Kohtulahend

võivad kassatsiooni esitada

üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohtu otsusega 17.septembrist 2008.a. mõisteti I.P süüdi KarS § 199 lg.2p.4 järgi ja karistati s 1 (üks) aastase vangistusega. KarS § 199 lg.2 p.4,7-§ 22 lg.3 järgi ja karistati 6 (kuus) kuulise vangistusega. KarS § 64 lg.1 alusel mõisteti liitkaristus kergema karistuse kaetuks lugemisega raskema karistusega ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loetakse karistuse kandmisele asumise päev. KarS § 68 alusel arvestati karistusaja hulka I.P eelvangistuses viibitud aeg 15.01.2008.a. kuni 16.01.2008.a. KarS § 346 - § 22 lg.3 järgi mõisteti I.P süüdi ja karistati rahalise karistusega 60 miinimumpäevamäära suuruses summas, s.o. 3000 (kolm tuhat) krooni. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku

võrra, mõistes lõplikuks karistuseks rahalise karistuse 40 miinimumpäevamäära suuruses summas, s.o. 2000 (kaks tuhat) krooni. KrK prg. 199 lg 2 p.4 järgi mõisteti I.P mõisteti selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 24.12.2007.a. kella 22.00 kuni 25.12.2007.a. kella 07.00 ajal Tallinnas, Xxxxxxxxxxxx xx asuvas G. H. S. numbritoas nr: XXX võttis võõra vallasajas ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära T. K. jope põuetaskust T. K.’le kuuluva rahakoti, milles oli sularaha 2000.00 krooni ja 250 EUR’i, Pluskaart, Amex krediitkaart, Finnair Plus Mastercard, Visa Electron kaart, kontokaardid, tekitades T. K.’le varalise kahju 5911.00 krooni. Samuti tema 30.01.2008.a. kella 19.00 piku Tallinnas, XXXXXX X asuvas R. E. F. AS kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära R. E. F. AS’ile kuuluvat kaupa kogumaksumusega 1483.00 krooni väärtuses, kuid ta peeti peale kassadest möödumist turvatöötajate poolt kinni. KarS prg. 199 lg 2 p.4,7 ja 22 lg 3 järgi mõisteti I.P süüdi selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 18.07.2007.a. öösel aitas V. T.’il viimase poolt eelnevalt Tallinnas, XXXX XX asuvast restoranist A. varastatud asjad ( 26 642.00 krooni väärtuses) nimetatud restorani aknast alla tõsta ja transportida Tallinnas XXXXXX tänavalt XXXXX tänavale. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 22.07.2007.a. kella 01.45 paiku Tallinnas Laikmaa ja Gonsiori tänavate nurgal, hoides kinni kannatanust ja juhtis sellega kannatanu M. K.’i tähelepanu kõrvale, võimaldades samal ajal V. T.’il võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil M. K.’i tagataskust ära võtta viimasele kuuluva EV kodaniku passi ja sularaha 2000.00 krooni. KarS prg. 346 ja 22 lg 3 järgi mõisteti I.P süüdi selles, et tema 22.07.2007.a. kella 01.45 paiku Tallinnas, Liivalaia tänava läheduses aitas V. T.’il otsida kohta, kuhu V. T. saaks peita kannatanu M. K.’i nimele välja antud EV kodaniku passi. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Apellatsioonis avaldab süüdistatav arvamust , et kohus on teda karmilt karistanud, mõistes temale 8 kuud vangistust. Väidab, et ta pani viimase kuriteo toime jaanuaris ning pärast seda on ta üritanud elada normaalselt. Palub pöörata tähelepanu sellele, et ta ei olnud tagaotsitav, ilmus kutsete peale kohale ja tal on alaline elukoht. Palub suhtuda temasse armulikult ja mõista talle kergem karistus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega tuli alljärgnevatele järeldustele. Kohtukolleegium peab esiteks vajalikuks käsitleda küsimusi, mida ei ole apellatsioonis puudutatud, kuivõrd kriminaalkolleegiumi hinnangul on täiendavalt tuvastatav materiaalõiguse väär kohaldamine. Esiteks, on maakohus mõistnud I.P muuhulgas süüdi KarS prg. 199 lg 2 p.7 ja 22 lg 3 järgi, s.o. kaasaaitamises grupilisele vargusele. Süüdistuse sisust sellist koosseisulist raskendavat asjaolu välja lugeda ei ole võimalik. Kui süüdistuse pool leidis ja seda tunnistas ka maakohus, et I.P tegevus M. K.i varguse episoodis on vaadeldav kaasaaitamisena, siis ei saa antud juhul rääkida sellest, et I.P pani selle kuriteo toime grupis V. T.iga. Kui kuriteol on rohkem kui üks vahetu täideviija, siis kvalifitseeritakse kaasaaitaja tegevus isikute grupi poolt toimepandud kuriteole kaasabi osutamisena. Kui kuriteo panevad toime täideviija ja kaasaaitaja, siis puudub kvalifitseeriv tunnus teo toimepanemine isikute grupi poolt. Kuriteole kaasaaitaja grupi koosseisu ei kuulu. Seega tuleb I.P mõista õigeks KarS prg. 199 lg 2 p.7 ja 22 lg 3 järgi. Vaidlustatud kohtuotsusega on maakohus kvalifitseerinud eraldi ja mõistnud ka eraldi karistused I.P kuriteo täideviijana toimepandud kuritegude ja kuriteole kaasaaitajana toimepandud kuritegude eest ja mõistnud ning liitkaristuse KarS prg. 64 lg 1 alusel. Kohtukolleegium leiab, et sellega on maakohus rikkunud KarS prg. 63 lg 2 sätteid. Nimelt sätestab KarS prg. 63 lg 2 , et KarS prg. 64 järgi mõistetakse liitkaristus siis, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule ja teda ei ole varem nendest ühegi eest karistatud. Käesoleval juhul vastavad kõik I.P poolt toimepandud teod ühele kuriteokoosseisule ja nimelt KarS prg.-s 199 ettenähtud vargusele. Asjaolu, et süüdistuses on süüdistaja kvalifitseerinud eraldi ühe ja sama KarS eriosa paragrahvi järgi kvalifitseeritavad kuriteod, eristades neid kuritegusid, kus on tehtud viide KarS üldosa mõnele paragrahvile (näit. prg. 25, 26,22) kuritegudest, kus sellise viite tegemise vajadus puudub, ei õigusta kohtu poolt karistuse mõistmist reguleerivate sätete rikkumist. KarS prg. 199 lg 2 p.4 ja 22 lg 3 järgi kvalifitseeritud kuriteod on hõlmatud kvalifikatsiooniga KarS prg. 199 lg 2 p.4 järgi ning subsumeeruvad kõik nimetatud kvalifikatsiooni. KarS prg. 64 lg 2 sätestab, et kui üks mõistetud põhikaristustest on rahaline karistus, viiakse see täide iseseisvalt, välja arvatud kui mõni mõistetud karistustest on eluaegne vangistus. Kohtukolleegium märgib, et juhul kui on tegemist eriliigiliste põhikaristustega, tuleb lugeda moodustunud karistused kogumis siiski liitkaristuseks, mille täitmise erisused tulenevad KarS § 64 lg-st 2 ja 4. Selline põhimõte tuleneb ka Riigikohtu otsusest 3-1-1-31-06. Seega tuleb kohtuotsuse resolutiivosas teha viide ka KarS prg. 64 lg –le 2.

