Kohtulahend

Eva Rivis Eelpooltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 189 lg 1, § 250 lg ja § 248 lg 1 p 5 o t s u s t a s:

eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

Kriminaalhooldaja katseajaks I.A-le määrab Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja Kersti Kask (Tartu mnt. 85 Tallinn) Katseaja alguseks on kohtuotsuse kuulutamise aeg 28.02.2009.a

registreerimisele; 8) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 9) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 10) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kriminaalhooldaja katseajaks Priit Pungastele määrab Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja Jelena Bezvoditskaja (tel 66 37919)Kersti Kask (Tartu mnt. 85 Tallinn) Katseaja alguseks on kohtuotsuse kuulutamise aeg 20.02.2009.a

Kohtumaja kaudu. Apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamist kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule. Menetluskulude osas on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul peale kohtotsuse kuulutamist otsuse teinud kohtule. I.A ja Priit Pungaste anti kohtu alla 12.01.2009.a üldmenetluses süüdistatuna kuriteos KarS § 200 lg 2 p 7 järgi. 20.02.2009.a kohtuliku uurimise algul peale süüdistusakti avaldamist tunnistasid mõlemad süüdistatavad oma süüd, tunnistasid tsiviilhagi ja taotlesid kokkuleppemenetluse rakendamist. Kokkuleppes tuvastatud kuriteo asjaolud ja ettepanek karistuse liigi ja määra kohta: I.A süüdistatakse selles, et tema koos Priit Pungastega, 04.03.2008.a. kella 23:00 paiku Harjumaal, Kernu vallas, Laitses asuva Laitse lossi lähedal, tungis kallale UD ́ile, lüües teda selja tagant vallasasjade äravõtmise eesmärgil pea piirkonda, millest kannatanu tundis füüsilist valu ja kukkus, ning võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil UDilt jope põuetaskust ära rahakoti väärtusega 500 krooni, milles oli ID-kaart, autojuhiload ja pangakaardid kannatanu nimele ja sularaha kokku summas 1700 krooni, mille omastasid, tekitades UDile kokku varalist kahju summas 2200 krooni. Seega I.A, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikute grupis, pani toime KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt 20.02.2009.a sõlmitud kokkuleppele nõuab prokurör I.A karistamist KarS § 200 lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega3 (kolm) aastat . Kohaldades KarS § 74 sätteid, määrata, et I.A ́le mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui I.A ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Vastavalt KarS § 75 lg 1 kohustada I.A järgima käitumiskontrolli ajal järgmisi kontrollnõudeid: • • • • •

Elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast. Priit Pungaste ́t süüdistatakse selles, et tema koos I.A-ga, 04.03.2008.a. kella 23:00 paiku Harjumaal, Kernu vallas, Laitses asuva Laitse lossi lähedal, tungis kallale UD ́ile, lüües teda selja tagant vallasasjade äravõtmise eesmärgil pea piirkonda, millest kannatanu tundis füüsilist valu ja kukkus, ning võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil UDilt jope

põuetaskust ära rahakoti väärtusega 500 krooni, milles oli ID-kaart, autojuhiload ja pangakaardid kannatanu nimele ja sularaha kokku summas 1700 krooni, mille omastasid, tekitades UDile kokku varalist kahju summas 2200 krooni. Seega Priit Pungaste, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikute grupis, pani toime KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt 20.02.2009.a sõlmitud kokkuleppele nõuab prokurör I.A karistamist KarS § 200 lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega3 (kolm) aastat Kohaldades KarS § 74 sätteid, määrata, et Priit Pungaste ́le mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Priit Pungaste ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 kohustada Priit Pungaste ́t järgima käitumiskontrolli ajal järgmisi kontrollnõudeid: • • • • •

