lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-07-15147/5

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja · 19.03.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja
Kohtuasja number
1-07-15147/5
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
19.03.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
468
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-07-15147/31Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja05.11.2009

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-07-15147

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus Kohtla-Järve Kohtumaja

Määruse tegemise aeg

19.märtsil 2009

Kohtuasja number

1-07-15147

Kohtunik

Eeva Levina

Kohtuistungi sekretär,

Jane Väli

Prokurör

Natalja Firsova

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid K.S tingimisi enne tähtaega vabastamiseks K.S isikukood xxx

Süüdimõistetu

Karistuse algus 31.05.2007 Karistuse lõpp 23.11.2009

Kaitsja

RESOLUTSIOON

Jätta K.S tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.03.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.S tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. K.S on Harju Maakohtu 24.04.2008 otsusega karistatud KarS §-de 320; 121; 202 lg 1 ; 199 lg 2 p 4,7,8 ; 266 lg 2 p 3 ning liitkaristuseks mõistetud 2 aastat vangistust.

karS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 08.01.2007 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning kandmisele kuulub 2 aastat 6 kuud vangistust. Varem on K.S karistatud 9 korda kriminaalkorras. Vangla iseloomustuses märgitakse, et kinnipeetaval on olemas perekond- vanemad, kes teda vangistuse ajal on materiaalselt toetanud. Peale vabanemist soovib asuda elama nende juurde Kiviõlisse. Tal on oma vanusele ja sotsiaalsele taustale vastavad oskused. Suhtumine korda ja seadustesse on üldiselt positiivne, väärtustab perekonnasuhteid. Kindel töökoht vabanedes puudub. Vangla peab ohu tõenäosust suuremaks juhul kui K.S puudub vabaduses kindel sissetulek ning ta hakkab jälle tegutsema isikutega grupis. Vanglas viibimise ajal distsiplinaarkorras karistatud kolm korda, kehtivaid karistusi ei ole. Kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaegse vabastamisega kuna leiab, et K.S puhul on tegemist tõsiste uue kuriteo riskifaktoritega olulistes valdkondades ning riskid ei ole maandatud. K.S korduvad karistamised viitavad väljakujunenud käitumismustrile. Eelnevalt on ta määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole täitnud kontrollnõudeid, vabaduses töökoht puudub. Tal on rahuldamata võlanõudeid enam, kui 285 000 krooni. Vaatamata vabaduses viibimisele ta ei tasunud oma võlgasid, vaid teadlikult halvendas oma majanduslikku olukorda kui sidus end laenukohustusega Aktiva Finants ees. K.S palub end vabastada, nüüd olevat kõigest aru saanud ning hakkab korralikult elama. Töökoht on võimalik saada Tallinnas ning seal võib ta asuda isa juurde elama. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist, sest uued kuriteod sooritas ta katseajal, seega ei ole õigustanud usaldust. Samuti ei ole selged elukoha ja töö võimaluse suhted. Elama asuks xxxxx, kuid töökoht lubatakse Txxxxx, nii ei ole võimalik siin teostada kriminaalhooldust. Kohus , kuulanud ära süüdimõistetu , prokuröri, ning tutvunud Viru Vangla poolt poolt esitatud materjaliga, leiab, et K.S ei kuulu tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Ta on 9 korda karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, seega on kuritegelik käitumine kujunenud tema valdavaks eluviisiks. Uskuda K.S, et antud karistuse kandmine on viimane, ei ole mingit alust. Ühiskonna õiglustunne oleks riivatud, kui nii pika vargastaaziga ja karistuste arvuga isik vabastataks karistuse kandmiselt ennetähtaegselt. Tuleb arvestada uute kuritegude toimepanemise riski, mis on kõrge ning jätta K.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76; KrMS § 426; 432 tingimisi enne tähtaega.

Kohtunik

kohus ei vabasta K.S

Eeva Levina

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.