuraha ning maksis muud maksud. Alates aastast 2002 läks toimetulekutoetusest maha laste kooli söögiraha ja õpilaskodu kohamaks (R). Ülejäänud toetusest sai osa L.R enda kätte ja osa rahast pani poodi. E.L on kohtus tunnistanud, et tema viis toidu jaoks raha poodi ja andis raha ka E kätte. Raha tuli anda jupikaupa, muidu oleks kogu summa korraga ära kulutatud ja järgmise toetuse laekumiseni poleks millestki elada olnud. Kuna poest osteti tavaliselt kallimaid poolfabrikaate, siis raha kulus kiiresti ära. Siis võeti võlgu, mis tuli tal ära tasuda. Isikute viisi olid kulutused sellised: 1.. Alates august 2000 kuni oktoober 2000, mil oli sõlmitud perekonnas hooldamise leping E.V hooldamiseks, olen maksnud järgmised summad: 1) isa A.V kätte sularahas 525.- krooni.
1-07-14087
1-07-14087 7) JÄ poodi söögiraha 12400.- krooni 8) M.R-le antud sularaha isikudokum. Tegemiseks 650.- krooni Kokku 48 160.- krooni Kulutused kokku summas 121 000.- krooni. N.P andis järgmise seletuse. Tegemist oli probleemsete perede lastega. 1995. a kehtima hakanud sotsiaalhoolekande seadus ei reguleerinud väga põhjalikult perekonnas hooldamise lepingu sõlmimist. Hooldamine tuli korraldada kiiresti ja asuti otsima muid võimalusi. Keegi ei tahtnud hooldajaks hakata. Äraelamiseks oli rahalisi vahendid vaja aga valla eelarves selliseid vahendeid polnud. Laste perekonnas hooldamise korraldamise osas puudus meil varasem praktika, seaduse tõlgendamisel leidsime, et seda võib kasutada. Meile teadaolevalt kasutati sellist praktikat ka teistes omavalitsustes, lepingute sõlmimisest oli teadlik ka Pärnu Maavalitsus, kellele esitati aasta lõpul aruandlus. Ühise arutelu käigus nii sotsiaalkomisjonis kui vallavalitsuses otsustati kasutada laste huvides perekonnas hooldamist. Otsiti ka igasuguseid muid lahendusi, aga neid lihtsalt ei olnud. Kuni aastani 2002, kui jõustus haldusmenetluse seadus, ei nõutud lepingute sõlmimiseks vallavalitsuse korraldusi, kuid Vallavalitsus oli teadlik nimetatud lepingute sõlmimisest ja olukorra lahendamisest. M.L, M.R, M.R ja M.R emal olid probleemid alkoholiga ning seetõttu ei suutnud ema lapsi ülal pidada ja kasvatada ning lastele mõeldud toetusi ei kasutanud ema laste huvides. Samasugused probleemid olid S ja V.H vanematel. H.V ja K.V ema lahkus oma elukohast jättes lapsed maha, samuti ei hoolitsenud oma lapse eest R.L ema. R.R vajas hooldust peale teda kasvatanud vanaema surma. Hoolduse korraldamisel lähtus vallavalitsus laste huvidest ning sõlmis perekonnas hooldamise lepingud. Kui U.S ei oleks võtnud endale täiendavat kohustust, oleksid lapsed jäänud hooldamata. Eesmärgiks oli tagada laste hooldamine ja ülalpidamine ning tagada neile õpi- ja arenguvõimalused. Avahooldustöötaja U.S täitis oma ülesandeid laste huvides. Lepingute sõlmimisel lähtuti eelkõige perega koostöö tegemisest ja aidata vanematel võimalikult palju toime tulla pere elukorraldusega. Lepingud sõlmiti kuni 1-aastase tähtajaga. Need lepingud, mis olid sõlmitud enne 2002 aastat, nende pikendamisel ei nõudnud Pensioniamet vallavalitsuse korraldusi, ainult lõpetamiste puhul oli vaja esitada korraldus. Hilisemate lepingute puhul on olemas vallavalitsuse korraldused nii alustamise kui lõpetamise kohta. Kuna oli olemas esialgu vabatahtlikuna sotsiaaltööd tegev inimene U.S, siis oli ta nõus võtma lepingute alusel need lapsed oma hooldada. Vanemad olid sellest teadlikud - R, L puhul oli ka kirjalik nõusolek. Teadlik oli R.R, kelle osas sõlmiti leping peale tema eestkostja surma. Ei olnudki võimalik teatada V emale, kes lahkus laste juurest päevapealt ja jättis maha ainult kirja lastele, kus teatas, et ärge mind otsige. H.V leping sõlmiti 3 kuuks ja asuti otsima laste isa. Isa elas XXXXX vallas ja töötas talus. Perenaisega kokkuleppel võis H asuda elama isa juurde ja sealt käia Koonga põhikooli. Siis leping lõpetati. K asus peale X.kl lõpetamist õppima XXXXXXX Keskkooli X. klassi, kuna XXXXXXX ei olnud keskkooli ja pidi hakkama elama õpilaskodus ja hooldusrahadest pidi makstama söök ja kohamaks. Elas sõbrannade juures. Leping lõpetati kui ta kustutati õpilaste nimekirjast. S ja V.H vanemad olid pidevalt alkoholijoobes ja seetõttu polnud võimalik kirjalikku nõusolekut vormistada. Teadlik oli S.H. Tahtis minna edasi õppima Kutsehariduskeskusesse, lapsel puudusid rahalised võimalused, sotsiaalnõunik vestles temaga. S.H osas oli leping ainult selleks ajaks, kui ta õppis XXXXXXXX ja elas ühisleamus nagu elaksid ka tavalapsed. Ka nädalavahetustel viibis tihti ühiselamus. V elukorraldus M.V juures. L.R laste puhul oli veel 2 last kes õppisid XXXXXX koolis, aga kelle osas ei olnud sõlmitud perekonnas hooldamise lepinguid, kuid kes nädalavahetustel käisid kodus ja vajasid samuti
1-07-14087 hooldust ning raha äraelamiseks. Lapsed elasid nädala sees õpilaskodus ja viibisid nädalavahetustel vanemate juures. Seetõttu hooldus oli võimalik selliselt korraldada ja võimaldada perel ära elada. R.R vanematelt olid vanemaõigused ära võetud ja teda kasvatas vanaema, kes oli määratud tema eestkostjaks. Kui vanaema suri, jäi R edasi elama vanaema korterisse ja ei soovinud sealt lahkuda ja oli nõus, et U.S hakkab tema hooldajaks. A.LA.L-l olid probleemid oma lapse R.L kasvatamisega. Ämm teavitas valla sotsiaaltöötajat, et laps on hooldamata, ema pidevalt kadunud linnas. Kutsusin A valda vestlusele, saime kokkuleppele panna laps lasteaeda. Kodus XXXXX külas elas ämma vend, kes oli nõus lapse eest hoolitsema, kuid kellel puudus igasugune sissetulek nii enda elatamiseks kui lapse kasvatamiseks. Talle pakuti lepingu sõlmimise võimalust, aga ta ei nõustunud, tal puudusid ka dokumendid -pass. Ta ei soovinud raha enda kätte, kuna kartis, et joob selle maha. Lahendusena sõlmiti leping U.S-iga, kes pidevalt hooldas last. Esialgu sõlmiti leping 3 kuuks, kokkuleppel, et ema asub linnas tööd otsima ja kui leiab linnas elu- ja töökoha, siis viib lapse enda juurde. Edaspidi pikendati, kuna ema ei olnud leidnud elu- ja töökohta. Süüdistatava hinnangul varalist kasu nad ei ole saanud. Tunnistaja T.R Tõstamaa vallavanemana andis ütlusi selle kohta, et vallas oli teada, et lapsed on vormistatud kasuperre, kuid tegelikult seal ei elanud. See oli hädaolukord, kuna vastasel korral oleks tulnud lapsed anda lastekodusse. Tunnistaja K.T kooliõpetajana andis ütlusi selles, et R lapsed õppisid koolis. Ekskursioonide, klassiõhtute, piltide jms. eest maksis U.S. U.S-i süüdistuses KarS §-de 22 lg 2 - 344 lg 1 ning § 345 lg 1 järgi: Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav U.S oma süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid, selle kohta, et U.S on kihutanud dokumendi võltsimisele L.L ja S.H, samuti on kasutanud võltsitud dokumenti, kui esitas need Tõstamaa Vallavalitsusele: 5 võltsitud PM T kaupluse arve/saatelehte, numbritega 53, 78, 2455, 106, 1887 /kd II tl tl 4143/, millised on süüdistatava poolt esitatud Tõstamaa Vallavalitsusele, kes omakorda esitas need dokumendid politseiuurijale. Tunnistaja L.L T kaupluse juhatajana andis ütlusi selles, et U.S tõi arveblanketid ja palus need ära täita, mida tema ka tegi. Ta on varem küll võtnud poest kaupa, kuid teistel kuupäevadel. Tunnistaja tõdes, et selline arvete tagantjärele vormistamine kandega „toidukaubad“ on lubamatu. Tunnistaja S.H kaupluse müüjana andis ütlusi selles, et U.S-i palvel täitis kaks tühja arveblanketti käsitsi toiduainete ostmise kohta erinevatele summadele. Tunnistaja tõdes, et selline arvete tagantjärele vormistamine on taunitav. Tunnistaja A.P PM vastutava töötajana andis ütlusi selle kohta, et eeltoodud tunnistajate poolt kasutatud arveblanketid ei olnud vormikohased. Arve teine pool peab jõudma raamatupidamisse, mida sel korral ei juhtunud. L.L ja S.H suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise määrused, kus isikute suhtes on menetlused kuritegudes KarS § 344 lg 1 tunnustel KrMS § 202 lg 7 alusel lõpetatud, kinnitavad U.S-ina süüd. U.S-i poolt võltsitud dokumendi kasutamist tõendab prokuröri hinnangul: Eeltoodud võltsitud arve/saatelehtede esitamine Tõstamaa Vallavalitsusele /kd II tl 29,30/ kui tõendid selle kohta, et tema on ostnud alaealisele R.L-le erinevaid kaupu. Nimetatud dokumendid esitas vallavalitsus politseile tõendamaks U.S-i poolt väidetavalt teostatud
1-07-14087 tehinguid. Tunnistaja A.L ütlused kohtus, et tema ei ole talle ettenähtud raha kogu ulatuses saanud tarbida. Poodi jäeti ka mingeid väiksemaid summasid ja seda sai 25 krooni kaupa. Tunnistaja sõnul ta üldse alkoholi ei tarvita ja süüdistatavate sellekohased väited on selge laim. U.S selgitas, et kuna oli eelnevalt ostnud mitmel korral süüa L perele ja viinud seda XXXXX, kus nad elasid, siis küsis tagantjärele kauba müügi arveid juhataja käest, kes oli nõus need väljastama. Summad teadis öelda seoses sellega, et need olid tal kirjutatud üles kodukülastusaktidele, millised täitis iga külastuse järgselt. Tema ei olnud sellest teadlik, et see võib olla võltsimine, kuna kaupluse juhataja oli talle koheselt nõus need väljastama. U.S-i süüdistus KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi: Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav U.S oma süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid, selle kohta, et U.S on võltsinud PSA kviitungit ja kasutanud seda võltsitud dokumenti esitamiseks Tõstamaa Vallavalitsusele, kes omakorda esitas selle dokumendi politseiuurijale: Kohtus vaadeldud U.S poolt võltsitud PSA kviitung nr 5 /kd II tl 39/. Samuti asitõendi - U.S poolt võltsitud PSA kviitung nr 5 - vaatlusprotokoll nr 2 /kd I tl 224-225/, millega tuvastatud nimetatud dokumendi olemasolu ja iseärasused. Tunnistaja A.A PSA töötaja ütlused selles, et kohtule esitatud kviitung ei ole nõuetekohane ja nende keskuse raamatupidamise ei aktsepteeriks seda. Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunik N.P poolt 23.05.2005.a koostatud ja Politseile esitatud teatis /kd II tl 29/, kus kasutatud eeltoodud dokumendi andmeid, kinnitab, et U.S on kasutanud seda võltsitud dokumenti omandamaks õigust tõendada rahasummade kasutamist R.L vajadusteks. U.S seletas kohtus, et on käesoleval ajal S Tõstamaa tööpunkti juhataja, ning seoses sellega on tal õigus ise müügiarveid välja kirjutada. Kuna L pere ise ja tema olid S-st kaupa viinud, siis panigi ta vastavad summad kokku ja kirjutas arve. Kaup oli ka tegelikkuses sellele perele müüdud. Müügi summad kajastusid kodukülastusaktidel. N.P süüdistus KarS § 289 järgi: (alates 15.03.2007.a kvalifitseeritav KarS § 291 järgi)
Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav N.P oma süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid. Tõendamaks süüdistatava ametiisikuks olemist on toimikus Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõuniku N.P ametijuhend /kd II tl 225-226/ ja N.P 28.04.1996.a ametivanne /kd II tl 191/. 29.10.1999.a leping nr 5 - hooldamine perekonnas; 25.10.2000.a leping nr 6 - hooldamine perekonnas; 31.07.2000.a leping nr 4 - hooldamine perekonnas; 01.11.2001.a leping nr 4 hooldamine perekonnas; 12.11.2002.a leping nr 4 - hooldamine perekonnas; 18.11.2003.a leping nr 5 - hooldamine perekonnas; 11.10.2004.a leping nr 15 - hooldamine perekonnas; /kd I tl 50-52, 77, 79, 90-100, 118-119/, tõendavad lepingute sõlmimist ametiisiku poolt. Tõstamaa sotsiaalkomisjoni koosoleku 29.10.1999.a protokoll nr 10, 31.07.2000.a protokoll nr 9, 31.07.2000.a U.S avaldus Tõstamaa Vallavalitsusele; 31.07.2000.a N.P avaldus Tõstamaa Vallavalitsusele; Tõstamaa Vallavalitsuse korraldus nr 24, 01.08.2000.a; Tõstamaa Vallavalitsuse korraldus nr 34, 12.10.2000.a; 25.10.2005.a N.P taotlus
1-07-14087 Tõstamaa Vallavalitsusele; N.P 12.10.2000.a avaldus nr 27 Tõstamaa Vallavalitsusele ; /kd I tl 50-52, 77, 79, 90-100, 118-119/, – kinnitavad, et lepingud hooldamiseks perekonnas on sõlmitud ka rikkudes vallas kehtivat korda. Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti poolt 10.01.2007.a esitatud tsiviilhagi avaldus N.P ja U.S vastu summas 197 100 krooni /kd I tl 183/, millist summat kohtus vähendati 139027,35 kroonile tõendab, et tegemist on olulise kahjuga. Tunnistajate H.T, E.V, R.A, T.R ütlused kinnitavad prokuröri hinnangul seda, et N.P oli ametiisik Tõstamaa vallas, kellel oli volitused ja kompetents abivajajate alaealiste laste eluolu korraldamiseks. Tunnistajate M.R, M.R, M.L, M.R, K.V ja E.V ütlused tõendavad, nemad pole kasuperes elanud ning abivajajatena ei olnud teadlikud, millised summad olid neile riigi poolt eraldatud. Tunnistajad on kindlad, et süüdistatavate vahendusel nende peale kulutatud summa oli tegelikult kordades väiksem summast, mis neile oli ette nähtud, millise summa suurus on tänaseks selgunud seoses kriminaalmenetlusega. N.P seletas, et tegevus toimus laste huvides ja laste ega riigi huve ei ole kahjustatud, samuti ei ole tema varalist kasu saanud. N.P süüdistus KarS § 299 lg 1 järgi (teatise nr 12-6/14 võltsimine): Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav N.P oma süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid: Pärnu Politseiprefektuurile Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunik N.P poolt 23.05.2005.a koostatud kirjalik teatis /kd II tl 29/, mille sisust nähtuvalt nagu oleks perekonnas hooldamise toetusest makstud R.L lasteaiamaksuks 1299 krooni, 3200 krooni A.L küttepuude ja transpordi eest ja 1397 krooni R bensiinikulu eest. A.L 15.01.2004.a, 16.02.2004.a, 05.03.2004.a ja 12.05.2004.a avaldused Tõstamaa Vallavalitsusele toimetulekutoetuse saamiseks tõendavad, et 2004.a jaanuaris, veebruaris, märtsis ja mais maksti A.L alaealise poja R.L lasteaiamaksud tegelikult A.L toimetulekutoetusest /kd II tl 87-101b/ . T.R poolt võltsitud arve-kviitung, 09.10.2004.a /kd II tl 48/, mille kohaselt ta olevat viinud A.L-le 10 rm puid. Tunnistaja T.R selgitas kohtuistungil, et ei ole puid viinud sinna. Tema suhtes on lõpetatud asjas kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 7 tunnustel. Tunnistajad A.L ja M.P kinnitasid kohtus, et ei ole puid saanud. N.P seletas asja kohta, et esitatud teatises R.L kohta on: 1299 krooni lasteaiamaksudele - on ekslikult kirja saanud, tegelikkuses läks söögiraha L toimetulekutoetusest, kirjaga olid lisatud toimetulekutoetuse avaldused koos söögiraha tšekkidega, kust oli ka näha, et söögiraha oli toetusest kinni peetud. 3200 krooni küttepuudele - 10 ruumi puid osteti T.R-lt ja viidi Värati sotsiaalmajja, kuhu pidi elama asuma A.L. Puud maksis sularahas ja küsis puude müümise kohta arvet, mille R ka kirjutas. Puude viimist Värati sotsiaalmaja juurde nägi ka K.P, kes tegi seal töötuna juhutööd. Tema ütlusi ei võetud arvesse seetõttu kuna olin temalt eelnevalt küsinud, kas ta nägi puude toomist ja saaks seda tunnistada? R ei deklareerinud maksuametis tulusid, seega ei julge tunnistada. 1397 krooni bensiini kulule - U.S esitas bensiini tšekid, millest tema ei olnud teadlik, et need olid hiljem võetud. Kulud, mis ta teatisele kirjutas, olid Reeda poolt vormistatud kodukülastusaktidelt võetud. Kodukülastusaktid koostati iga kodukülastuse järel.
