Kriminaalasi nr 1-09-509
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.02.2009.a., Pärnu Kuninga tn kohtumaja
Kriminaalasja number
1-09-509 (08267001245)
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Nummert
Kohtuistungi sekretär
Evi Goldschmidt
Kriminaalasi
Igor Orlovi süüdistuses KarS § 329, § 424 ja § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses
Prokurör
Svetlana Raudsepp
Süüdistatav
a. nimi:
b. elu- või asukoht ja aadress: X c. isikukood või sünniaeg: 37112280276 d. kodakondsus: X e. haridus: X f. emakeel: X g. töökoht või õppeasutus: X h . karistatus kriminaalkorras 7-l korral karistatud: 1) 21.12.1990.a. Pärnu Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2 alusel vabadusekaotus: 1a, kohtuotsuse täitmise edasilükkamisega 2a; 2) 10.12.1995.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2 alusel tingimisi vabadusekaotus:2a katseaeg:2a; 3) 29.11.1999.a. Pärnu Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 1 alusel tingimisi vabadusekaotus:1a katseaeg:1a; 4) 27.08.2001.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 3 alusel vabadusekaotus:1a; 5) 12.09.2002.a. KrK § 139 lg 2 p 3 ja § 197 lg 2 p 2 alusel tingimisi vangistus:1a 6k katseaeg:2a; 6) 15.12.2006.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 alusel tingimisi vangistus: 10k katseaeg: 2a ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1a 6k;
1 (10)
Kriminaalasi nr 1-09-509 7) 31.10.2007.a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 424; § 329 alusel vangistus 1a 10 k 29 p, milline asendati 1388 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2a ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega: 2a; väärteokorras 12-l korral karistatud i. tõkend - elukohast lahkumise keeld. j. kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 424; 329; 199 lg 2p9 Kaitsja
van.-adv. Avo Pärmann määratud korras
Tõlk
Anžela Kuvaldina
Kannatanu
J. P (IK X; elukoht: X) Juhindudes KrMS § 309, § 311-313, kohus
otsustas:
2 (10)
Kriminaalasi nr 1-09-509 KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Igor Orlovilt riigituludesse: 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni sundraha ja 1292 krooni ja 10 senti kaitsjatasu van.-adv. Avo Pärmanni poolt osutatud riigiõigusabi eest Igor Orlovile kohtus. Menetluskulu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbank’is viitenumbriga 4100064858. Märkides tuleb tasumise dokumendile, millise menetluskulu tasumisega on tegemist, samuti kriminaalasja numbri ja kes või kelle eest on sundraha või kaitsetasu tasunud. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole rahalisi nõuded vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud.
3 (10)
Kriminaalasi nr 1-09-509 Oma sellise tegevusega, mis seisnes täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumises, pani Igor Orlov toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo; - samuti tema, olles viimase kahe aasta jooksul toime pannud rohkem kui kaks varavastast süütegu, mille eest on teda 13.08.2007a Lõuna Politseiprefektuuri poolt karistatud KarS § 218 lg 1 alusel rahalise karistusega 300 krooni ja 10.03.2008 Põhja Politseiprefektuuri poolt karistatud KarS §
alusel rahalise karistusega
krooni, 09.09.2008 kella 24.00 ajal Pärnu linnas X juures varastas J. P. sõiduautolt BMW X registreerimisnumber X registreerimismärgid väärtusega 200 krooni ning rikkus registreerimismärkide plastikust kinnitusalused, millega tekitas varalist kahju 80 krooni, pannes sellega toime süstemaatilise varguse. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, pani Igor Orlov toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
4 (10)
Kriminaalasi nr 1-09-509 ettepaneku minna linnapeale autoga sõitma. Nad sõitsid autoga ringi, kuni läksid M. poole, kus Igor Orlov oma ütluste järgi jõi veel ära ühe pudeli õlut ja siis tahtis koju minna. Sõites autoga, pidas politsei ta kinni ja mõõtis joobeks 0.80 mg/l kohta.
