1-08-16093/4 - Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja - lahend.ee

7.Vabastada L.F käesoleva kohtumääruse jõustumisel. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.12.2008 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. L.F on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 29.04.2008 kohtuotsusega KarS § 121 järgi ning karistati vangistusega 10 kuud. KarS § 65 lg 2 suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 30.09.2004 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa 2 aastat 9 kuud 3 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 7 kuud 3 päeva. KarS § 68 lg 1 arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 12.02.2007 kuni 28.04.2008 s.o. 1 aasta 2 kuud 17 päeva, ärakandmisele kuulub 2 aastat 4 kuud 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 29.04.2008 ja lõpp 14.09.2010. L.F andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 83). Elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 28.11.2008. Kinnipidamisasutusest L.F-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 4 korral distsiplinaarkorras karistatud. On avaldanud soovi osaleda eesti keele kursustel ning tööle asuda. Hetkel tegevused puuduvad. Tegeleb aktiivse spordiga. Vabanedes soovib elama minna ema juurde, kus omab ka sissekirjutust. Omab kesk-eriharidust erialal masinatööline laia profiiliga. Tööstaaži on umbes 8 aastat. Suhtumine haridusse ja enesetäiendamisse positiivne. Kinnipeetava sõnul on tal lapse elatisraha võlgnevus umbes 25000 krooni ja tasumata kohtukulusid umbes 20000 krooni. Päritolu perekonnast suhtleb emaga. Abikaasaga on suhted katkenud, pojaga suhtleb telefonitsi ja kirja teel. Kinnipeetava sõnul enne vangistust tarvitas päris palju alkoholi. Kuriteod olid sooritatud alkoholijoobes. Proovinud on amfetamiini nuusutada ja kanepit suitsetada. Kinnipeetava sõnul suhtub ametiisikutesse positiivselt, saab aru seaduste ja ametnike vajalikkusest. Tunnistab oma süüd ja on valmis muutuma ja esimeseks sammuks mõtleb just alkoholist loobumist. On oht kaotada enesekontrolli ja olla vägivaldne, kui ta on alkoholijoobes. Seltskonna mõju kinnipeetavale on suur. Tunnistab oma probleeme ja sõnades soovib midagi lahendada, aga käitub siiski endiselt. Ohtlikkuse kohalt 2(4)

märgib vangla, et ohustatud on konkreetne täiskasvanu /täiskasvanud-risk ühiskonnas. Uue kuriteo riski aitaks maandada vabanedes kohene tööleasumine rahaliste nõuete kustutamiseks. Uue kurite riski ei saa välistada, kui isik ei ole vangistuse jooksul teinud vajalikke järeldusi ega loobu riskivast elustiilist. Uue kuriteo riski maandab stabiilsete peresidemete olemasolu ja kindel elukoht. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on otstarbekas vabastada L.F vangistusest tingimisi ennetähtaegselt kohaldades elektroonilise valve kohustust. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kuigi L.F-i puhul on uue kuriteo toimepanemise risk veelgi olemas, kuid on alust arvata, et kriminaalhoolduse teostatava töö käigus L.F-iga koos kohtu poolt määratud kohustustega uue kuriteo toimepanemise risk veel oluliselt väheneb. L.F taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Elu- ja töökoht on talle garanteeritud. Distsiplinaarkaristuste esinemist selgitab sellega, et tal oli raske kohaneda režiimiga vanglas, kuid ta saab aru, et režiimi tuleb järgida. Kaitsja on seisukohal, et tema kaitsealusele on tagatud kindel elukoht, perekonna tugi, kindel töökoht. Süüdimõistetule on tagatud võimalus enne tähtaega vabaneda seaduse alusel ja põhjust sellest keelduda praegu ei ole. Prokurör toetab süüdimõistetu vabanemist enne tähtaega. Hegatiivseid momente on olemas. Ta on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Uue kuriteo pani toime katseajal. Süüdimõistetu ei ole osalenud senini üheski sotsiaalabiprogrammis. Samas tuleb hinnata ka seda, et ta viibib vangistuses esimest korda, olemas on kindel elu- ja töökoht. Süüdimõistetul on alaealine poeg, keda ta peab ülal pidama. Sisuliselt karistuse eesmärgid on täidetud. Elektroonilisel järelevelvel on ranged tingimused, mille mittetäitmisel lähen süüdimõistetu taas vangistust kandma. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja kaitsja arvamused, leiab, et L.F tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valvega õigustatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik L.F-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kokku 3 korral kohtulikult karistatud, vangistuses viibib esimest korda. Karistusregistri teatisest ( isiklik toimik lk 6-7) on näha, et varem on L.F toime pannud varavastaseid kuritegusid. Narva Linnakohtu 30.09.2004 kohtuotsusega karistati L.F-i röövimise eest vangistusega 3 aastat katseajagaga 3 aastat. Katseajal pani toime uue isikuvastase kuriteo (kehalise väärkohtlemise). Viru Maakohus 29.04.2008 karistas teda nimetatud kuriteo toimepanemise eest 10-kuulise vangistusega. Nimetatud karistusele liideti Narva Linnakohtu 30.09.2004 otsusega mõistetud karistus täies ulatuses. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud 16 päeva vangistust. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-7) on näha, et L.F on katseaja jooksul karistatud 2 korral väärteokorras Alkoholi seaduse rikkumise eest rahatrahviga 180 krooni ja avaliku korra rikkumise eest rahatrahviga 180 krooni. Seega võib järeldada, et karistus ei ole L.F-i suhtes oma eesmärki täitnud. Süüdimõistetu käitumine enne vanglasse sattumist oli selge õigusevastase kallakuga. 3(4)