1-07-14087 N.P süüdistus KarS § 299 lg 1 järgi (T.R ja M.L müügilepingu nr 19 võltsimine): Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav N.P oma süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid: Tunnistaja M.L andis ütlusi selle, et tema ei ole mingeid toetusi taotlenud ega saanud. Temale on toodud T.R poolt 2004 lõpus 5 rm küttepuid. Mingit lepingut sõlminud ei ole. T.R kinnitas, et on viinud N.P tellimusel puid inimestele. Toetusi ta ise taotlenud ei ole ega ka saanud. Mingit lepingut M.L sõlminud ei ole. Asitõendi - 01.12.2004.a T.R ja M.L vaheline müügileping nr 19- vaatlusprotokoll nr 1 /kd I tl 120-123, 131/, tõendab, et nimetatud dokument süüdistuses toodud andmetega on olemas. Sotsiaaltöötaja N.P hoidis võltsitud müügilepingut Tõstamaa Vallavalitsuses M.L toimetulekutoetuse toimiku vahel ning müügilepingus märgitud summa 2600 krooni kajastub ka L 04.12.2004.a toimetulekutoetuse avalduses eluasemekuluna /kd I tl 132/, mida L aga koostanud ega allkirjastanud ei ole. N.P selgitas, et T.R müüs puid M.L-le ja allkirjastasid ise müügilepingu, mis oli vajalik toetuse maksmisel ja eluasemekulude arvestamisel. Esialgse kokkuleppe kohaselt pidi R viima 10 ruumi puid aga jättis 5 ruumi viimata, sellest ka lepingul 10 ruumi. R kanti üle 1300 krooni puude raha L toetusest. N.P süüdistus KarS § 299 lg 1 järgi (M.T ja M.L müügilepingu võltsimine): Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav N.P oma süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid. Tunnistaja M.T andis ütlusi selle kohta, et pole vallale puid müünud. Toodud lepingut ei ole tema sõlminud ega ka allkirjastanud. Tunnistaja M.L kinnitas kohtus, et tema ei ole nimetatud lepingut näinud, ega ka seda allkirjastanud Asitõendi - 11. oktoober M.T ja M.L vaheline müügileping - vaatlusprotokoll nr 1 /kd I tl 120123, 124/, tõendab, et nimetatud dokument on esitatud aruandluse juurde kulutõendina. N.P seletas, et M.T ei ole müünud L-le puid, ta olevat ajanud inimesed sassi ja tegelikult sai küttepuud teine sama küla abivajaja E.L. Puid veeti korraga väga paljudele (umbes 25-30 inimesele) ja tekkis eksitus. Küll aga on T müünud päris mitmel aastal ja suurtes kogustes kütet ning ka vormistanud müügilepinguid. Tunnistajana väidab vääralt, et näeb sellist lepingut esmakordselt ja ka seda, et pole vallale puid müünud. Tunnistaja tahtis puude eest sularahas maksmist, kuna ei deklareerinud maksuametis müüki, sellepärast ei anna ka tõeseid ütlusi. Lepingul on T ja L allkirjad. N.P süüdistus KarS § 299 lg 1 järgi (M.L 11.10.2004.a toimetulekutoetuse avalduse võltsimine) Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav N.P oma süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid. Tunnistaja M.L andis ütlusi selle kohta, et tema ei ole kunagi vallalt taotlenud toimetulekutoetust ega kirjutanud sellekohast avaldust.
1-07-14087 Asitõendi - 11.10.2004.a M.L avaldus Tõstamaa valla sotsiaalkomisjonile - vaatlusprotokoll nr 1 /kd I tl 120-123, 125-127/, kinnitab, et nimetatud dokument on esitatud aruandluse juurde kulutõendina. N.P seletas, et M.L abitust olukorrast andis talle teada XXXXXX talu perenaine, kes teatas, et M on külmas, paljas ja näljas. M.L on Pärnu linna sissekirjutusega aga tegelikult elab XXXX külas. L on raske puudega erivajadusega isik. Tal on liikumis -ja vaimupuue. XXXXXX talu perenaine palus M-i aidata puude muretsemisel. M.L kütte ostmiseks raha polnud, vormistas seetõttu toimetulekutoetused, mida isikule ka seletas ja millest maksis ära puude raha. Süüdistatava sõnul on ta ise maksnud kahel korral kassasse puude eest vastavalt 1500 ja 2000 krooni ning R-le on üle kantud 1300 krooni. Puid on L-le viidud kolmel korral kokku 15 ruumimeetrit. Süüdistatav kinnitas, et ei ole võltsinud ühelegi toetuse avaldusele L allkirja, need on tema enda poolt kirjutatud. N.P süüdistus KarS § 299 lg 1 järgi (09.11.2004.a toimetulekutoetuse avalduse võltsimine): Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav N.P oma süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid. Tunnistaja M.L andis ütlusi selles, et tema ei ole kunagi vallalt taotlenud toimetulekutoetust ega kirjutanud sellekohast avaldust. Asitõendi - 09.11.2004.a M.L avaldus Tõstamaa valla sotsiaalkomisjonile - vaatlusprotokoll nr 1 /kd I tl 120-123, 128-130/, kinnitab, et nimetatud dokument on esitatud aruandluse juurde kulutõendina. Dokumentide alusel on tõendatud, et nimetatud avalduse alusel maksti T.R arvele 18.11.2004.a Tõstamaa Vallavalitsuse poolt M.L toimetulekutoetust 1300 krooni /kd I tl 129, kd IV tl 230/. Süüdistatav kinnitas, et ei ole dokumenti võltsinud. N.P süüdistus KarS § 299 lg 1 järgi (M.L 04.12.2004.a toimetulekutoetuse avalduse võltsimine): Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav N.P oma süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid. Tunnistaja M.L andis ütlusi selles, et tema ei ole kunagi vallalt taotlenud toimetulekutoetust ega kirjutanud sellekohast avaldust. Asitõendi - 04.12.2004.a M.L avaldus Tõstamaa valla sotsiaalkomisjonile - vaatlusprotokoll nr 1 /kd I tl 120-123, 132-134/. M.L on kinnitanud, et ta ei ole Tõstamaa Vallavalitsuselt 04.12.2004.a toimetulekutoetust taotlenud, seda taotlust allkirjastanud ega 1000 krooni saanud. Samas kajastub M.L 04.12.2004.a toimetulekutoetuse avaldusel eluasemekulu 2600 krooni, milline summa on võetud N.P poolt võltsitud müügilepingult nr 19, millise järgi müüs T.R M.L-le 10 rm küttepuid, hinnaga 2600 krooni. Süüdistatav kinnitas, et ei ole dokumenti võltsinud. N.P süüdistus KarS § 299 lg 1 järgi (T.R 16.12.2004.a toimetulekutoetuse avalduse võltsimine):
1-07-14087 Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav N.P oma süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid: Tunnistaja T.R kinnitas, et ta ei ole 16.12.2004.a ega ka teistel kuupäevadel Tõstamaa Vallavalitsuselt toimetulekutoetust taotlenud ega sellele avaldusele koos lisaga allkirja pannud. Saadud 1000 krooni võis olla mingi arve tasumisena mõeldud summa, mitte toetus. Asitõendi - 16.12.2004.a T.R avaldus Tõstamaa valla sotsiaalkomisjonile - vaatlusprotokoll nr 1 /kd I tl 120-123, 135-137/ millise avalduse alusel maksti T.R-le Tõstamaa Vallavalitsuse poolt toimetulekutoetust 1000 krooni. Süüdistatav kinnitas, et ei ole dokumenti võltsinud. N.P süüdistus KarS § 299 lg 1 järgi (M.L 01.12.2005.a sotsiaaltoetuse avalduse võtsimine): Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav N.P oma süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid. M.L ütlused, kelle sõnul ei ole ta Tõstamaa Vallavalitsuselt täiendavat sotsiaaltoetust taotlenud ega 1500 krooni saanud, samuti on ta kinnitanud et taotlusel ei ole tema allkiri, kuigi tunnistas, et mäletab viimati toodud puude kohta paberi täitmist koos N.P-ga. Asitõendi - 01.12.2005.a M.L sotsiaaltoetuse avaldus Tõstamaa Vallavalitsusele vaatlusprotokoll nr 1 /kd I tl 120-123, 138-140/. Nimetatud avalduse alusel maksti Tõstamaa Vallavalitsuse poolt kassasse M.L-le täiendavat sotsiaaltoetust 1500 krooni. Kriminaalasjas on uuritud nimetatud dokumenti ning selleks on Tõstamaa Vallavalitsuse kassa väljamineku order nr 501 ning kus on nii M.L allkiri, kui ka omakäeliselt sõnadega välja kirjutatud summa 1500 krooni /kd II tl 183, kd IV tl 62/. Süüdistatav kinnitas, et ei ole dokumenti võltsinud. N.P süüdistus KarS § 299 lg 1 järgi (M.L 16.02.2006.a sotsiaaltoetuse avalduse võltsimine): Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav N.P oma süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid: M.L seletas kohtule, et ei ole 16.02.2006.a Tõstamaa Vallavalitsuselt sotsiaaltoetust küttepuude muretsemiseks taotlenud, seda taotlust allkirjastanud, samuti ei ole ta 1250 krooni ega ka küttepuid saanud. Asitõendi - 16.02..2006.a M.L sotsiaaltoetuse avaldus Tõstamaa Vallavalitsusele vaatlusprotokoll nr 1 /kd I tl 120-123, 142/, mille alusel on välja makstud 1250 krooni. Süüdistatav kinnitas, et ei ole dokumenti võltsinud. N.P süüdistus KarS § 299 lg 1 järgi (M.L palgalehe võltsimine): Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav N.P oma süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid. Tunnistaja M.L kinnitas nimetatud dokumenti nähes, et ei tea sellisest dokumendist midagi ja
1-07-14087 sellel ei ole tema allkiri. Asitõendi - novembri palgalehe - vaatlusprotokoll nr 1 /kd I tl 120-123, 141/ kinnitab nimetatud dokumendi olemasolu vallavalitsuse ametlike dokumentide seas. 27.12.2005.a läbiotsimisprotokoll, millise käigus leiti ja võeti ära Tõstamaa Vallavalitsusest muuhulgas valgete kaantega kaust „toimetulekutoetuste väljamaks 2004.a“, mille vahel oli originaaldokument - palgaleht november, väljamaks U.S arvelt /kd I tl 40-41/. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse 21.11.2006.a ekspertiisiakt nr DK-0352-06/5661 /kd I tl 162-168/ ekspert on avaldanud arvamust, et tõenäoliselt on allkiri kirjutatud N.P poolt. N.P seletas, et palgaleht oli mustandina toimetulekutoetuste väljamaksmise kaustas. Saaja koha peale olevat ta kirjutanud „L puud“. See ei ole ametlik dokument, vaid oma töös kasutatav abipaber. Kõik toetuste väljamaksu lehed tehakse arvutiprogrammis SIS, mitte käsitsi kirjutatuna. Süüdistatav kinnitas, et ei ole tegemist võltsimisega. N.P süüdistus KarS §-de 22 lg 2 ja 344 lg 1 järgi (T.R kihutamine dokumendi võltsimisele) Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav N.P oma süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid. Tunnistaja T.R andis ütlusi selles, et täitis N.P palvel arve-kviitungi, mille kohaselt viis puid A.L-le, mis oli imelik, kuna tavaliselt kirjutati saajaks Vallavalitsus. Arve kirjutati tagantjärele vallavalitsuses N.P juures, kuna N.P ütles, et tal on üks arve puudu. Tegelikkuses ei olnud ta sellele aadressile puid viinud. T.R poolt võltsitud arve-kviitung, 09.10.2004.a /kd II tl 48/, milline on esitatud ametliku dokumendina vallavalitsusele. Tunnistaja A.L ütlused kohtus kinnitasid, et ta nimetatud puid kunagi ei saanud. N.P andis ütlusi selle kohta, et A.L-le viidi puud tema elukohta, kuid naine oli vahepeal ära kolinud, selle tõttu ei tea viimane midagi sellest. Prokurör palus U.S süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 3 järgi ning karistada 2 aastase vangistusega, ning arvestades asjaolu, et süüdistatava poolt toime pandud kihutamised ehk osavõtja teod neelduvad täideviijana toime pandud tegudes, siis samuti palus Reet rand süüdi tunnistada KarS § 344 lg 1 järgi ning karistada 6 kuulise vangistusega, ja samuti KarS § 345 lg 1 järgi ning karistada 6 kuulise vangistusega. KarS § 63 lg 2 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 kohaselt arvestades süüdlase isikut ja toimepandud tegu, täielikult jätta vangistus täitmisele pööramata, kui U.S ei pane 2 aasta jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid. Samuti palus prokurör N.P süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 3 järgi ning karistada 3 aastase vangistusega, KarS § 289 (alates 15.03.2007.a KarS § 291 ́1) järgi ning karistada 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega KarS § 299 lg 1 järgi ning karistada 1 aastase vangistusega ning KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2 järgi ning karistada 6 kuulise vangistusega. KarS § 63 lg 2 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust.
