Kohtulahend

Mihhail Dudtšenkole oli esitatud süüdistus selles, et 28.08.2008 kell 16:00 kriminaalasja nr 08230114098 raames kannatanuna ülekuulamisel Kesklinna politseiosakonnas aadressil Pärnu mnt 11 Tallinnas, olles hoiatatud vale ütluse andmise eest KarS § 320 järgi, andis valeütlusi oma mobiiltelefoni Nokia 6300 varguse kohta. Seega Mihhail Dudtšenko, olles eelnevalt hoiatatud ja andes kannatanuna kohtueelsel menetlusel teadvalt valeütlusi, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 320 lg 1 järgi. Samuti selles, et tema, olles 18.03.2008 karistatud Põhja Politseiprefektuuri poolt KarS § 218 lg 1 järgi ja 15.07.2008 karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 218 lg 1 järgi varguse eest, taas vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt 09.10.2008 kella 13:40 paiku Tallinnas xxxxxx x asuvas H. R. kaupluses püüdis varastada kaks plokki sigarette Marlboro kogumaksumusega 800,00 krooni, mille järel läbis kassa R. E. F. AS-le kuuluva kauba eest maksmata, kuid oli kaupluse turvatöötaja poolt kinni peetud. Mihhail Dudtšenko, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo – võõra vallasasja äravõtmise toimepanemist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik endast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, kuid jättis süüteo lõpule viimata oma tahtest sõltumata, seega ta pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

Maakohus tunnistas Mihhail Dudtšenko süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistas vangistusega 4 (neli) kuud, KarS § 320 lg 1 järgi ja karistas vangistusega 1 (üks) kuu. KarS § 64 lg 1 järgi luges Mihhail Dudtšenkole mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõistis 4 kuud vangistust. Vähendas mõistetud liitkaristust 1/3 võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks luges 2 (kahe) kuu ja 20 (kahekümne) päeva pikkuse vangistuse. KarS § 65 lg 2 järgi suurendas Mihhail Dudtšenkole mõistetud 2 (kahe) kuu ja 20 (kahekümne) päeva pikkust vangistust eelmise, Harju Maakohtu 02.11.2006 otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa, 4 (nelja) kuulise vangistuse võrra. Mõistis Mihhail Dudtšenkole lõplikuks liitkaristuseks 6 (kuue) kuu ja 20 (kahekümne) päeva pikkuse vangistuse.

KarS § 68 lg 1 järgi luges karistusaja hulka Mihhail Dudtšenko poolt eelvangistuses viibitud aja. Karistuse kandmise alguseks luges 09.10.2008.

APELLATSIOON:

Esitatud apellatsioonis ei nõustu süüdistatav temale mõistetud karistusega. Ta ei ole varem reaalset vangistust kandnud. Palub piirduda tema karistamisel talle juba mõistetud 4 kuulise vangistusega. Ta on juba 8 aastat haige, haigus progresseerub. Vajab ravi, mida vangis ei võimaldata. Ta saab vabadusse minnes asuda tööle ja maksta trahvid ja hagid. Ta elab koos vanaemaga, kes samuti vajab tema abi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