Elama kohtu määratud alalises elukohas ; Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast. Juhindudes KarS § 68 lg 1 arvestada karistuse hulka eelvangistusaeg 31.10.2008.a. s o 1 päev, arvestades, et ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Juhindudes KarS § 65 lg 1 kuulub mõistetud karistus ja 13.01.2009.a. Viru Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 7, 9; § 209 lg 2 p 1 alusel mõistetud karistus 2 aastat vangistust, mis on asendatud üldkasuliku tööga kokku 1460 tundi, mille tegemise tähtaeg 12 kuud alates 13.01.2009.a., kandmisele iseseisvalt. I.A koos Priit Pungastega tekitasid kuriteoga kannatanule UD füüsilise ja varalise kahju summas 2200 krooni (röövitud rahakott, sularaha, dokumendid). Kriminaalasja kohtueelses menetluses on kannatanule tagastatud rahakott väärtusega 500 krooni koos dokumentidega UD on esitanud tsiviilhagi summas 1700 krooni . Kohtuotsuse põhjendus: Süüdistatavad I.A ja Priit Pungaste kinnitavad, et jäävad kokkuleppe juurde. Kokkuleppeläbirääkimisi alustati peale kohtuliku arutelu algust. Süüdistatavad on kohtule kinnitanud, et on süüdi neile esitatud süüdistuses, tunnistavad tsiviilhagi, mida pole jõüudnud heastada kuna polnud raha. Kahetsevad toimepandut . Süüdistatavate väljendatud väide , et on kokkuleppe sõlminud omal vabal tahtel ja jäävad selle juurde, võtab kohus nende tegeliku ja vabatahtliku tahteavaldusena. Kannatanu UD on enne kohtuistungi algust andnud nõusoleku

kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppe sätteid. Prokurör ja kaitsja jääb kokkuleppe juurde, kinnitades vabatahtlikku kokkuleppe sõlmimist. I.A ja Priit Pungaste on tahtlikult ja süüvõimelistena toime pannud esimese astme kuriteo. Kuriteo tõendamisese on selge ja tuvastatud esitatud tõenditega, kahtlustatavate endi ütluste, kannatanu ütluste ja tagastatud asitõendi- rahakotiga, milles olid ka kannatanu dokumendid. Kohtuliku arutelu tulemusena on kohus teinud järelduse, et I.A ja Priit Pungaste enda süüditunnistamine KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning kokkuleppe sõlmimine karistuse osas on nende tõelise tahte avaldus. I.A on varemalt karistatud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi samuti tingimusliku vangistusega, kuid käesolevas asjas menetletava kuriteo toimepanemise ajal (03.2008.a) oli I.A kuritegu, milles teda süüdimõisteti 2006.a dekriminaliseeritud. Seetõttu ei kuulu 2006.a mõistetud karistus täitmisele pööramisele ja katseajad kulgevad paralleelselt, seda enam, et käesolevas kriminaalasjas rakendatakse kriminaalhooldust. Ka Priit Pungaste on eelnevalt karistatud varavastaste kuritegude eest, seda aga 13.01.2009.a ja 2004.a toimepandud grupilise kuriteo eest. KarS § 200 lg 2 sanktsioon näeb ette karistusena vaid vangistuse kolmest aastast kuni kümne aastani. Kohus leiab, et menetluspoolte poolt kokkulepitud karistus vangistusena 3 aastat on piisav nende mõjutamiseks edaspidi kuritegude toimepanemisest hoidumiseks. Arvestades süüdistatavate isikuid, tegemist on noorte inimestega, kes eelnevalt on süütegusid toime pannud ja Priit Pungaste asub kandma üldkasulikku tööd 2004.a toimepandud kuritegude eest, on nende suhtes otstarbekas rakendada tingimuslikku karistusest vabastamist kriminaalhooldusega ühes käitumiskontrolliga maksimaalse katseajaga.. Kohus leiab, et ülaltoodud kokkuleppe kohaselt on süüdistatavaid võimalik karistada. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu § 175 lg.1 p 4,9, 10 sätestatud menetluskulud ( kaitsjatasu, sundraha ja muud menetluslikud kulud) I.A ja Priit Pungaste on toime pannud esimese astme kuriteo. Vastavalt § 179 lg 1 p 1 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega esimese astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 2,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2009a on kuupalga alammäär 4350.- krooni, seega sundraha I astme kuriteos 10875.- krooni Kuid Priit Pungaste mõisteti süüdi 2009.a samalaadse kuriteo eest, mis oli toime pandud 2004.a, seetõttu ei kuulu temalt väljamõistmisele sundraha, sest kohtuasjade eraldi menetlemine ei tulenenud temast.

Katrin Puhkason Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.