1-07-14087 KarS § 74 lg 1 ja 3 kohaselt arvestades süüdlase isikut ja toimepandud tegu, täielikult jätta vangistus täitmisele pööramata, kui U.S ei pane 3 aasta jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid. Süüdistatavate kaitsja palus süüdistatavad U.S ja N.P õigeks mõista KarS § 209 lg 2 p 3 järgi ja N.P KarS § 289 järgi, kuna täitmata on siinjuures üks oluline süüteo objektiivse koosseisu element – varalise kasu saamine. Kaitsja hinnangul on leidnud tõendamist, et süüdistatavad ei ole varalist kasu saanud. Pigem süüdistatavad on eksinud teo keelatuses KarS § 39 lg 1 mõttes. Samuti on süüdistatavad eksinud teo õigusvastasust välistavas asjaolus KarS § 31 lg 1 tähenduses. KarS § 344 ja § 345 käsitledes leidis kaitsja samuti, et süüdistatavad ei ole võltsimist käsitletavates süütegudes süüdi. Kõnealused dokumendid puudutasid kaupu ja teenuseid, milliseid osutati tegelikult abivajajatele.
U.S ja N.P süüdistus kelmuses KarS § 209 lg 2 p 3 ja N.P süüdistus ametiisikuna olulise kahju tekitamine KarS § 289 järgi. Süüdistus on selles, et U.S ja N.P sõlmides perekonnas hooldamise lepingud teadmisega, et alaealised lapsed M.L, M.R, M.R, M.R, H.V, K.V, R.R, S.V, V.V, R.L ei asu reaalselt U.S kasuperre elama ning esitades perekonnas hooldamise lepingud koos teiste peretoetuse taotlemiseks vajalike dokumentidega Pärnu Pensioniametile (pettuslik tegu), tekitasid viimases väära ettekujutuse, et nimetatud lapsed asuvad elama U.S kasuperre ning seega on viimane õigustatud isik saama perekonnas hooldamise lepingute alusel erinevaid toetusi, sh perekonnas hooldamisel oleva lapse toetust. Eksimuse tagajärjel tegi riik Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti kaudu varakäsutuse – kandis riigi eelarvelistest vahenditest U.S-ile riiklikud peretoetused, millisteks tal õigust ei olnud ning seega sai U.S koos N.P-ga varalist kasu, kuivõrd riik oli pettuse tulemusena välja maksnud riiklikku peretoetust kogu summas 197 100 krooni, millest lasteni jõudis 58 072.65 krooni, seega oli toimunud U.S ja N.P varalises seisus positiivne muudatus, kuivõrd neil puudus õiguslikku alus saada riiklikke peretoetusi ning nad ei kasutanud perekonnas hooldamisega kaasnevat riigi poolt makstavat perekonnas hooldamise toetust eelpool nimetatud laste hooldamiseks ega nende huvides. Kannatanu sai aga varalist kahju, kuivõrd riigi eelarvelistest vahenditest tasuti selleks mitte õigustatud isikule välja riiklike peretoetusi kogu summas 197 100 krooni. Seega U.S ja N.P, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega, panid toime KarS § 209 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatavad ja nende kaitsja ei eitanud, et lapsed vormistati N.P ja U.S-i teadmisel kasuperre ja said seega enda käsutusse kõik ettenähtud rahalised toetused, kuid seda tehti laste huvides ja samasugune praktika olevat olnud paljudes omavalitsustes. Samas leidsid süüdistatavad, et nad ei ole varalist kasu saanud – kogu raha kulutati lastele ja nende huvides. Süüdistatavad on eksinud teo keelatuses KarS § 39 lg 1 mõttes. Samuti on süüdistatavad eksinud teo õigusvastasust välistavas asjaolus KarS § 31 lg 1 tähenduses. Kohus leiab, et toimepandud süütegude analüüsimisel on oluline esmalt selgitada, kellega süüdistatavate näol tegemist on. N.P on töötanud alates 01.01.1996.a Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunikuna ning andnud ametivande, tõotades olla ustav põhiseaduslikule korrale ning täita ülesandeid kohusetundlikult ja täpselt. Lisaks kinnitas N.P , et on sotsiaalvaldkonnaga omanud
1-07-14087 kokkupuudetud juba 1994 aastast, seega kriminaalasjas käsitletud lepingute ajaks oli tema minimaalselt olemas 5 aasta kogemused. Samuti on vallavanem T.R tunnistajana andnud ütlusi selle kohta, et N.P vastutusalaks oli sotsiaalhoolekanne ning tema kohustuseks oli mh olla kursis nimetatud valdkonda reguleerivate õigusaktidega, ehk siis omada teadmisi ja pädevust asju korralda. Seda kõike kinnitab lisaks N.P ametijuhend, kus tema teenistuskohustuseks on märgitud näiteks sotsiaaltööalane nõustamine ja informeerimine uutest õigusaktidest, valdkonna materjalide ettevalmistamine ja nende esitamine, eestkoste ja hoolduse korraldamine jne. Samuti on kindlaks tehtud see, et 01.06.2000.a sõlmis Tõstamaa vallavanem T.R U.S-iga töölepingu, mille järgi asus U.S tööle Tõstamaa valla pereabilise-tugiisikuna, kelle töö sisuks oli abivajajate perede ja -vanurite abistamine ja probleemide lahendamine ning, et talle annab tööülesandeid ja kontrollib nende täitmist vahetult sotsiaalnõunik N.P . Ametijuhendi järgi on tema ülesandeks olnud näiteks abivajajate nõustamine sotsiaalsetest õigustest ja võimalustest, osaleda sotsiaalkomisjoni töös, aga ka vastutada enda poolt väljastatud informatsiooni õiguses eest. Samuti on ta läbinud sotsiaalvaldkonnaga seotult tugiisiku koolituse. Nii N.P kui ka U.S kuuluvad alates 1999.a oktoobrist Tõstamaa valla sotsiaalkomisjoni ning samal ajal on N.P Tõstamaa Vallavalitsuse liige. Kelmuse objektiivse koosseisu tunnuseks on pettus, eksimus, varakäsutus, kasu ja kahju ning millisel viisil on käsitletav U.S ja N.P käitumine grupis. Samuti kontrollitakse kas nende käitumises võis esineda KarS § 39 järgi eksimus teo keelatuses, mis välistab süü olemasolu. Kohtulikul uurimisel on saanud kinnitust asjaolu, et süüdistatavad petsid Eesti Vabariiki Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti kaudu sellega, et esitasid ajavahemikul 29.10.1999.a kuni 01.11.2005.a peretoetuste taotlemiseks vajalikud dokumendid, sh N.P kui Tõstamaa valla esindaja ning U.S kui kasupere esindaja vahel sõlmitud perekonnas hooldamise lepingud, mille sisu aga ei vastanud tegelikkusele. Süüdistatava N.P ütluste kohaselt, saatis osad avaldused koos lisadokumentidega pensioniametile tema ning paaril korral käis U.S ka ise kohal. U.S avaldused on tema täitnud ning allkirjastanud ja seejärel N.P-le üle andnud. Antud ütlusi kinnitavad ka kohtulikult uuritud kirjalikud tõendid. Seega tegutseti isikute grupina. Tegelikult ei elanud lapsed reaalselt mitte ühtegi päeva U.S kasuperes, kuigi perekonnas hooldamise teenus eeldab, et laps asub elama hooldaja juurde ja on tema ülalpidamisel. Seega U.S ja N.P teadsid algusest peale, et lapsed ei hakka kasuperes elama. Perekonnas hooldamise lepingu alusel peatab Pensioniamet peretoetuste maksmise lapsevanemale ning jätkab toetuste maksmist edaspidi U.S kontole. Kõik avaldused kui ka lepingud, mis jõudis pensioniametisse, ei vastanud tegelikkusele ning sellega pandi toime pettuslik tegu. Pettuse tagajärjel viisid süüdistatavad Pärnu Pensioniameti eksimusse nagu hakkaksid lapsed elama U.S-i kasuperes ning seega on viimane õigustatud isik saama perekonnas hooldamise lepingute alusel erinevaid toetusi nagu lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, koolitoetus jne vastavalt riiklike peretoetuste seadusele; Pensioniamet tegigi otsused U.S-ile kui taotlejale määrata peretoetused, kuna nende andmetel ta vastab riiklike peretoetuste seaduses sätestatud tingimustele. Pärnu Pensioniamet teostas varakäsutuse, kus kanti riigi eelarvelistest vahenditest U.S-ile riiklikud peretoetused, millisteks tal õigust ei olnud ning seega tekitati kahju, milline jäi aga esialgu kannatanule varjatuks, kuivõrd esines teadmine, et tegemist on vanemliku hoolitsuseta lastega, kes elavad U.S perekonnas ja seega on viimane õigustatud isik toetuste saamiseks.