Apellant- süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni. Palus karistuse mõistmisel piirduda juba vangistuses viibitud ajaga. Kaitsja toetas süüdistatava taotlust, palus teda karistada 4 kuulise vangistuse asemel 2 kuulise vangistusega. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja tühistamisele ei kuulu. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, apellatsiooni sisuga ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et apellandi esitatud taotlus kohtuotsuse tühistamiseks mõistetud karistuse osas rahuldamisele ei kuulu. Apellandi väited sellest, et ta ei ole varem reaalset karistust kandnud ei anna alust tuvastada, et M.Dudtšenkole mõistetud reaalne lühiajaline vangistus on seadusega vastuolus või et sellekohane otsus kuulub tühistamisele. KarS § 69 alusel karistuse asendamata jätmist on maakohus põhistanud. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt just süüdistatava järjekindel kuritegude toimepanemine annab aluse tulla järeldusele, et temale mõistetud karistuse asendamine pole karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks enam võimalik. Sellekohast taotlust pole apellatsioonis esitatud, seetõttu kohtukolleegium nõustudes maakohtu järeldustega ei pea vajalikuks maakohtu põhjendust korrata. Uute kuritegude toimepanemiste eest on maakohus mõistnud liitkaristuseks 4 kuud vangistust ning kuna tegemist oli lühimenetlusega on ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuu ja 20 päevane vangistus, mis kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on varem korduvalt kuritegusid toimepannud isikule väga leebe ning mõistetud tähtajalise karistuse veelgi lühendamine poleks kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Ei kuritegude raskusega ega süüdlase isikuga. Apellandi taotlus piirduda tema karistamisel juba eelmise kohtuotsusega mõistetud 4 kuulise vangistusega, pole kooskõlas seadusega ega võimalik. M.Dudtšenko on uued kuriteod toime pannud ajal, mil talle oli 02.11.2006 aasta Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuuline vangistus ja tema suhtes oli kohaldatud KarS § 74 sätteid ja määratud katseaeg 2 aastat. Seega oli kohtul seadusest ja nimelt KarS § 65 lg 2 tulenev kohustus suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust, eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud

karistuse ärakandmata osa võrra. Antud juhul oli ärakandmata karistuseks 4 kuud ja vaidlustatud kohtuotsusega, mõisteti süüdlasele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud ja 20 päeva vangistust, seega mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel seaduslikult 6 kuu ja 20 päevane vangistus. Apellatsioonikohtu istungil esitatud taotlus süüdlasele mõistetud 4 kuulist vangistust lühendada kuni 2 kuuni, et oleks võimalik lähipäevil vabaneda, rahuldamisele ei kuulu. Apellatsioonis vangistuse tähtaja lühendamise põhjenduseks esitatud asjaolud, et ta on haige, et tal on vanaema, olid süüdlasele teada juba kuritegude toimepanemiste ajal, kuid sellised faktid pole pannud süüdistatavat kuritegude toimepanemistest loobuma. Nimetatud asjaolud ei anna kohtukolleegiumile seaduslikku alust mõistetud karistuse osas kohtuotsuse tühistamiseks. Asja materjalides puuduvad tõendid sellest, et süüdistatava tervislik olukord ei võimalda tal lühiajalist karistust kanda. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus lubatav juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isiksusele või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Kohtukolleegium leiab, et ülalnimetatud asjaolud pole tuvastatavad. Katseajal kuritegelikku käitumist jätkanud M.Dudtšenkole on mõistetud lühiajaline vangistus, arvestatud on karistust kergendava asjaoluga ja faktiga, et vargus jäi katsestaadiumisse. Seadusest tulenevaid karistust kergendavaid asjaolusid millised jäid maakohtu poolt tähelepanuta, pole süüdistatav oma apellatsioonis käsitanud ega istungil esitanud ning neid ei tuvastanud ka apellatsioonikohus.

Väljuvalt apellatsiooni piiridest kohtukolleegium leiab, et süüdi tunnistades M.Dudtšenko KarS § 199 lg 2 p 9 järgi on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja sellega raskendanud süüdistatava olukorda. Vastavalt esitatud süüdistusele inkrimineeriti M.Dudtšenkole võõra vara varguse katse aga mitte lõpuleviidud vargus. Kohus on otsuses leidnud, et süüdistatava poolt vargusekatse toimepanemine on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul on võimalik kohtukolleegiumi poolt selline rikkumine kõrvaldada ja teha uus otsus millega M.Dudtšenko süüdi tunnistada varguse katses. Varguse, seega süüdistatavale etteheidetava teo kohta esitatud põhistus sellest, millisele karistusseadustiku eriosas ettenähtud seaduse kirjeldusele see tegu vastab on kohtuotsuses esitatud ja selles osas vastuolu otsuse põhiosa ja resolutiivosa vahel puudub. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, § 340 lg 1, 2 p 3 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 12 detsembri 2008 otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse. Apellatsiooni jätab rahuldamata.

IVI KESKÜLA

MEELIKA AAVA

JÜRI PAAP

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.