I.P isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. I.P isiku iseloomustamiseks märkis maakohus, et I.P on varem korduvalt karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. Teda iseloomustab ka asjaolu, et ta tarvitab narkootikume, millest tingituna ta ka uusi kuritegusid sooritab. Kohtu hinnangul ei ole I.P endale õiguspäraseid järeldusi teinud ja jätkab süstemaatiliselt uute kuritegude toimepanemist ning kõige eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et I.P tuleb karistada vangistusega. Arvestades asjaolu, et I.P, kes ise kirjutas apellatsiooni ringkonnakohtusse ja teadis seega väga hästi, et sellele järgneb kohtuistung, hakkas apellatsioonimenetlust tahtlikult venitama - ta ei võtnud vastu kohtukutseid kuna ei elanud enam oma elukohas, ta ei tundnud huvi oma apellatsiooni arutamise aja vastu, ta ei teatanud ringkonnakohtule oma asukohta ja tunnistas et pani 2.01.2009.a. toime uue kuriteo – on kohtukolleegium arvates antud juhul põhjendatud alus järeldada, et ka apellant ise saab aru oma apellatsioonis esitatud taotluse ja selle põhjenduste paljasõnalisusest ning on esitanud apellatsiooni ainult eesmärgiga, et venitada kohtuotsuse jõustumist ning sellega venitada vabaduses viibimist ja vanglasse minemist. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatavale maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega, arvestavad selle eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Asjaolu, et käesoleva otsusega kohtukolleegium tühistab osaliselt maakohtu otsuse ei anna kohtukolleegiumi arvates alust I.P-le KarS prg. 199 lg 2 p. 4 järgi mõistetud vangistuse vähendamiseks, kuna see karistus hõlmab nüüd endise 2 episoodi asemel sisuliselt 4 kuriteoepisoodi. Apellatsioonis ei ole esitatud ega kohtukolleegium ei ole ka tuvastanud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kergendada I.P-le mõistetud karistust. 31.jaanuaril 2009.a. oli I.P kinni peetud Tallina Ringkonnakohtu 13.jaanuari 2009.a. määruse alusel ning sellest ajast on ta viibinud vahi all. Seega algab I.P kandmisele kuuluva karistuse aja algus 31.jaanuarist 2009.a. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 337 lg 1 p.4,: 338 p.2; 340 lg 2 p.2,4,6; 342-345 tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse. Julia Katškovskaja

Malle Preimer

Jüri Paap

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.