1-07-14087 Süüdistatavad said süüdistuse kohaselt varalist kasu, pettes riigilt Sotsiaalkindlustuse Pärnu Pensioniameti kaudu välja riiklikud toetused kogu summas 197 100 krooni, seega oli toimunud U.S ja N.P varalises seisus positiivne muudatus, kuivõrd riik maksis neile peretoetusi, milleks õiguslik alus puudus, sest ametile esitatud perekonnas hooldamise lepingud ei vastanud tegelikkusele. On tuvastamist leidnud, et kogu summa 197 100 krooni laekus U.S-i kontole, millega oli kursis ka N.P. See raha oli U.S-i valduses, kuigi tal selleks tegelikult õigust ei olnud. Kohtulikul uurimisel leidis kinnitust tunnistajate ütluste ja kirjalike tõendite abil, et U.S-i kontole kantud summast on abivajajateni jõudnud üksnes 58072,65 krooni. Ülejäänud 139027,35 krooni osas kohtule tõendeid ei esitatud või on need paljasõnalised. Just selle summa saamisel tekkisid U.S ja N.P varalise väärtusega võimalused, mis täidabki kelmuse koosseisu ühe olulise tunnuse, kasu saamise. Nii näiteks 31.07.2000.a otsustati teha ettepanek vallavalitsusele perehoolduslepingute lõpetamiseks, mis on sõlmitud vallavalitsuse ja U.S vahel, millega viimane võttis kasuperre hooldada alaealise M.R-i. Leping otsustati lõpetada 01.08.2000.a, kuna M.R elab isa poolse vanaema juures alates veebruarist 2000.a. 01.08.2000.a andis Tõstamaa vallavanem T.R välja korralduse nr 24 selle kohta, et lõpetada alates 01.08.2000.a leping, millega U.S võttis kasuperre hooldada M.R-i. Ajavahemikul 01.11.1999.a kuni 01.08.2000.a, mil alaealise M.R hooldamiseks oli sõlmitud U.S-iga perekonnas hooldamise leping, elas M.R koos oma vanaema H.K-ga ning polnud kunagi elanud U.S peres. Samas aga maksti ajavahemikul 15.11.1999.a kuni 12.07.2000.a Pärnu Pensioniameti poolt U.S H kontole nr XXXXXXXXXX alaealise M.R-i perekonnas hooldamise lepingu alusel 9900 krooni, millisest summast ei kulutanud U.S ega N.P alaealise hooldamise peale mitte midagi. Vanaema kinnitas 1000 krooni saamist. Muid kulusid ei saanud U.S ja N.P lapse huvides teha, sest M elas hoopis XXXXXXX ning U.S puudus kokkupuude temaga. Seda, et käitusid oma huvides kasu saamise eesmärgil, näitab juba ka see, et juba veebruaris teati lapse elamisest vanaema juures, kuid alles august lõpeti leping. Seega on üksnes siit juba tuvastatav kasu saamine 8900 krooni. Kohus tuvastas samuti, et R.L elas aga kogu aeg koos oma perega ning ei ole mitte kunagi elanud U.S pere juures. Sellest, et tema alaealine poeg R.L oli paberite järgi alates märtsist kuni novembrini 2004.a kirjutatud elama U.S kasuperre, sai A.L teada alles 2004.a lõpus, mil ta käis Pärnu Pensioniametis. Samas aga maksti U.S kontole alaealise R.L perekonnas hooldamise lepingute alusel 16 350 krooni. Oluline välja tuua see, et N.P poolt on kantud 12.07.2004.a, 10.08.2004.a, 10.09.2004.a, 09.11.2004.a ning 09.12.2004.a A.L arvele 600 kooni, kuigi peretoetust oli U.S kontole laekunud neljal esimesel korral 1500 krooni ning detsembris 1650 krooni. U.S kinnitas, et tema andis N.P-le 600 krooni, et viimane teeks ülekande, N.P selgitas puudu oleva summa kohta, milleks on 4650 krooni, et andis selle A.L emale, milline väide aga kinnitust leidnud ei ole. 600 krooni, mis edasi kanti oli R.L-le määratud lapsetoetus ja üksikvanema toetus. Lisaks laekus U.S kontole R.L-ga seos peretoetus ka 08.10.2004.a, mil pere enam ei elanud Tõstamaal (nimelt on tunnistajad kinnitanud, et N.P poolt tulid toetused ülekandega siis, kui nemad elasid juba XXXXX, mis tegelikult kogu kahtluse asja õigsuses tekitasidki ja miks pere pöördud muuhulgas ka Eesti Patsientide Ühingusse) ning süüdistatavatel ei olnud temaga enam kokkupuudet, kuid ka ülekannet A-le sellest summast tehtud ei ole. Kokku laekus 2850 krooni, millest 300 krooni oli lapsetoetus, 300 krooni üksikvanema toetus ning 1200 krooni lapsehooldus tasu ning 900 krooni seotud kasulepinguga ning 150 krooni oli suure pere kvartali toetus. Seega jäi A.L-l õigustamatult saamata 1800 krooni. Samuti ei ole õigustatud peretoetuste arvelt küttepuude tasumine 3200 krooni, mis tegelikult isikuni ei jõudnud, samuti U.S kütusekulu 1397 krooni ja telefoni
1-07-14087 eest 180 krooni tasumine. Seega on summa kokku 12 277 krooni, mida tuleb vaadelda U.S kasuna. Ta ei pidanud ise kulutusi kandma, vaid tegi seda riikliku peretoetuse arvelt. Kokkuvõttes tekitasid süüdistatavad riigile Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti kaudu varalise kahju, milliseks summaks nimetati kannatanu poolt 139027,35 krooni. Vastavalt Riiklike peretoetuste seaduse §-ile 30 lg 1 on riigil õigus nõuda toetuste saajalt teadliku valeandmete esitamise ilmnemisel peretoetusteks enammakstud summad tagasi. Süüdistus on esitatud grupile, mis tähendab sisuliselt kaastäideviimist. Mõlemad süüdistatavad valitsesid tegu ning mõlemast sõltus süüteokoosseisu realiseerimine. Nende mõlema teopanus koos täidab süütekooseisu ehk mõlema osalus oli selline, et tulemuseks sai ühtne tervik ning mõlema osalus oli ka oluline, kuna sellest sõltus süüteo täideviimine. Vaid koos oli neil võimalik sõlmida leping, vaid koos varjates ja hoides segaduses kõiki lapsi ja nende vanemaid, aga ühiselt kasutada ära ka sotsiaalkomisjoni liikmete ning valla valituse liikmete teadmatust, said nad selle teo toime panna. Tuvastatud on ka subjektiivse kooseisuna tahtlus. Tõendamist on leidnud, et neid lepinguid vormistati ning vale andmed esitati pensioniametile just selleks, et saada kätte lastetoetus, siis süüdistatavad on teo toime pannud kavatsetult, sest nende eesmärgiks oli süütekoosseisule vastava asjaolu teostamine ja nad teadsid, et see ka saabub, ehk nad saavad riigilt raha kelmuse toimepanemisel. Seega U.S ja N.P kaastäideviijatena ühiselt ja kooskõlastatult kannatanul tõe moonutamisega väärkujutluse eesmärgiga saada varalist kasu ning on toime pannud KarS § 209 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti on süüdistus esitatud selles, et N.P , ametiisikuna oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamisega ning sellega olulise kahju tekitamisega teise isiku seadusega kaitstud õigustele ja huvidele, pani toime KarS § 289 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus tegi kindlaks, et N.P oli Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunik, kes täites Tõstamaa Vallavalitsuse poolt antud pädevuse piires kohaliku omavalitsuse järelevalve- ja juhtimisülesandeid ning korraldades varaliste väärtuste liikumist, olles seega ametiisik KarS § 288 lg 1 mõttes ning kes ametijuhendi järgi juhib ning reguleerib kogu sotsiaalhoolekandeala puudutavat tegevust, kasutades ära oma ametiseisundit, sõlmis 29.10.1999.a, 31.07.2000.a, 25.10.2000.a, 01.11.2001.a, 12.11.2002.a, 18.11.2003.a ning 11.10.2004.a perekonnas hooldamise lepingud, olles samal ajal teadlik, et ükski alaealine laps ei asu reaalselt elama U.S kasuperre, kuigi SHKS § 15 lg 1 järgi on hooldamine perekonnas isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. SHKS § 15 lg 2 sätestab, et hooldamine perekonnas toimub valla- või linnavalitsuse ja hooldamisele võtja vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel. Kuni 01.01.2002.a kehtinud SHKS § 33 lg 1 redaktsiooni järgi oli vastavalt oma pädevusele Tõstamaa Vallavalituse sotsiaalnõunikul N.P õigus sõlmida vallavalituse nimel perekonnas hooldamise lepinguid, kuid alates 01.01.2002.a-st, mil nimetatud säte muutus, omas perekonnas hooldamise lepingute sõlmimise õigust üksnes Tõstamaa Vallavalitsuse poolt volitatud isik. Sellele vaatamata jätkas N.P ilma selleks pädevust omamata, st ilma Tõstamaa vallavanema poolt antud volitust sisaldava korralduseta, perekonnas hooldamise lepingute sõlmimist. Seega sõlmides 12.11.2002.a, 18.11.2003.a ning 11.10.2004.a M.R ja M.R perekonnas hooldamise lepingud, ei omanud N.P selleks Tõstamaa vallavanema vastavaid korraldusi, mistõttu ületas sotsiaalnõunik N.P peale 01.01.2002.a perekonnas hooldamise lepingute sõlmimist talle selleks antud pädevust. Kohus tegi kindlaks et, N.P, olles sõlminud U.S-iga eeltoodud laste perekonnas hooldamise lepingud, mille alusel sai viimane riigilt Sotsiaalkindlustusameti kaudu igakuiselt enda arveldusarvetele laste hooldamiseks ja kasvatamiseks ettenähtud toetusi, ei korraldanud
1-07-14087 laste üleandmist U.S perekonda, samuti ei teavitanud alaealisi lapsi ning nende vanemaid laste suhtes sõlmitud perekonnas hooldamise lepingute olemasolust, kuigi SHKS § 34 järgi tehakse otsus asjaosalisele isikule teatavaks isiku vanust ja arengutaset arvestaval ja talle arusaadaval viisil. Kohus tuvastas samuti, et N.P, olles teadlik, et alaealised lapsed ei elanud reaalselt U.S peres ning et viimane ei täitnud sõlmitud lepingute tingimusi, ei tühistanud eelnevalt tema poolt sõlmitud perekonnas hooldamise lepinguid ega edastanud temale teadaolevat informatsiooni lepingute ebakorrektse täitmise kohta Tõstamaa Vallavalitsusele, rikkudes sellega Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunikuna talle antud pädevust, kuivõrd ta ei järginud enda ametijuhendi punkte 3.5, 3.6, 3.7, 3.8, 3.11 ja 3.16 ning kasutas eeltoodud perekonnas hooldamise lepingute sõlmimisel ja järelevalve teostamisel ebaseaduslikult ära oma ametiseisundit. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 1 sätestab, et oluline on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. 2005. aastal, kui kuritegu avastati oli kehtiv palga alammäär 2690 krooni (oluline kahju 26900.-), seega tuleb lugeda vastav kvalifitseeriv tunnus täidetuks antud kuriteo juures. Kohtulikult uuritud tõenditele tuginedes ei kasutanud N.P ja U.S eeltoodud isikute eest Sotsiaalkindlustusameti kaudu igakuiselt U.S arveldusarvetele laekuvaid toetusi laste hooldamiseks ja kasvatamiseks, vaid kulutasid toetusi selleks mitte ettenähtud otstarbeks, omal äranägemisel ja omakasulikult, millise käitumisega tekitas M.R'i, M.R'i, M.L'i, M.R'i, K.V ja H.V seadusega kaitstud õigustele olulise kahju kokku summas 145 050 krooni, millise summa moodustab Sotsiaalkindlustusametilt eelpool nimetatud laste perekonnas hooldamise lepingute alusel U.S H arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX (laekumised ajavahemikul oktoober 1999.a – detsember 2003.a) ning SEÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX (laekumised ajavahemikul jaanuar 2004.a kuni oktoober 2005.a) igakuiselt makstud toetused, mis olid mõeldud alaealiste U.S perekonnas hooldamiseks. KarS § 5 lg 1 kohaselt mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi ning seega on eeltoodu põhjal alust süüdistada N.P KarS § 289 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb ametiisiku poolt oma ametiseisundi ebaseaduslikus ärakasutamises ning sellega olulise kahju tekitamises teise isiku seadusega kaitstud õigustele. Kuigi alates 15.03.2007.a on nimetatud säte kehtetu, ei ole N.P-le etteheidetav tegu dekriminaliseerunud, vaid talle omistatav tegu on jätkuvalt karistatav KarS § 2911 järgi. Kaitsja tõstatas kohtu ees teo õigusvastasust välistava asjaoluna KarS § 31 lg 1 toodud põhimõtte, mille kohaselt tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Antud juhul peab seaduseandja silmis olukorda, kus isik ekslikult arvab, et tegutseb õigustava asjaolu tingimustes, kuivõrd isik peab ekslikult oma tegu selles olukorras lubatavaks. Kohtu hinnangul ei ole käesolev säte kohaldatav ainuüksi juba selle tõttu, et tuvastamist leidis asjaolu, et isikud said teo toimepanemisest pettuslikult varalist kasu. Ei ole ühtki õigustust isiku teole, kes kasutab kannatanu, e. riigi vara - raha mittesihipäraselt ja lõppkokkuvõttes omastab suure osa sellest. Kaitsja hinnangul, pidades silmas oma kaitsealuseid, puudub KarS § 39 lg 1 järgi süü, kui isik ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Kriminaalmenetluses me eeldame, et isik teab ühiskonnas kehtivaid käitumiseeskirju, olgu need siis õigusnormid või muud inimese käitumist reguleerivad sotsiaalsed normid. Norme teades teab ka inimene selles sisalduvat keeldu. Süüdistatavad pikaajalise töökogemusega isikud ja kohus välistab võimaluse, et nad ei tunne oma valdkonda reguleerivaid õigusakte, sest seda pädevust eeldab juba nende tööle võtmine. Samuti ei saanud nad olla eksimuses selles osas, et valeavalduste esitamine ja ebaõigete
1-07-14087 kasuperelepingute esitamine ei ole õigusnormidega vastuolus. Avalduses on sellekohane viide ja hoiatus, ning sellega tutvumise kohta on U.S andud allkirja. Antud juhul aga ei ole tuvastatud, et süüdistatavad oleks olnud eksimuses. Tõendite põhjal on võimalik anda hinnang sellele, et nad olid teadlikud perekonna hooldamise juhendist ja seal sisalduvatest nõuetest, tegemist oli nende igapäevase tööga, mille eest nad olid kohustatud ka vastutama. Seega ei ole süüdistavate käitumises tuvastatav nende poolne eksimus teo keelatuses, nad on toimepannud õigusvastased teod, mis vastavad seaduses sätestatud süüteokooseisule ning nende käitumises ei ole tuvastatud teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavaid asjaolusid. KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb tõendite hindamisel nende kogumis asetada erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel saadud järeldustest tekib kohtu siseveendumus, mille alusel omistab kohus antud asjaoludel ühele tõendile suurema kaalu kui teisele. Sama kehtib ka situatsioonides, milles objektiivse tõe väljaselgitamine on seatud nö sõna-sõna vastu sõltuvusse asjaosaliste ütlustest. Kaaluda tuleb kõiki asjaolusid, motiive, eesmärke, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu ning anda neile üldhinnang e teisisõnu - hinnata argumente kogumis (RK 31-1-94-04). Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste üldisesse kulgu. Seejuures tuleb arvestada isikule inkrimineeritava süüteo liiki ja vastava kuritegeliku käitumise kriminoloogilist eripära (RK 3-1-1-16-04). Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (RK nr 3-1-1-88-06). Kohtu hinnangul kattuvad kannatanu esindaja ütlused ja tunnistajate ütlused aga ka muud tõendid sündmusega seonduvas olulises teabes piisavalt täpselt ja on süüdistuse kohtulikul uurimisel taastatud faktiliste asjaolude ahelas loogilises seoses, millest tulenevalt ei teki kohtul kõrvaldamata kahtlust nende ütluste tõepärasuses. Samas nende tõenditega on ümber lükatud N.P ja U.S-i seletused, mis on paljasõnalised, ennastõigustavad ja kantud soovist vabaneda vastutusest toimepandud kuriteo eest. U.S-i süüdistus dokumendi võltsimises ja kasutamises KarS § 344 lg 1 ja § 345 järgi . N.P süüdistus ametiisikuna dokumendi võltsimises § 299 lg 1 järgi ja dokumendi võltsimisele kihutamises KarS § 22 lg 2 ja § 344 lg 1 järgi. KarS § 344 lg 1 ja § 345 aga ka § 299 lg 1 sisalduvate süüteokoosseisudega kaitstav õigushüve on dokumendi puutumatus, selle kaudu aga dokumendiga seotud õiguskäibe valdkond. KarS § 22 lg 2 - § 344 lg 1 objektiivne süüteokoosseis seisneb võltsimises, kusjuures võltsitud dokument peab olema kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks. Dokument on akt, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et U.S kihutas dokumendi võltsimisele T kaupluse juhatajat L.L ja müüjat S.H, mis seisnes selles, et viimane kirjutas välja U.S-i poolt antud blankettidele erinevaid andmeid kaupade ostmise kohta. Kohtus üle kuulatud tunnistajad L, H aga ka PM töötaja P kinnitasid, et käsiteldavad dokumendid ei vastanud sisult ja vormilt nõuetele, samuti ei käideldud neid reeglitepäraselt. Samas kinnitasid tunnistajad, et arve/saateleht on dokument, mille alusel on võimalik võtta õigusi. Tunnistajate sõnul panid nad teo toime ainult U.S-i pealekäimisel, milliste ütlustega on tõendatud, et U.S oli kuriteole kihutaja.