Positiivseks märgib kohus, et süüdimõistetud oli enne vangistusse sattumist tööga hõivatud alates 1998 kuni 2006 aastani. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud 5 distsiplinaarkaristust, kusjuures 3 korral on karistuse liigiks määratud kartser. L.F-i isiklikust toimikust on näha, et teda on 29.08.2007 karistatud kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks, sest ta 12.08.2007 lõhkus vastu kambri ust ja karjus valvurite aadressil ebatsensuurseid sõnu. 06.12.2007 karistati teda noomitusega, sest ta 02.11.2007 keeldus kambrisse minemast, karjus sektsioonis ning segas sellega valvuri tööd. Vangla koostatud iseloomustuses kannab nimetatud distsiplinaarkaristus millegipärast kuupäeva 11.12.2007. 14.12.2007 karistati teda kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks, sest ta käitus suhtlemisel inspektor- kontaktisikuga kõrgendatud hääletoonil, vehkis rusikaga ning takistas toiduluugi sulgemist. Vangla koostatud iseloomustuses kannab nimetatud distsiplinaarkaristus millegipärast kuupäeva 19.12.2007. 31.01.2008 karistati teda kartserisse paigutamisega 8 ööpäevaks, sest ta eelvangistushoones karjus julgeolukuosakonna spetsialisti suunas ebaviisakate väljenditega. Viimane karistus on 16.09.2008 – ei allunud vanglaametniku korraldusele. See näitab, et süüdimõistetu ei suuda oma käitumist vastavalt olukorrale kontrollida. Vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetav vanglas ei tööta ega ei osale sotisaalabiprogrammides. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Nimetatud asjaoludest võib järeldada, et kinnipeetava käitumine ei ole siiski paremuse poole muutunud. Ta ei ole veel suuteline hoida oma viha ja agressiivsust kontrolli all. Kohtule on esitatud garantiikiri, et peale vabanemist on isikule tagatud kindel töökoht xxx poolt. L.F omab välismaalase passi kehtivusega 04.11.2014. Kriminaalhooldusametniku ettekandest selgub, et süüdimõistetu ema, kelle juurde ta peale vabanemist elama asub aadress xxx, on nõustunud elektroonilise valve seadmete korterisse paigaldamisega. Samuti on lisatud ettekandele L.F-i ema N D kirjalik nõusolek, et ta on nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega oma elukohta. Kodukülastuse lehest (lk 17) 18.11.2008 on näha, et korter aadressil xxx on 1-toaline kõigi mugavustega. Kohus leiab, et võttes arvesse L.F-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, tema käitumist vanglas, on temalt tulenevad uute kuritegude toimepanemise riskid üsna tõenäolised. Kuid kohus arvestab seda, et süüdimõistetu kannab karistust esimest korda alates 12.02.2007 ehk peaaegu 2 aastat 2 kuud. Karistusaja lõpuni on 1 aasta 6 kuud 3 päeva. Süüdimõistetu oli süüdi tunnistatud üheepisoodilise teise astme kuriteo toimepanemise eest, mille tagajärjel oli kannatanule põhjustatud verevalumi silma all ehk lühiajaline tervisekahjustus. Võttes arvesse toimepandud kuriteo asjaolusid ja juba ära kantud karistusaega, leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalvega on põhjendatud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, vabastab kohus süüdimõistetu L.F-i temale Viru Maakohtu 29.04.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Süüdimõustetule tuleb määrata täiendavad kohustused, mis aitaksid uute kuritegide toimepanemise riskide maandamiseks – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mitte suhelda kohtulikult karistatud isikutega, asuda tööle või võtta ennast arvele Tööturuametis, osaleda sotsiaalabiprogramides. Kohtunik Inna Kirsipuu