Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.03.2009 Kohtla-Järve kohtumaja
Kriminaalasja number
1-09-2213
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Tõlk
Svetlana HAMAZA
Prokurör
Kristiina ERTE
Kaitsja
vandeadvokaat Arvo SUUBAN
Asja läbivaatamise kuupäev
12.03.2009
Kriminaalasi
I.K süüdistus KarS §424 järgi kokkuleppemenetluses I.K sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxxxx, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud - Tartu Maakohtu 01.10.2007 otsusega KarS §199 lg.2 p.7 alusel rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses, s.o. summas 5196 krooni
Süüdistatav
Tõkend – elukohast lahkumise keeld – alates 12.08.2008
Juhindudes KrMS §248 lg.1 p.5, §249, §318 ja §319, maakohus
Süüdi tunnistada I.K Karistusseadustiku karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
§424
järgi
ja
mõista
Karistusseadustiku §73 lg.1 alusel määrata, et vangistus 4 (neli) kuud jäetakse tingimisi kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut tahtlikku tegu. Karistusseadustiku §73 lg.3 alusel määrata katseajaks 36 (kolmkümmend kuus) kuud. Karistusseadustiku §50 lg.1 p.1 alusel kohaldada I.K-le lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 4 (neli) kuud. Karistusseadustiku §78 p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema 12.03.2009. Välja mõista I.K-lt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 1,5 kuupalga ulatuses, s.o. summas 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Arvo Suuban) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 991 (üheksasada üheksakümmend üks) krooni 20 senti ja kaitsjale (vandeadvokaat Arvo Suuban) kohtulikus menetluses osalemise eest 147 (ükssada nelikümmend seitse) krooni 50 senti (kokkuleppemenetlus, II astme kuritegu, kohtulikus menetluses osalemine 125 krooni, käibemaks 18% 22,50 krooni) ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 50 (viiskümmend) krooni 50 senti riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb I.K tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.10220034800017 SEB või nr.221023778606 Swedbank, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on kohtumenetluse poolel võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist 12.03.2009. Asjaolud I.K on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et tema, olles varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes Ida Politseiprefektuuri 07.06.2005 otsusega Liiklusseaduse §74-19 alusel rahatrahviga summas 18 000 krooni, juhtis taas 17.07.2008 kell 21.50 Kohtla-Järvel xxxxxx maja juures mootorsõidukit xxxxxx (xxxxx) alkoholijoobes. Peale selle juhtis I.K 20.07.2008 kell 00.01 Kohtla-Järvel xxxxxx maja juures mootorsõidukit xxxxxx (xxxxx) alkoholijoobes.
Oma tegevusega pani I.K toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, kes on varem karistatud sellise teo eest, s.t. KarS §424 järgi kvalifitseeritava teo. Prokuröri abi Kristiina Erte, süüdistatav I.K ja tema kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban sõlmisid 16.02.2009 kokkuleppe, mille kohaselt nõuab prokurör KarS §424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust, mis KarS §73 lg.1 ja lg.3 alusel jätta tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat. KarS §50 lg.1 p.1 alusel nõuab prokurör ka süüdistatavalt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist tähtajaga 4 kuud. Maakohtu istung Prokuröri abi Kristiina Erte jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde ja palus I.K-le mõista karistus vastavalt kokkuleppes sätestatule. Süüdistatav I.K jäi kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban toetas maakohtu istungil kokkulepet ja palus see kinnitada. Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. Maakohus leiab, et I.K tuleb KarS §424 järgi süüdi tunnistada. Lisaks süüdistatava I.K poolt süü tunnistamisele nähtub käesoleva kriminaalasja materjalidest, et I.K on Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Hermo Piirsalu 07.06.2005 otsusega väärteoasjas nr.2440,05,006978 Liiklusseaduse §74-19 alusel karistatud rahatrahviga 300 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 18 000 krooni (t.l.43). Samuti nähtub asja materjalidest, et peale seda on teda väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega karistatud veel 27.08.2005, 09.10.2005, 14.01.2007, 03.05.2007, 28.04.2007 ja 11.04.2008. Seega ei ole antud asjas 07.06.2005 otsus vastavalt Karistusregistri seaduse §25 lg.1 p.1 ja §26 lg.5 kustunud ega kustutatud. Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga ning leiab, et I.K-le tuleb KarS §424 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistuseks mõista vangistus 4 kuud katseajaga 36 kuud. Süüdistatav I.K näol on tegemist isikuga, kes ei tööta. Ka nähtub kriminaalasja materjalides asuvast õiendist, et väärtegude eest mõistetud rahatrahvid on süüdistataval tasutud osaliselt (t.l.21-22). Süüdistatava ütluste kohaselt elab ta sotsiaaltoetusest ning aitavad ka vanemad.
Eeltoodu alusel leiab maakohus, et rahalise karistuse määramine antud juhul ei ole põhjendatud, kuna see ei avalda talle mingit mõju ja ei hoia teda edaspidi kuritegusid toime panemast, mistõttu karistuseks tuleb mõista vangistus. Maakohus nõustub kokkuleppes märgitud vangistuse pikkusega. Asja materjalidest nähtub, et süüdistatav I.K on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral, väärtegude eest on teda karistatud 14-l korral. Arvestades antud juhul kuriteo toimepanemise asjaolusid, s.o. kuriteo raskust ja tehiolusid, ning süüdlase isikut, leiab maakohus, et põhjendatud on tema karistusest tingimisi vabastamine ilma käitumiskontrollita koos minimaalse pikkusega katseaja määramisega. Vastavalt KarS kuulutamisest.
§78 p.1
hakkab
katseaeg
kulgema
käesoleva
kohtuotsuse
Vastavalt KarS §4 lg.3 on sama seadustiku §424 ettenähtud kuritegu teise astme kuritegu. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub I.K-lt riigituludesse väljamõistmisele sundraha summas 6525 krooni. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuulub I.K-lt riigituludesse väljamõistmisele ka kaitsjatasu kokku summas 1138,70 krooni (s.h. kohtueelses menetluses 991,20 krooni ja kohtulikus menetluses 147,50) ning KrMS §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu summas 50,50 krooni.
Anne PALMISTE Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.