1-07-14087 Kohtus leidis tõendust ka U.S-i poolt SA kviitungi võltsimine, kuivõrd tunnistaja A.A kinnitusel ei vastanud nimetatud dokument sisult ja vormilt nõuetele, samuti ei järgitud selle puhul raamatupidamiseeskirju. Kohus tegi kindlaks, et nimetatud võltsitud dokumendid olid kohased õiguste omandamiseks ja kohustustest vabanemiseks, eelkõige looma kujutluse, et riigi raha on kasutatud seaduslikult. Antud kuritegude puhul on tõendamist leidnud, et U.S ühelt poolt kihutas dokumendi võltsimisele, teiselt poolt aga ka ise võltsis dokumente eesmärgiga õigustada oma pettuslikul teel saadud raha kulutamist. Kuivõrd kuriteole, dokumendi võltsimisele, kihutamine on hõlmatud U.S-i poolt teise kuriteo, dokumendi võltsimisega, siis tuleb tema poolt toime pandud kuritegu kvalifitseerida KarS § 344 lg 1 järgi, e. teisisõnu dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisena. N.P süüdistus KarS § 299 lg 1 järgi, e. ametialase võltsimise süüteokoosseis kujutab endast võltsimise (§ 344) erinormi, mida eristab võltsimise üldkoosseisust subjekt, s.o. ametiisik. Käsitledes isiku süüdistust KarS § 289 tuvastas kohus, et N.P on ametiisik, seega ei pea kohus vajalikuks korrata üle antud põhjendusi. Kohuslikul arutamise tulemusel loeb kohus tuvastatuks asjaolu, et uuritud dokumendid osutusid sisult ja andmetelt tegelikkusele mittevastavaks, s.o. võltsituks. Tegemist on nn. intellektuaalse võltsimisega, kus selleks õigustatud isik kannab dokumenti sellised andmed, mis oma sisult ei ole õiged, kuid dokument ise on vormilt autentne. Siinkohal kohus nõustub N.P seisukohaga, et M.L palgaleht ei ole autentne dokument, kuna see ei vasta palgalehe kehtivatele vorminõuetele. Selle tõttu kohus vabastab ta nimetatud dokumendi võltsimissüüditusest. Ülejäänud dokumentide osas tunnistajad A.L, T.R, M.T, M.L kinnitasid kohtus, et nemad ei ole nimetatud dokumente ise koostanud, saanud ega osutanud neis märgitud teenuseid. N.P ise eitas, et koostas, e. võltsis nimetatud dokumendid. Samas on selline väide paljasõnaline ja ennastõigustav. Kohus tegi kindlaks, et kõik võltsitud dokumendid asusid Tõstamaa Vallavalitsuse poolt peetavates ametlikes toimikutes, seega omasid dokumendile omast mõjujõudu. Süüdistatav ise aga ka tunnistajad H.T, E.V, R.A, T.R kinnitasid, et N.P oli ametiisik Tõstamaa vallas, kellel oli ainsana tööülesannetest lähtuvalt volitused abivajajate abistamise ja s.h. dokumentide korraldamiseks. Nimetatud dokumentide läbi lootis N.P omandada õiguse tõendada abivajajatele mõeldud rahasummade kasutamise seaduslikkust. Süüdistatav ei toonud end kaitstes välja ühtki isikut, kes nimetatud võltsitud dokumendid teiste tema poolt peetavate dokumentide hulka asetas. Süüdistatav ise ei taotlenud täiendavate tunnistajate ülekuulamist kohtus ega esitanud muid kirjalikke tõendeid. Sellise väite esitamisega valis süüdistav endale aktiivse kaitsetaktika. RK lahendi nr 3-1-1104-05 kohaselt peab süüdistav juhul, kui otsustab end kaitsta aktiivselt, ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks. Kui end aktiivselt kaitsev kohtualune jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada kohtualuse kasuks (vt ka RK 3-1-1-112-99). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et loetletud dokumendid (v.a. M.L palgaleht) on võltsitud süüdistatava poolt. Seega on süüdistus KarS § 299 lg 1 järgi õigesti kvalifitseeritud ja õigesti süüdistatavale omistatud. Kohus tegi ka tunnistaja R ütlustele ja dokumendi vaatlusele tuginedes, ja kindlaks, et N.P kihutas T.R-i dokumendi võltsimisele, milline tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 22 lg 2 ja § 344 lg 1 järgi. Hinnanud tõendeid kogumis asus kohus seisukohale, et N.P poolt toime pandud teod on õigesti kvalifitseeritud ja õigesti inkrimineeritud.
1-07-14087 Subjektiivsest küljest eeldavad antud kuriteod tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste osas. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. N.P soovis dokumente võltsides omandada õigusi, e. teisisõnu tõendada olematuid kulutusi, seega pani süüteod toime otsese tahtlusega. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatavate poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatavad N.P ja U.S on täiealised ja teo toimepanemise ajal võimelised aru saama oma teo keelatusest.
KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud inimese kui indiviidi ja ühiskondliku olendi, aga ka korrastatud ja turvalise ühiskondliku elukorralduse tervikuna, eksisteerimise seisukohast oluliste ja tähenduslike reaalsete aspektide kaitsmisele. Süüdimõistva kohtuotsuse raames tehtav karistusotsustus peab andma adekvaatse hinnangu süüdistatavale etteheidetavale teole ühiskonnas aktsepteeritud õigushüvede väärtusmastaabis ning motiveerima süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku ehk sotsiaalsete väärtuste, millest formeerub õiguskord, järgimisele ning enda tegevusega teiste isikute elu, tervise ja vara mitteohustamisele tulevikus. Seega on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. U.S on varem süütegude eest karistamata, tema karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Temale liitkaristuse mõistmisel tuleb aluseks võtta raskeima kuriteo KarS § 209 lg 2 p 3 sanktsioonis toodud karistusmäär, ühe- kuni viieaastane vangistus. Mõistetavad karistused KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi tuleb lugeda kaetuks raskeima karistusega. Karistusaja pikkus ei tohi kohtu hinnangul minna üle raskeima karistuse sanktsiooni keskmise määra.
1-07-14087 Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab kohus, et karistuse võib KarS § 73 lg 1 alusel jätta tingimuslikult kohaldamata ja peab võimalikuks isikule katseajaks kontrollkohustusi mitte panna. Katseaja pikkuseks määrab kohus seaduses toodud miinimumi, mis on kolm aastat. N.P on samuti varem süütegude eest karistamata, tema karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Temale liitkaristuse mõistmisel tuleb aluseks võtta raskeima kuriteo KarS § 209 lg 2 p 3 sanktsioonis toodud karistusmäär, ühe- kuni viieaastane vangistus. KarS § 289 sanktsioon näeb ette karistusaja maksimumpikkuseks viis aastat, ometigi seal on alternatiivina olemas võimalus kohaldada rahalist karistust. N.P-le karistust mõistes leiab kohus, et isik on toime pannud ühe teo, mis vastab kahele erinevale süüteokoosseisule, s.o. kelmuse (KarS § 209 lg 2 p 3) ja ametiseisundi kuritarvitamise (KarS § 289). KarS § 63 lg 1 alusel tuleb sellisel juhul mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Mõistetavad karistused KarS § 299 lg 1 ja KarS § 22 lg 2- § 344 järgi tuleb lugeda kaetuks raskeima karistusega. Kohtu hinnangul oli N.P ametiisik ja omas selle tõttu suuremat kompetentsi ja vastutust oma haldusalas, tema oli ka toimepandu ideoloog. Karistusaja pikkus temale peab mõistetama üle raskeima karistuse sanktsiooni keskmise määra. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab kohus, et karistuse võib KarS § 73 lg 1 alusel jätta tingimuslikult kohaldamata ja peab võimalikuks isikule katseajaks kontrollkohustusi mitte panna. Katseaja pikkuseks määrab kohus seaduses toodud miinimumi, mis on kolm aastat.
Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb N.P-lt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 5 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 6525 krooni, käekirjaekspertiisi tasu 3060 krooni, toimiku koopia tegemise 7 krooni. U.S-ilt kuulub sissenõudmisele KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 5 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 6525 krooni ja toimiku koopia tegemise kulu 828,80 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tuleb U.S-ilt ja N.P-lt solidaarselt välja mõista riigituludesse tunnistajatele hüvitatud sõidukulu 585 krooni.
Asitõendiks tunnistatud Tõstamaa Vallavalitsuse originaaldokumendid (täpne dokumentide loetelu kd I tl 50-52) tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Tõstamaa Vallavalitsusele. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb S kaupluse 2004/2005.a võlavihik kui väheväärtuslik, hävitada. Asitõendiks tunnistatud U.S-i 2002.a, 2003.a ja 2004.a kalendermärkmik ning kalendermärkmiku vahel olev A4 formaadis paberileht tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb neli disketti: - SEÜ diskett TDK, millele on salvestatud Tõstamaa Vallavalitsuse kuue arvelduskonto väljavõtted); - H diskett Fujifilm, millele on salvestatud U.S-ina arvelduskontode nr
1-07-14087 XXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX, K.R arvelduskonto nr XXXXXXXXXX ning N.P arvelduskonto nr XXXXXXXXXX ja limiidikonto nr XXXXXXXXXXXX väljavõtted alates 01.10.1999.a-10.11.2005.a; - SEÜ diskett TDK, millele on salvestatud U.S-ina arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXX ning N.P arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX ja kaardikonto nr XXXXXXXXXXXXXX väljavõtted ajavahemikul 01.10.1999.a16.11.2005.a; - H diskett Fujifilm, millele on salvestatud O.T arvelduskonto nr XXXXXXXXXX (ei oma kriminaalasjas tõenduslikku tähendust), L.R arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX ning M.R arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX väljavõtted, jätta kriminaalasja juurde.
VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda VÕS § 65 lg 1 kohaselt kohustuse täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt. KrMS § 310 lg 1 sätestab kohtu kohustuse süüdimõistva kohtuotsuse korral teha otsus tsiviilhagi kohta. Asja kohtuliku uurimisega on kindlaks tehtud, et N.P ja U.S on kuriteos süüdi, süüteo panid nad toime ühiselt. Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti poolt esitati kohtueelses menetluses tsiviilhagi summas 197100 krooni. Kohtus aga ka juba kohtueelses menetluses selgus, et süüdlased ei omastanud mitte kogu riigiraha, vaid osa sellest. Kogu vaadeldav periood näeb välja alljärgnev: 1)
15.11.1999.a maksti U.S-ile 2475 krooni-s.o M.R eest lapsetoetust 300 kr, üksi last kasvatava ema toetus 150 kr ja eestkostja toetus 300 kr, seega kokku M.R eest 750 krooni; - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - M.L eest lapsetoetust 225 kr, eestkostja toetust 300 krooni, seega kokku M.L eest 525 krooni; seega kokku omastasd U.S ja N.P oktoobris 1999.a Pärnu Pensioniametilt M.R, M.R, M.R ning M.L eest toetusi sammas 2475 krooni. -
2)
10.12.1999.a maksti U.S-ile 2475 krooni- s.o - M.R eest lapsetoetust 300 kr, üksi last kasvatava ema toetus 150 kr ja eestkostja toetus 300 kr, seega kokku M.R eest 750 krooni; - M.R eest lapsetoetust 300 kr, eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr, - M.L eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 krooni, seega kokku M.L eest 525 krooni; seega kokku omastasid U.S ja N.P detsembris 1999.a Pärnu Pensioniametilt M.L, M.R, M.R ning M.L eest toetusi sammas 2475 krooni. 3)
-
12.01.2000.a maksti U.S-ile 2925 krooni- s.o M.R eest lapsetoetust 300 kr, üksi last kasvatava ema toetus 300 kr, eestkostja toetus 300 kr ja lapsehooldustasu 300 kr, seega kokku M.Reest 1200 krooni; M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr;
1-07-14087 -
M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; M.L eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 krooni, seega kokku M.L eest 525 krooni; seega kokku omastasid U.S ja N.P jaanuaris 2000.a Pärnu Pensioniametilt M.L, M.R, M.R ning M.L eest toetusi summas 2925 krooni. 4)
11.02.2000.a maksti U.S-ile 2925 krooni- s.o M.L eest lapsetoetust 300 kr, üksi last kasvatava ema toetus 300 kr, eestkostja toetus 300 kr ja lapsehooldustasu 300 kr, seega kokku M.L eest 1200 krooni; - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - M.L eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 krooni, seega kokku M.L eest 525 krooni; seega kokku omastasid U.S ja N.P veebruaris 2000.a Pärnu Pensioniametilt M.R, M.R, M.R ning M.L eest toetusi summas 2925 krooni. -
5)
13.03.2000.a maksti U.S-ile 2925 krooni- s.o - M.R eest lapsetoetust 300 kr, üksi last kasvatava ema toetus 300 kr, eestkostja toetus 300 kr ja lapsehooldustasu 300 kr, seega kokku M.R eest 1200 krooni; - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - M.L eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 krooni, seega kokku M.L eest 525 krooni; seega kokku omastasid U.S ja N.P märtsis 2000.a Pärnu Pensioniametilt M.R, M.R, M.R ning M.L eest toetusi summas 2925 krooni. 6)
14.04.2000.a maksti U.S-ile 2925 krooni- s.o M.R eest lapsetoetust 300 kr, üksi last kasvatava ema toetus 300 kr, eestkostja toetus 300 kr ja lapsehooldustasu 300 kr, seega kokku M.R eest 1200 krooni; - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr, - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - M.L eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 krooni, seega kokku M.L eest 525 krooni; seega kokku omastasid U.S ja N.P aprillis 2000.a Pärnu Pensioniametilt M.R, M.R, M.R ning M.L eest toetusi summas 2925 krooni. 7)
-
11.05.2000.a maksti U.S-ile 2925 krooni- s.o M.R eest lapsetoetust 300 kr, üksi last kasvatava ema toetus 300 kr, eestkostja toetus 300 kr ja lapsehooldustasu 300 kr, seega kokku M.R eest 1200 krooni; - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr, - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - M.L eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 krooni, seega kokku M.L eest 525 krooni; seega kokku omastasid U.S ja N.P mais 2000.a Pärnu Pensioniametilt M.R, M.R, M.R ning M.L eest toetusi summas 2925 krooni. 8)
-
-
12.06.2000.a maksti U.S-ile 2925 krooni- s.o M.R eest lapsetoetust 300 kr, üksi last kasvatava ema toetus 300 kr, eestkostja toetus 300 kr ja lapsehooldustasu 300 kr, seega kokku M.R eest 1200 krooni; M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr,
1-07-14087 -
M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; M.L eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 krooni, seega kokku M.L eest 525 krooni; seega kokku omastasid U.S ja N.P juunis 2000.a Pärnu Pensioniametilt M.R, M.R, M.R ning M.L eest toetusi summas 2925 krooni. 9) 12.07.2000.a maksti U.S-ile 2775 krooni- s.o M.R eest lapsetoetust 300 kr, üksi last kasvatava ema toetus 300 kr, eestkostja toetus 300 kr ja lapsehooldustasu 300 kr, seega kokku M.R eest 1200 krooni; - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr, - M.R eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 525 kr; - M.L eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 300 krooni, seega kokku M.L eest 450 krooni; seega kokku omastasid U.S ja N.P juulis 2000.a Pärnu Pensioniametilt M.R, M.R, M.R ning M.L eest toetusi summas 2775 krooni. 10)
11.08.2000.a maksti U.S-ile 3975 krooni- s.o - M.R eest lapsetoetust 300 kr, eestkostja toetust 300 kr ja koolitoetust 450 kr, seega kokku M.R eest 1050 kr; - M.R eest lapsetoetust 300 kr, eestkostja toetust 300 kr ja koolitoetust 450 kr, seega kokku M.R eest 1050 kr; - H.V eest lapsetoetust 225 kr, eestkostja toetust 300 kr ja koolitoetust 450 kr, seega kokku H.V eest 975 krooni; - K.V eest lapsetoetust 150 kr, eestkostja toetust 300 kr ja koolitoetust 450 kr, seega kokku K.V eest 900 krooni; 18.08.2000.a kandis U.S enda H arveldusarvelt nr XXXXXXXXXX H.V isa A.V EÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX lastetoetuse 975 krooni; 14.08.2000.a kandis U.S enda H arveldusarvelt nr XXXXXXXXXXX K.V õe S.P H arveldusarvele nr XXXXXXXXXX lastetoetuse 900 krooni; seega augustis 2000.a omastasid U.S Ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.R eest toetusi summas 1050 krooni ning M.R eest toetusi summas 1050 krooni, kokku 2100 krooni. 11)
13.09.2000.a maksti U.S-ile 2175 krooni-s.o - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, eega kokku M.R eest 600 kr; - H.V eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku H.V eest 525 krooni; - K.V eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku K.V eest 450 krooni; 2000.a septembris andis U.S M.R-le 300 krooni sularahas; seega septembris 2000.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.R eest toetusi summas 600 krooni, M.R eest toetusi summas 300 krooni, H.V eest toetusi summas 525 krooni ning K.V eest toetusi summas 450 krooni, kokku 1875 krooni. 12)
