Kohtulahend

Mitte lävida kriminaalkorras karistatud isikutega. Andrei Buravtsev vabastada käesoleva kohtumääruse jõustumisel. Määrus saata Andrei Buravtsevile, prokurörile ja Viru Vanglale. Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Menetluse käik ja asjaolud. 1.Karistus. Andrei Buravtsevi karistati Lääne-Viru Maakohtu 26.11.2002 kohtuotsusega nr 1472/02 KrK § 100 järgi 8-aastase vangistusega. Kars § 68 alusel karituse aja hulka arvatud eelvangistus 13.07.-25.11.2002 so 4 kuud 13 päeva. Karistuse kandmise algus 26.11.2002, lõpp 13.07.2010. Ärakandmata vangistus on 1 aasta 4 kuud ja 10 päeva. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus tekkis 1.astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud Andrei Buravtsevil pärast 2/3 karistusaja ärakandmist. Viru Maakohtu 15.07.2008 a. määrusega jäeti Andrei Buravtsev ennetähtaegselt tingimisi vabastamata (määrus jõustus 28.07.2008.), uue taotluse esitamise tähtaeg saabus 28.01.2009. Vangla iseloomustus. Andrei Buravtsev on orienteeritud seadusekuulekale eluviisile. Vangistuse ajal on tal vaid 1 kord (2004.a.) olnud distsiplinaarkaristus. Viru Vanglas töötab alates 01.07.2008 a. puidutsehhis, käib kirikus. Alates detsembrist 2006 a. kuni Viru Vanglasse üleviimiseni töötas Tallinna Vanglas kooli ja kiriku koristajana. Omab elektriku eriala ja peale vabanemist soovib minna tööle elektrikeevitajana. Vabanemise korral asub elama ema juurde aadressil xxx. Kuna kuritegu on toime pandud alkoholijoobes, siis võib eeldada agressiivsust alkoholijoobes.. 3..Kriminaalhooldusametnik leiab, et A. Buravtsevi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole otstarbekas. Kinnipeetav kannab karistust raske isikuvastase kuriteo eest, kokku kriminaalkorras karistatud on ta 3 korda. Nähtub, et uue kuriteo riski vabaduses aitaksid suuresti vähendada kainus, oma vangistuseelse eluviisi analüüsimine ja korrigeerimine, järjepidev tööga hõivatus ning lähedaste toetus. Käesoleval ajal on raske vabaduses leida/säilitada tööd. Peamiseks toetajaks kinnipeetaval on tema ema, kes on pensionär ning kelle rahalised võimalused aitamiseks on piiratud. Ka võib risk ilmneda seoses elukohaga, seda nii juhul, kui kinnipeetava venna elukohaks jääb xxx Rakveres, kui ka juhul, mil vend eraldi elama asub. Mõlemal juhul võivad vendade suhted halveneda. Esimesel juhul peavad nad koos elama olukorras, kus nendevahelised suhted on keerulised. Teisel juhul võib samuti probleeme tekitada asjaolu, et vend kinnipeetava tõttu mujale kolima peab. Nimetatud asjaolud võivad viia kergesti alkoholi kuritarvitamiseni. Soovitav oleks enne kinnipeetava vabanemist elukohaga seotud asjaolude täpsem selgitamine. Kriminaalhoolduse seisukohalt oleks otstarbekas enne vabanemist eluviisitreeningu läbimine, mis aitaks kinnipeetaval teadvustada alkoholi tarvitamisest ja elustiilist tulenevaid riske. Nimetatud sotsiaalabiprogrammi läbimine suurendaks eeldusi tulla vabaduses toime seaduskuulekalt. 4.Süüdimõistetu Andrei Buravtsev palus end vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ta seletas, et nõustub kõigi katseaja tingimustega, mis kohus määrab. Vabanedes asuks ta elama ema juurde Rakveres. Tal on elektrikeevitaja eriala, mille abil arvab tööd leida. Kuna ta vanglas töötas, on tal olemas raha, millega esialgselt toime tulla. Ema on nõus teda enda juurde elama võtma ja toetama.

kuud ja 10 päeva. Süüdimõistetul on vabanedes olemas nii kindel elukoht, esmaseks elukorralduseks vajalikud rahalised vahendid, töötamiskogemus ja -harjumused ning eriala, mis on eelduseks töökoha leidmisel. Süüdimõistetut on nõus igakülgselt toetama ta ema, kelle juures ta elama hakkab. Ema on avaldanud kriminaalhooldusametnikule, et süüdimõistetu vend, kes tema korteris praegu elab, võib leida endale teise elukoha, sest saab eluga hakkama. Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu motiveeritud elama seaduskuulekalt ja loobuma alkoholist. Nii mõtlemisest, tervisest, hoiakutest, majanduslikest tingimustest kui eluasemest tulenevad riskid on madalad. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja järelevalve all vabanemine ja katseajaks pandud kohustuste täitmine lihtsustavad oluliselt pikka aega vangistuses viibinud Andrei Buravtsevi kohanemist ja lõppkokkuvõttes vähendavad uute kuritegude toimepanemise riski.Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76 lg 2 p 2, lg 3, vabastab kohus Andrei Buravtsevi temale Lääne-Viru Maakohtu 26.11.2002 kohtuotsusega nr 1-472/02 mõistetud ärakandmata vangistusest tingimisi ennetähtaegselt katseajaga kuni karistusaja lõpuni 13.07.2010. Katseaja algust arvestatakse kohtumääruse jõustumisest. Andrei Buravtsev peab katseajal järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid: Elama kohtu määratud elukohas xxx. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ja elu-, õppe- või töökoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 alusel panna Andrei Buravtsevile katseajaks kohustused: Asuda tööle või võtta end arvele tööhõivebüroos 2 nädala jooksul vangistusest vabanemise päevast arvates. Osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavates sotsiaalprogrammides. Mitte tarvitada katseajal alkoholi ega narkootikume. Mitte lävida kriminaalkorras karistatud isikutega. Vabastada Andrei Buravtsev käesoleva määruse jõustumisel.

Täitmiskohtunik Anu Ernits

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.