-
13.10.2000.a maksti U.S-ile 2175 krooni- s.o M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr;
1-07-14087 -
H.V eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku H.V eest 525 krooni; - K.V eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja loetust 300 kr, seega kokku K.V eest 450 krooni; 2000.a oktoobris andis U.S M.R-le 300 krooni sularahas; 18.10.2000.a kandis U.S enda SEÜ arveldusarvelt nr XXXXXXXXXXXXXX H.V isa A.V SEÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX lastetoetuse 525 krooni; seega oktoobris 2000.a omastasid U.S Ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.R eest toetusi summas 600 krooni, M.R eest toetusi summas 300 krooni ning K.V eest toetusi summas 450 krooni, kokku 1350 krooni. 13)
13.11.2000.a maksti U.S-ile 1575 krooni- s.o - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - M.R eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 525 kr; - K.V eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku K.V eest 450 krooni; 2000.a novembris andis U.S M.R-le 300 krooni sularahas; seega novembris 2000.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.R eest toetusi summas 600 krooni, M.R eest toetusi summas 225 krooni ning K.V eest toetusi summas 450 krooni, kokku 1275 krooni. 14)
13.12.2000.a maksti U.S-ile 1575 krooni-s.o M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - M.R eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 525 kr; - K.V eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku K.V eest 450 krooni; 2000.a detsembris andis U.S M.R-le 300 krooni sularahas; 15.12.2000.a kandis U.S enda H arveldusarvelt nr XXXXXXXXXXX K.V õe S.P H arveldusarvele nr XXXXXXXXXX lasterahana 450 krooni; seega detsembris 2000.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.R eest toetusi summas 600 krooni ning M.R eest toetusi summas 225 krooni, kokku 825 krooni. -
15)
12.01.2001.a maksti U.S-ile 1575 krooni-s.o - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - M.R eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 525 kr; - K.V eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku K.V eest 450 krooni; 2001.a jaanuaris andis U.S M.R-le 300 krooni sularahas; 19.01.2001.a kandis N.P enda H arveldusarvelt nr XXXXXXXXXX K.V isa A.V SEÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX K.V lastetoetuse 450 krooni; seega jaanuaris 2001.a omastasid U.S Ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.R eest toetusi summas 600 krooni ning M.R eest toetusi summas 225 krooni, kokku 825 krooni. 16)
13.02.2001.a maksti U.S-ile 1575 krooni- s.o
1-07-14087 -
M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - M.R eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 525 kr; - K.V eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku K.V eest 450 krooni; 2001.a veebruaris andis U.S M.R-le 300 krooni sularahas; seega veebruaris 2001.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.R eest toetusi summas 600 krooni, M.R eest toetusi summas 225 krooni ning K.V eest toetusi summas 450 krooni, kokku 1275 krooni. 17)
13.03.2001.a maksti U.S-ile 1575 krooni- s.o M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - M.R eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 525 kr; - K.V eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku K.V eest 450 krooni; 2001.a märtsis andis U.S M.R-le 300 krooni sularahas; seega märtsis 2001.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.R eest toetusi summas 600 krooni, M.R eest toetusi summas 225 krooni ning K.V eest toetusi suminas 450 krooni, kokku 1275 krooni. -
18)12.04.2001.a maksti U.S-ile 450 krooni- s.o - R.R eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostel oleva lapse toetust 300 kr, seega kokku R.R eest 450 kr; 19)12.04.2001.a maksti U.S-ile 2175 krooni- s.o - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - K.V eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku K.V eest 525 krooni; - R.R eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku R.R eest 450 kr; 2001.a aprillis andis U.S M.R-le 300 krooni sularahas; seega aprillis 2001.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt R.R eest toetusi summas 900 krooni, M.R eest toetusi summas 600 krooni, M.R eest toetusi summas 300 krooni ning K.V eest toetusi summas 525 krooni, kokku 2325 krooni. 20) 10.05.2001.a maksti U.S-ile 2175 krooni- s.o - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostjatoetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - K.V eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku K.V eest 525 krooni; - R.R eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku R.R eest 450 kr; 2001.a mais andis U.S M.R-le 300 krooni sularahas; seega mais 2001.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.R eest toetusi summas 600 krooni, M.R eest toetusi summas 300 krooni, K.V eest toetusi summas 525 krooni ning R.R eest toetusi summas 450 krooni, kokku 1875 krooni.
1-07-14087 21) 11.06.2001 .a maksti U.S-ile 2775 krooni- s.o - M.R eest lapsetoetust 300 kr, kvartalitoetus 150 kr ja eestkostjatoetust 300 kr, seega kokku M.R eest 750 kr; - M.R eest lapsetoetust 300 kr, kvartalitoetus 150 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 750 kr; - K.V eest lapsetoetust 225 kr, kvartalitoetus 150 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku K.V eest 675 krooni; - R.R eest lapsetoetust 150 kr, kvartalitoetus 150 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku R.R eest 600 kr; 2001.a juunis andis U.S M.R –le 300 krooni sularahas; seega juunis 2001.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.R eest toetusi summas 750 krooni, M.R eest toetusi summas 450 krooni, K.V eest toetusi summas 675 krooni ning R.R eest toetusi summas 600 krooni, kokku 2475 krooni. 22)
11.07.2001.a maksti U.S-ile 1575 krooni- s.o - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - M.R eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 525 kr; - R.R eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku R.R eest 450 krooni; 2001.a juulis andis U.S M.R-le 300 krooni sularahas; seega juulis 2001.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.R eest toetusi snmmas 600 krooni, M.R eest toetusi summas 225 krooni ning R.R eest toetusi snmmas 450 krooni, kokku 1275 krooni. 23)
10.08.2001.a maksti U.S-ile 2475 krooni- s.o M.Ri eest lapsetoetust 300 kr, koolitoetus 450 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.Ri eest 1050 kr; - M.Ri eest lapsetoetust 225 kr, koolitoetus 450 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.Ri eest 975 kr; - R.R eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku R.R eest 450 kr; 2001.a augustis andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; -
seega augustis 2001.a omastasid U.S ja N.P Ptruu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi summas 1050 krooni, M.Ri eest toetusi summas 675 krooni ning R.R eest toetusi kokku summas 450 krooni, kokku 2175 krooni. 24) 11.09.2001 a maksti U.S-ile 2025 krooni- s.o - M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.Ri eest 600 kr; - M.Ri eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.Ri eest 525 kr; - R.R eest lapsetoetust 150 krooni, koolitoetus 450 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku R.R eest 900 krooni; 2001.a septembris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2001.a septembris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; seega septembris 2001.a omastasid U.S ja N.P Pärna Pensioniametilt M.Ri eest toetusi summas 300 krooni, M.Ri eest toetusi summas 225 krooni ning R.R eest toetusi kokku summas 900 krooni, kokku 1425 krooni.
1-07-14087
25)
11.10.2001.a maksti U.S-ile 1575 krooni-s.o - M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.Ri eest 600 kr; - M.Ri eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.Ri eest 525 kr; - R.R eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku R.R eest 450 kr; 2001.a oktoobris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2001.a oktoobris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 11.10.2001.a kandis N.P enda H arveldusarvelt nr XXXXXXXXXX R.R SEÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX 1050 krooni, selgitusega 7 kuu lastetoetus; 15.10.2001.a kandis U.S enda SEÜ arveldusarvelt nr XXXXXXXXXXXXXX R.R SEÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX toetust 750 krooni (ülekanne kajastub U.S-ina ja R.R arveldusarvete väljavõtetes summas 2000 krooni, kuid kuna selle hulgas oli 1250 krooni, millise summa sai U.S Tõstamaa Vallavalitsuselt R.R hooldamiseks ning millise summa kandis U.S R.Rle täies mahus üle, siis arvutati 2000 kroonist 1250 krooni maha); seega oktoobris 2001.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi summas 300 krooni ning M.Ri eest toetusi summas 225 krooni, kokku 525 krooni. 26) 12.11.2001.a maksti U.S-ile 450 krooni- s.o R.R eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku R.R eest 450 kr (millise summa hüvitas N.P R.Rle varasemalt- ülekandega oktoobris 2001.a); 27) 11.12.2001.a maksti U.S-ile 3150 krooni- s.o - M.Ri eest lapsetoetust 600 kr, kvartalitoetus 150 kr ja eestkostja toetust 600 kr, seega kokku M.Ri eest 1350 kr; - M.Ri eest lapsetoetust 450 kr, kvartalitoetus 150 kr ja eestkostja toetust 600 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr; - R.R eest lapsetoetust 150 kr, kvartalitoetust 150 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku R.R eest 600 kr; 2001.a novembris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2001.a detsembris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2001.a novembris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2001.a detsembris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; seega detsembris 2001.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi summas 750 krooni ning M.Ri eest toetusi summas 600 krooni, kokku 1350 krooni (R.R toetuse summas 600 krooni huvitas N.P R.Rle varasemalt- ülekandega oktoobris 2001.a). 28)
10.01.2002.a maksti U.S-ile 2250 krooni- s.o M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr; - M.Ri eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1050 kr; 2002.a jaanuaris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2002.a jaanuaris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; seega jaanuaris 2002.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi summas 900 krooni ning M.Ri eest toetusi summas 750 krooni, kokku 1650 krooni. -
1-07-14087 29)
11.02.2002.a maksti U.S-ile 4650 krooni- s.o M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr; - M.Ri eest lapsetoetust 450 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1350 kr; - R.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 1800 kr, seega kokku R.R eest2100 kr; 2002.a veebruaris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2002.a veebruaris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 16.01.2002.a kandis N.P enda H arveldusarvelt nr XXXXXXXXXX R.R SEÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX 1050 krooni selgitusega ülekanne jaanuar peretoetus; seega veebruaris 2002.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi summas 900 krooni, M.Ri eest toetusi summas 1050 krooni ning R.R eest toetusi kokku summas 750 krooni (R.R toetuse summas 300 krooni hüvitas U.S R.Rle varasemaltülekandega oktoobris 2001.a), kokku 2700 krooni. -
30)
11.03.2002.a maksti U.S-ile 3450 krooni- s.o - M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr; - M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr; - R.R eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku R.R eest 1050 kr; 2002.a märtsis andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2002.a märtsis andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 20.03.2002.a tegi U.S R.R SEÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX sularaha sissemakse summas 1050 krooni, selgitusega toetus; seega märtsis 2002.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi summas 900 krooni ning M.Ri eest toetusi summas 900 krooni, kokku 1800 krooni. 31)
10.04.2002.a maksti U.S-ile 3450 krooni- s.o - M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr; - M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr; - R.R eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku R.R eest 1050 kr; 2002.a aprillis andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2002.a aprillis andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 17.04.2002.a tegi U.S R.R SEÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX sularaha sissemakse summas 100 krooni, selgitusega toetus (ülekanne kajastub R.R arveldusarve väljavõttes summas 1000 krooni, kuid kuna selle hulgas oli 650 krooni, millise summa sai U.S Tõstamaa Vallavalitsuselt R.R hooldamiseks ning millise summa kandis R. U.S R.Rle täies mahus üle, samuti oli varasemast ajast- veebruarist 2002.a U.S R.Rle üle kandmata 250 krooni Tõstamaa Vallavalitsuselt laekunud R.R toetust, siis arvutati 1000 kroonist maha 650 krooni + 250 krooni, seega kokku arvutati 1000 kroonist maha 900 krooni); seega aprillis 2002.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi summas 900 krooni, M.Ri eest toetusi summas 900 krooni ning R.R eest toetusi summas 950 krooni, kokku 2750 krooni. 32)
10.05.2002.a maksti U.S-ile 3450 krooni- s.o
1-07-14087 -
M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr; - M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr; - R.R eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku R.R eest 1050 kr; 2002.a mais andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2002.a mais andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; -20.05.2002.a kandis U.S enda SEÜ arveldusarvelt nr XXXXXXXXXXXXXX R.R SEÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX 1050 krooni, selgitusega toetus (ülekanne kajastub U.S-ina ja R.R arveldusarvete väljavõttes summas 1700 krooni, kuid kuna selle hulgas oli 650 krooni, millise summa sai U.S Tõstamaa Vallavalitsuselt R.R hooldamiseks ning millise summa kandis kandis U.S R.Rle täies mahus üle, siis arvutati 1700 kroonist 650 krooni maha); seega mais 2002.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi summas 900 krooni ning M.Ri eest toetusi summas 900 krooni, kokku 1800 krooni. 33)
10.06.2002.a maksti U.S-ile 3450 krooni- s.o M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr; - M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr; - R.R eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku R.R eest 1050 kr, 2002.a juunis andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas, 2002.a juunis andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 17.06.2002.a kandis U.S enda SEÜ arveldusarvelt nr XXXXXXXXXXXXXX R.R SEÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX 1000 krooni, selgitusega toetus; seega juunis 2002.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi summas 900 krooni, M.Ri eest toetusi summas 900 krooni ning R.R eest toetusi kokku summas 50 krooni, kokku 1850 krooni. -
34)
10.07.2002.a maksti U.S-ile 3450 krooni- s.o - M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr; - M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr; - R.R eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku R.R eest 1050 kr; 2002.a juulis andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas, 2002.a juulis andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 11.07.2002.a tegi U.S R.R SEÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX sularaha sissemakse summas 1030 krooni, selgitusega toetus (ülekanne kajastub R.R arveldusarve väljavõttes summas 1680 krooni, kuid kuna selle hulgas oli 650 krooni, millise summa sai U.S Tõstamaa Vallavalitsuselt R.R hooldamiseks ning millise summa kandis U.S R.Rle täies mahus üle, siis arvutati 1680 kroonist 650 krooni maha); seega juulis 2002.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi summas 900 krooni, M.Ri eest toetusi summas 900 krooni ning R.R eest toetusi kokku summas 20 krooni, kokku 1820 krooni.
1-07-14087 35)
09.08.2002.a maksti U.S-ile 4350 krooni- s.o M.Ri eest lapsetoetust 300 kr, koolitoetus 450 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1650 kr; - M.Ri eest lapsetoetust 300 kr, koolitoetus 450 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1650 kr; - R.R eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku R.R eest 1050 kr; 2002.a augustis andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas, 2002.a augustis andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 19.08.2002.a kandis U.S enda H arveldusarvelt nr XXXXXXXXXX R.R SEÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX 850 krooni, selgitusega toetus {ülekanne kajastub U.S-ina ja R.R arveldusarvete väljavõtetes summas 1500 krooni, kuid kuna selle hulgas oli 650 krooni, millise summa sai U.S Tõstamaa VallaN.P-lt R.R hooldamiseks ning millise summa kandis U.S R.Rle täies mahus üle, siis arvutati 1500 kroonist 650 krooni maha); -
seega augustis 2002.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi summas 1350 krooni, M.Ri eest toetusi sammas 1350 krooni ning R.R eest toetusi kokku summas 200 krooni, kokku 2900 krooni. 36)
10.09.2002.a maksti U.S-ile 2250 krooni- s.o - M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr; - M.Ri eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1050 kr; 2002.a septembris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2002.a septembris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; seega septembris 2002.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetust summas 900 krooni ning M.Ri eest toetusi summas 750 krooni, kokku 1650 krooni. 37)
10.10.2002.a maksti U.S-ile 2250 krooni- s.o M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr; - M.Ri eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1050 kr; 2002.a oktoobris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2002.a oktoobris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; seega oktoobris 2002.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi summas 900 krooni ning M.Ri eest toetusi summas 750 krooni, kokku 1650 krooni. 38)
-
10.12.2002.a maksti U.S-ile 4500 krooni- s.o M.Ri eest lapsetoetust 600 kr ja eestkostja toetust 1800 krooni, seega kokku M.Ri eest 2400 krooni; - M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 1800 krooni, seega kokku M.Ri eest 2100 krooni; 2002.a novembris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2002.a detsembris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2002. novembris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2002.a detsembris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; seega detsembris 2002.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi summas 1800 krooni ning M.Ri eest toetusi summas 1500 krooni, kokku 3300 krooni. -
1-07-14087
39)
10.01.2003.a maksti U.S-ile 2250 krooni- s.o - M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr; - M.Ri eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1050 kr; 2003.a jaanuaris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2003.a jaanuaris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; seega jaanuaris 2003.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi summas 900 krooni ning M.Ri eest toetusi summas 750 krooni, kokku 1650 krooni. 40)
10.02.2003.a maksti U.S-ile 2250 krooni- s.o M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr; - M.Ri eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1050 kr; 2003.a veebruaris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2003.a veebruaris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; seega veebruaris 2003.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi summas 900 krooni ning M.Ri eest toetusi summas 750 krooni, kokku 1650 krooni. 41)
-
10.03.2003.a maksti U.S-ile 2250 krooni- s.o M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr; - M.Ri eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1050 kr; 2003.a märtsis andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2003.a märtsis andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; seega märtsis 2003.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi summas 900 krooni ning M.Ri eest toetusi summas 750 krooni, kokku 1650 krooni. 42)
-
10.04.2003.a maksti U.S-ile 2250 krooni- s.o M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr; - M.Ri eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1050 kr; 2003.a aprillis andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2003.a aprillis andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; seega aprillis 2003.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi summas 900 krooni ning M.Ri eest toetusi summas 750 krooni, kokku 1650 krooni. 43)
-
09.05.2003.a maksti U.S-ile 2250 krooni- s.o - M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr; - M.Ri eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1050 kr; 2003.a mais andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2003.a mais andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas;
1-07-14087 seega mais 2003.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi summas 900 krooni ning M.Ri eest toetusi summas 750 krooni, kokku 1650 krooni. 44)
10.06.2003.a maksti U.S-ile 2250 krooni- s.o - M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr, - M.Ri eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1050 kr; 2003.a juunis andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2003.a juunis andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; seega juunis 2003.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi summas 900 krooni ning M.Ri eest toetusi summas 750 krooni, kokku 1650 krooni. 45)
10.07.2003.a maksti U.S-ile 2250 krooni- s.o - M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr; - M.Ri eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostia toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1050 kr; 2003.a juulis andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2003.a juulis andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; seega juulis 2003.a omastasid U.S Ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetust summas 900 krooni ning M.Ri eest toetusi summas 750 krooni, kokku 1650 krooni. 46)
11.08.2003.a maksti U.S-ile 3150 krooni- s.o - M.Ri eest lapsetoetust 300 kr, koolitoetust 450 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1650 kr; - M.Ri eest lapsetoetust 150 kr, koolitoetus 450 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1500 kr; 2003.a augustis andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2003.a augustis andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; seega augustis 2003.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi summas 1350 krooni ning M.Ri eest toetusi summas 1200 krooni, kokku 2550 krooni. 47)
10.09.2003.a maksti U.S-ile 2250 krooni- s.o M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr, - M.Ri eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1050 kr; 2003.a septembris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2003.a septembris andis Reet Kand M.Rile 300 krooni sularahas; seega septembris 2003.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi summas 900 krooni ning M.Ri eest toetusi summas 750 krooni, kokku 1650 krooni 48)
-
-
10.10.2003.a maksti U.S-ile 5100 krooni- s.o M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr; M.Ri eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1050 kr, S.H eest lastetoetust 600 kr, koolitoetust 450 kr ja eestkostja toetust 1800 krooni, seega kokku S.H eest 2850 krooni;
1-07-14087 2003.a oktoobris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2003.a oktoobris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2003.a sügisel andis U.S kahel korral S.H’ile kokavormi ostmiseks 450 krooni, seega kokku 900 krooni sularaha; U.S kandis enda SEÜ arveldusarvelt nr XXXXXXXXXXXXXX S.H'i SEÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX järgmised summad: 13.09.2003.a 500 krooni toetust, 29.09.2003.a 100 krooni toetust ning 06.10.2003.a 100 krooni toetust; N.P kandis enda SEÜ arveldusarvelt nr XXXXXXXXXXXXXX S.H’a SEÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX järgmised summad: 13.10.2003.a 700 krooni ning 05.11.2003.a 200 krooni; seega oktoobris 2003.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi summas 900 krooni, M.Ri eest toetusi summas 750 krooni ning S.H eest toetusi summas 350 krooni, kokku 2000 krooni. 49)
10.11.2003.a maksti U.S-ile 1050 krooni- s.o - S.H'i eest lastetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 900 krooni, seega kokku S.H eest 1050 krooni; N.P kandis enda SEÜ arveldusarvelt nr XXXXXXXXXXXXXX S.H SEÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX järgmised summad: 19.11.2003.a 300 krooni ning 24.11.2003.a 150 krooni; N.P kandis enda H arveldusarvelt XXXXXXXXXX S.H’a SEÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX järgmised summad: 01.12.2003.a 150 krooni ning 08.12.2003.a 150 krooni; seega novembris 2003.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt S.Ha eest toetusi kokku summas 300 krooni. 50)
10.12.2003.a maksti U.S-ile 5850 krooni- s.o - M.Ri eest lapsetoetust 600 kr ja eestkostja toetust 1800 kr, seega kokku M.Ri eest 2400 kr; - M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 1800 kr, seega kokku M.Ri eest 2100 kr; - S.H'i eest lastetoetust 450 kr ja eestkostja toetust 900 krooni, seega kokku S.Ha eest 1350 krooni; 2003.a novembris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2003.a detsembris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2003.a novembris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2003.a detsembris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; N.P andis S.H'ile sularahas 200 krooni üürirahaks; N.P kandis enda SEÜ arveldusarvelt nr XXXXXXXXXXXXXX S.H SEÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX järgmised summad: 15.12.2003.a 150 krooni ning 05.01.2004.a 150 krooni; 29.12.2003.a kandis N.P enda H arveldusarvelt nr XXXXXXXXXX S.H SEÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX 120 krooni; seega detsembris 2003.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi summas 1800 krooni, M.Ri eest toetusi summas 1500 krooni ning S.H eest toetusi summas 730 krooni, kokku 4030 krooni. 51)
09.01.2004.a maksti U.S-ile 3600 krooni- s.o
1-07-14087 -
M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr; - M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr, - S.H eest lastetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 krooni, seega kokku S.H eest 1200 krooni; 2004.a jaanuaris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2003.a jaanuaris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 12.01.2004 kandis N.P enda SEÜ arveldusarvelt nr XXXXXXXXXXXXXX S.H SEÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX 150 krooni; seega jaanuaris 2004.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi summas 900 krooni, M.Ri eest toetusi summas 900 krooni ning S.H eest toetusi summas 1050 krooni, kokku 2850 krooni. 52)
09.02.2004.a maksti U.S-ile 4800 krooni- s.o M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr; - M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr, - S.H eest lastetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 krooni, seega kokku S.H eest 1200 krooni; - V.H eest lastetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 krooni, seega kokku V.H eest 1200 krooni; 2004.a veebruaris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2004.a veebruaris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2004.a aprillis pani N.P S.H'ale söögi ostmiseks T kauplusesse 600 krooni; 2004.a veebruaris andis U.S (vastavalt kokkuleppele N.P ja M.Vga) V.H perekonnas hooldamise toetuse, summas 1200 krooni, Tõstamaa Vallavalitsuses sotsiaalnõunik N.P kabinetis ning viimase juuresolekul sularahas M.V'ale, kes ei kasutanud seda raha alaealise V.H huvides; seega veebruaris 2004.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi summas 900 krooni, M.Ri eest toetusi summas 900 krooni ning S.H eest toetusi summas 600, kokku 2400 krooni ning samuti omastasid U.S , N.P ja M.V Pärnu Pensioniametilt V.H eest toetusi summas 1200 krooni. 53)
-
09.03.2004.a maksti U.S-ile 5400 krooni- s.o M.Ri eest lapsetoetust 300 kr, kvartalitoetus 150 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1350 kr; - M.Ri eest lapsetoetust 300 kr, kvartalitoetust 150 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1350 kr; - S.H eest lastetoetust 300 kr, kvartalitoetust 150 kr ja eestkostja toetust 900 krooni, seega kokku S.H eest 1350 krooni; - V.H eest lastetoetust 300 kr, kvartalitoetust 150 kr ja eestkostja toetust 900 krooni, seega kokku V.H eest 1350 krooni; 2004.a märtsis andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2004.a märtsis andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2004.a mais ja juunis pani N.P S.H’ale söögi ostmiseks T kauplusesse ümbrikutes 600 krooni, seega kokku 1200 krooni sularaha; 2004.a märtsis andis U.S (vastavalt kokkuleppele N.P ja M.Vga) V.H perekonnas hooldamise toetuse, summas 1200 krooni, Tõstamaa Vallavalitsuses -
1-07-14087 sotsiaalnõunik N.P kabinetis ning viimase juuresolekul sularahas M.Vle, kes ei kasutanud seda raha alaealise V.H huvides; seega märtsis 2004.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi summas 1050 krooni, M.Ri eest toetusi summas 1050 krooni ning S.H eest toetusi summas 150, kokku 2250 krooni ning samuti omastasid U.S , N.P ja M.V Pärnu Pensioniametilt V.H eest toetusi summas 1200 krooni. 54)
07.04.2004.a maksti U.S-ile 7350 krooni- s.o M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr; - M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr; - V.H eest lastetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 krooni, seega kokku V.H eest 1200 krooni; - R.L eest lastetoetust 600 kr, üksikvanema lapse toetus 600 kr, lapsehooldustasu (3-8aastase lapse kasvatajale) 600 kr, kvartali toetus 150 kr ja eestkostja toetust 1800 krooni, seega kokku R.L eest 3750 krooni; 2004.a aprillis andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2004.a aprillis andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2004.a aprillis andis U.S (vastavalt kokkuleppele N.P ja M.Vga) V.H perekonnas hooldamise toetuse, summas 1200 krooni, Tõstamaa Vallavalitsuses sotsiaalnõunik N.P kabinetis ning viimase juuresolekul sularahas M.Vle, kes ei kasutanud seda raha alaealise V.H huvides; 2004.a aprillis ostis U.S H.Tlt A.L perele 750 krooni eest kartulit; 2004.a aprillis andis U.S A.Lle sularaha 200 krooni; 2004.a aprillis ostis U.S A.Lle 201 krooni eest sealiha; 2004.a aprillis pani U.S A.Lle T kauplusesse söögi ostmiseks 500 krooni sularaha; seega aprillis 2004.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi summas 900 krooni, M.Ri eest toetusi summas 900 krooni ning R.L eest toetusi summas 2099 krooni, kokku 3899 krooni ning samuti omastasid U.S , N.P ja M.V Pärnu Pensioniametilt V.H eest toetusi summas 1200 krooni. -
55)
07.05.2004.a maksti U.S-ile 4200 krooni- s.o - M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr; - V.H eest lastetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 krooni, seega kokku V.H eest 1200 krooni; - R.L eest lastetoetust 300 kr, üksikvanema lapse toetus 300 kr, lapsehooldustasu (3-8aastase lapse kasvatajale) 300 kr ja eestkostja toetust 900 krooni, seega kokku R.L eest 1800 krooni; 2004.a mais andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas, 2004.a mais andis U.S (vastavalt kokkuleppele N.P ja M.Vga) V.H perekonnas hooldamise toetuse, summas 1200 krooni, Tõstamaa Vallavalitsuses sotsiaalnõunik N.P kabinetis ning viimase juuresolekul sularahas M.Vle, kes ei kasutanud seda raha alaealise V.H huvides; 12.06.2004.a andis U.S A.L’le Pootsi laadal sularahas lasteraha 600 krooni; seega mais 2004.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi summas 900 krooni ning R.L eest toetusi summas 1200 krooni, kokku 2100 krooni ning
1-07-14087 samuti omastasid U.S , N.P ja M.V Pärnu Pensioniametilt V.H eest toetusi summas 1200 krooni. 56)
09.06.2004.a maksti U.S-ile 2850 krooni- s.o - M.Ri eest lapsetoetust 300 kr, kvartalitoetust 150 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1350 kr; - V.H eest lastetoetust 300 kr, kvartalitoetust 150 kr ja eestkostja toetust 900 krooni, seega kokku V.H eest 1350 krooni; - M.Ri eest kvartalitoetust 150 krooni; 2004.a juunis andis U.S (vastavalt kokkuleppele N.P ja M.Vga) V.H perekonnas hooldamise toetuse, summas 1200 krooni, Tõstamaa Vallavalitsuses sotsiaalnõunik N.P kabinetis ning viimase juuresolekul sularahas M.Vle, kes ei kasutanud seda raha alaealise V.H huvides; seega juunis 2004.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi summas1350 krooni, M.Ri eest toetusi summas 150 krooni, kokku 1500 krooni ning samuti omastasid U.S , N.P ja M.V Pärnu Pensioniametilt V.H eest toetusi summas 1200 krooni. 57)
09.07.2004.a maksti U.S-ile 2700 krooni- s.o - V.H eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku V.H eest 1200 kr; - R.L eest lastetoetust 300 kr, üksikvanema lapse toetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 krooni, seega kokku R.L eest 1500 krooni; 2004.a juulis andis U.S (vastavalt kokkuleppele N.P ja M.V’ga) V.H perekonnas hooldamise toetuse, summas 1200 krooni, Tõstamaa Vallavalitsuses sotsiaalnõunik N.P kabinetis ning viimase juuresolekul sularahas M.Vle, kes ei kasutanud seda raha alaealise V.H huvides; 12.07.2004 kandis N.P enda H arveldusarvelt nr XXXXXXXXXX A.L H arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX lasteraha 600 krooni; seega juulis 2004.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt R.L eest toetusi kokku summas 900 krooni, ning samuti omastasid U.S , N.P ja M.V Pärnu Pensioniametilt V.H eest toetusi summas 1200 krooni. 58)
09.08.2004.a maksti U.S-ile 3150 krooni- s.o V.H eest lapsetoetust 300 kr, koolitoetus 450 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku V.H eest 1650 kr; - R.L eest lastetoetust 300 kr, üksikvanema lapse toetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 krooni, seega kokku R.L eest 1500 krooni; 2004.a augustis andis U.S (vastavalt kokkuleppele N.P ja M.Vga) V.H perekonnas hooldamise toetuse, summas 1200 krooni, Tõstamaa Vallavalitsuses sotsiaalnõunik N.P kabinetis ning viimase juuresolekul sularahas M.Vle, kes ei kasutanud seda raha alaealise V.H huvides; 2004.a suvel andis N.P Tõstamaa Vallavalitsuses sularahas V.H’ile 700 krooni; 10.08.2004 kandis N.P enda H arveldusarvelt nr XXXXXXXXXX A.L H arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX lasteraha 600 krooni; seega augustis 2004.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt R.L eest toetusi kokku summas 900 krooni, ning samuti omastasid U.S , N.P ja M.V Pärnu Pensioniametilt V.H eest toetusi summas 1200 krooni. 59)
-
-
09.09.2004.a maksti U.S-ile 2700 krooni- s.o V.H eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku V.H eest 1200 kr;
1-07-14087 -
R.L eest lastetoetust 300 kr, üksikvanema lapse toetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 krooni, seega kokku R.L eest 1500 krooni; 2004.a septembris andis U.S (vastavalt kokkuleppele N.P ja M.Vga) V.H perekonnas hooldamise toetuse, summas 1200 krooni, Tõstamaa Vallavalitsuses sotsiaalnõunik N.P kabinetis ning viimase juuresolekul sularahas M.Vle, kes ei kasutanud seda raha alaealise V.H huvides; 2004.a sügisel andis N.P 300 krooni V.H lasteraha viimase venna S.H kätte, kes andis selle edsi V.Hle; 10.09.2004 kandis N.P enda H arveldusarvelt nr XXXXXXXXXX A.L H arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX lasteraha 600 krooni; seega septembris 2004.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt R.L eest toetusi kokku summas 900 krooni, ning samuti omastasid U.S , N.P ja M.V Pärnu Pensioniametilt V.H eest toetusi summas 1200 krooni. 60) 08.10.2004.a maksti U.S-ile 2700 krooni ning 12.10.2004.a maksti U.S-ile 6900 krooni- s.o - M.Ri eest lapsetoetust 1200 kr, koolitoetust 450 kr, kvartalitoetus 150 kr ja eestkostja toetust 3600 kr, seega kokku M.Ri eest 5400 kr; - V.H eest lastetoetust 300 ki, kvartalitoetus 150 kr ja eestkostja toetust 900 krooni, seega kokku V.H eest 1350 krooni; - R.L eest lastetoetust 300 kr, Üksikvanema lapse toetus 300 kr, lapsehooldustasu (3-8aastase lapse kasvatajale vähemalt 3-liikmelises peres) 1200 kr, kvartalitoetus 150 kr ja eestkostja toetust 900 krooni, seega kokku R.L eest 2850 krooni; 2004.a augustis andis U.S M.Rile 500 krooni sularahas, 2004.a septembris andis U.S M.Rile 750 krooni sularahas, 2004.a oktoobris andis U.S M.Rile 750 krooni sularahas, 2004.a oktoobris andis U.S (vastavalt kokkuleppele N.P ja M.Vga) V.H perekonnas hooldamise toetuse, summas 1200 krooni, Tõstamaa VallaN.P sotsiaalnõunik Enda VIII kabinetis ning viimase juuresolekul sularahas M.Vle, kes ei kasutanud seda raha alaealise V.H huvides; seega oktoobris 2004.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi summas 3400 krooni ning R.L eest toetusi summas 2850 krooni, kokku 6250 krooni ning samuti omastasid U.S , N.P ja M.V Pärnu Pensioniametilt V.H eest toetusi summas 1200 krooni. 61)
09.11.2004.a maksti U.S-ile 2700 krooni- s.o V.H'i eest lastetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 krooni, seega kokku V.H eest 1200 krooni; - R.L eest lastetoetust 300 kr, üksikvanema lapse toetus 300 kr ja eestkostja toetust 900 krooni, seega kokku R.L eest 1500 krooni; 2004.a novembris andis U.S (vastavalt kokkuleppele N.P ja M.Vga) V.H perekonnas hooldamise toetuse, summas 1200 krooni, Tõstamaa VallaN.P sotsiaalnõunik N.P kabinetis ning viimase juuresolekul sularahas M.Vle, kes ei kasutanud seda raha alaealise V.H huvides; 09.11.2004.a kandis N.P enda SEÜ arveldusarvelt nr XXXXXXXXXXXXXX A.L H arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX peretoetust 600 krooni; seega novembris 2004.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt R.L eest toetusi kokku summas 900 krooni ning samuti omastasid U.S , N.P ja M.V Pärnu Pensioniametilt V.H eest toetusi summas 1200 krooni. -
1-07-14087 62)
09.12.2004.a maksti U.S-ile 1950 krooni- s.o V.H’i eest kvartalitoetus 150 krooni; M.Ri eest kvartalitoetus 150 krooni; R.L eest lastetoetust 300 kr, üksikvanema lapse toetus 300 kr, kvartalitoetus 150 kr ja eestkostja toetust 900 krooni, seega kokku R.L eest 1650 krooni; 09.12.2004.a kandis N.P enda H arveldusarvelt nr XXXXXXXXXX A.L H arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX peretoetust 600 krooni; seega detsembris 2004.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi summas 150 krooni ning R.L eest toetusi summas 1050 krooni, kokku 1200 krooni. 63)
-
09.02.2005.a maksti U.S-ile 5100 krooni- s.o M.Ri eest lapsetoetust 1200 kr ja eestkostja toetust 3600 kr, seega kokku M.Ri eest 4800 kr; - R.L eest lapsehooldustasu (3-8-aastase lapse kasvatajale vähemalt 3liikmelises peres) 300 krooni; 2004.a novembris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2004.a detsembris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2005.a jaanuaris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2005.a veebruaris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; seega veebruaris 2005.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi summas 3600 krooni ning R.L eest toetusi summas 300 krooni, kokku 3900 krooni. 64)
-
09.03.2005.a maksti U.S-ile 1200 krooni- s.o M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr; 2005.a märtsis andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; seega märtsis 2005.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi kokku summas 900 krooni. 65)
-
-
08.04.2005.a maksti U.S-ile 1200 krooni- s.o
M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr; 2005.a aprillis andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; seega aprillis 2005.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi kokku summas 900 krooni. 66)
09.05.2005.a maksti U.S-ile 1200 krooni- s.o M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr; 2005.a mais andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; seega mais 2005.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi kokku summas 900 krooni. 67)
-
09.06.2005.a maksti U.S-ile 1200 krooni- s.o - M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr; 2005.a pani U.S M.Rile S kauplusesse söögi ostmiseks järgmised summas sularaha:
1-07-14087 104,70 krooni, 300 krooni, 20,05 krooni, 103,05 krooni, 120 krooni, 105,85 krooni, 300 krooni, seega kokku 1053,65 krooni; seega juunis 2005.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi kokku summas 143,65 krooni. 68)
08.07.2005.a maksti U.S-ile 1200 krooni- s.o - M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr; 2005.a pani U.S M.Rile S kauplusesse söögi ostmiseks järgmised summas sularaha: 252 krooni, 500 krooni, 300 krooni, seega kokku 1052 krooni; seega juulis 2005.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi kokku summas 148 krooni. 69)
09.08.2005.a maksti U.S-ile 1200 krooni- s.o - M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 900 kr, seega kokku M.Ri eest 1200 kr; 2005.a pani U.S M.Rile S kauplusesse 266 krooni sularaha. seega augustis 2005.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi kokku summas 934 krooni. 70)
-
07.10.2005.a maksti U.S-ile 2850 krooni- s.o M.Ri eest lapsetoetust 600 kr, koolitoetus 450 kr ja eestkostja toetust 1800 kr, seega kokku M.Ri eest 2850 kr; 12.10.2005.a andis U.S 1900 krooni M.Ri jaoks sularahas Evelin Lemberi kätte, kes andis selle summa edasi M.Rile; 11.11.2005.a kandis U.S enda SEÜ arveldusarvelt nr XXXXXXXXXXXXXX M.Ri SEÜ arveldusarvele nr 10010425587010 300 krooni;
seega oktoobris 2005.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi kokku summas 650 krooni. Kohtulikul uurimisel leidis kinnitust 58072,65 krooni jõudmine lasteni, ülejäänud summa süüdlased omastasid. Riigi kui kannatanu esindaja kinnitas kohtus, et neil on õigus kogu summat hageda, kuivõrd selle 197100 krooni väljamaksmine (arvestades, et lapsed ei elanud kasuperes) on toimunud valeandmeid esitades ja seega ebaseaduslikult. Samas nõustus kannatanu vähendama N.P ja U.S-i vastu esitatud tsiviilhagi summa võrra, mis on kohtu otsuse kohaselt lasteni jõudnud. Juhindudes eeltoodust tuleb välja mõista U.S-ilt ja N.P-lt solidaarselt riigituludesse Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti tsiviilhagi 139027,35 summas krooni. Tsiviilhagi tagamiseks arestitud: N.P nimel olev korter XXXXX linnas XXXXX XX XX-XX U.S-i nimel olev vara pooles osas - korter XXXXXXXXX XXXXXXXX XXXXXXXX XXXXXX XX X-X osas jätta piirang muutmata kuni tsiviilhagi hüvitamiseni.
1-07-14087
KOHTUOTSUSE EDASIKAEBAMINE, JÕUSTUMINE JA TÄITMINE KrMS § 319 lg 1, 2 kohaselt võib kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 408 lg 1 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Kooskõlas KrMS § 411 lg 1 pöörab esimese astme kohtu jõustunud kohtuotsuse täitmisele kohtulahendi teinud maakohus. KrMS § 412 lg 2 kohaselt pööratakse süüdimõistev kohtuotsus täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
Rubo Kikerpill kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud ning tehtud uus otsus Tallinna Ringkonnakohtu 16.09.2009.a otsusega nr 1-07-14087 Tallinna Ringkonnakohtu 16.09.2009.a otsus Resolutsioon: Tühistada Pärnu Maakohtu 19. märtsi 2009.a otsus osaliselt N.P süüditunnistamises ja karistamises KarS § 289 järgi, karistamises KarS § 209 lg 2 p 3 järgi, KarS § 63 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuses ning N.P-lt ja U.S-ilt solidaarselt riigituludesse väljamõistetud tsiviilhagi summas 139 027.35 krooni. Teha uus otsus: Mõista N.P KarS § 289 järgi õigeks. Mõista N.P-le KarS § 209 lg 2 p 3 järgi karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda N.P-le mõistetud kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Mõista N.P-lt ja U.S-ilt solidaarselt riigituludesse 125 400 (ükssada kakskümmend viis tuhat nelisada) krooni Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti tsiviilhagi katteks. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.