5 (10)
Kriminaalasi nr 1-09-509 tõenduslik teave on fikseeritud vastavates kohtu poolt avaldatud protokollides. Tunnistaja A. T. ütluste alusel on tõendatud läbiviidud menetlustoimingute - joobeseisundi mõõtmise ja sellele vastava väärteoprotokolli koostamise õigsus, mis on kinnitatud ka tunnistaja A. V. ja ka süüdistatava enda ütlustega. Karistusregistri andmetel on Igor Orlov varem korduvalt toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ja on ka karistatud nende tegude eest ning see evib Karistusregistri seaduse tähenduses ka käesoleval ajal õiguslikku jõudu. Seega süüdistust kinnitavate tõendite alusel on tuvastatud KarS § 424 järgi Igor Orlovi käitumises kõikide objektiivsete tunnuste esinemine. KarS § 424 subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudset tahtlust. Igor Orlovi ütlustest (tlk 61) nähtub, et kuna ta elab X teises otsas ja bussid enam ei käinud, küsis ta M. autot, et sellega koju sõita. Antud ütluste kohaselt veel M. ütles talle, et see on sinu probleem, kui ta peaks politseile vahele jääma. Samuti Igor Orlovi ütluste kohaselt jõi ta sel päeval 0,5 liitrit viskit ja pudeli õlut. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Igor Orlov oli igati teadlik, et ta oli alkoholijoobes ja oli seega kindel, et auto juhtimine sellises seisundis on kvalifitseeritav kuriteona. Asjaolu, et Igor Orlov iseäranis hästi pidi olema teadlik KarS § 424 kuriteo koosseisu realiseerimisest, peegeldavad temale varasemalt mõistetud karistused KarS § 424 järgi. Seetõttu kohus leiab, et Igor Orlov pani KarS § 424 järgi kuriteo toime otsese tahtlusega. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et tegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Kohtule esitatud tõendite kohaselt süüdistatava teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega tuleb süüdistatava poolt KarS § 424 sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e. süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus e. isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Süüdistatav, omades normikuulekale ühiskonnale omast võimalust mittejuhtida mootorsõidukit alkoholijoobes, otsustas siiski õigusvastase käitumise e. mootorsõiduki alkoholi joobes juhtimise kasuks. Selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt süüdistatavale normatiivse süü KarS § 424 sätestatud tunnustele vastava kuriteo toimepanemises. Kohtule esitatud tõendite kohaselt süüdistatava teos süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega on süüdistatav KarS § 424 sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises süüdi. Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et Igor Orlovi süüdistus KarS § 424 järgi on tõendatud ja kohus mõistab selles Igor Orlovi süüdi.
6 (10)
Kriminaalasi nr 1-09-509 KarS §-s 329 on sätestatud karistuse kandmisest kõrvale hoidmise objektiivse koosseisu tunnused: täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumine. Süüdistatav on end kohtu poolt avaldatud tõendite alusel (tlk 3, 40-42, 60-62) tunnistanud süüdi nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtus süüdistuse asjaoludes, et ta juhtis mootorsõidukit ja tal puudus juhtimisõigus. Asjaolu, et süüdistuses toodus ajal Igor Orlov autot juhtis, on kinnitatud ka tunnistajate A. V. ütlustega (tlk 6) ja A. T. ütlustega (tlk 8-9). Karistusregistri andmetel on Igor Orlovilt ära võetud mootorsõiduki juhtimisõigus. ARKi andmete (tlk 11) alusel on nimetatud lisakaristus täitmisele pööratud ja Igor Orlovilt on juhtimisõigus ära võetud 08.11.2007-07.11.2009. Seega Igor Orlov juhtis süüdistuses märgitud ajal – 10.09.2008.a. – mootorsõidukit, kui tal puudus selleks juhtimisõigus vastavalt 31.10.2007 Tartu Maakohut otsusele. Eeltoodu vastab täielikult KarS §-s 329 sätestatud objektiivsetele tunnustele. Kohus leiab, et Igor Orlov oli subjektiivse tunnusena igati teadlik, et tal puudus juhtimisõigus ja et ta ei tohi mootorsõidukit kohtuotsuse kohaselt juhtida. Seetõttu kohus leiab, et Igor Orlovil oli KarS § 329 järgi oma käitumisega objektiivseid tunnuseid täites otsene tahtlus kuritegu toime panna. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid Igor Orlovi käitumises kohus ei tuvastanud. Igor Orlov on süüvõimeline ja samuti puuduvad tal muud süüd välistavad asjaolud. Seega kohus leiab, et Igor Orlov on süüdi KarS § 329 järgi kuriteo toimepanemises. Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et Igor Orlovi süüdistus KarS § 329 järgi on tõendatud ja kohus mõistab selles Igor Orlovi süüdi.
7 (10)
Kriminaalasi nr 1-09-509 suhtes. Kohus leiab, et Igor Orlovil oli tema enda ja eeltoodud teiste tõendite alusel J. P. auto numbrimärkide omastamise eesmärk ja ta pani antud varguse toime otsese tahtlusega. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid Igor Orlovi käitumises kohus ei tuvastanud. Igor Orlov on süüvõimeline ja samuti puuduvad tal muud süüd välistavad asjaolud. Seega kohus leiab, et Igor Orlov on süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kuriteo toimepanemises. Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et Igor Orlovi süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi on tõendatud ja kohus mõistab selles Igor Orlovi süüdi.
8 (10)
Kriminaalasi nr 1-09-509 Kaitsja esitas kohtuistungil 09.02.2009 tõendi, et kohtutäitur R. L. menetluses on Igor Orlovi võlanõuded üldsummas 80 957.57 krooni, millest on ta tasunud 09.02.2009 seisuga 5500 krooni, mis on küll positiivne, et Igor Orlov on asunud tasuma muuhulgas rahatrahve, ei pea siiski kohus enam võimalikuks eeltoodu alusel Igor Orlovile mõista rahalist karistust. Liiatigi, on Igor Orlov ka sel korral pannud toime kuriteo katseajal ja taas seeläbi jätkates samaliigiliste liikluskuritegude toimepanemist. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka üldpreventiivselt õiguskorra kaitsmise huvisid ja karistuse mõistmise loogikat ja aritmeetikat põhimõttel, et samakoosseisuliste ja enam-vähem sama süü suurusega kuritegude eest korduval süüdimõistmisel ei saa isiku karistus minna iialgi kergemaks. Siinkohal on ka Riigikohus märkinud (RKL nr 3-1-1-26-03), et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Kohus tuvastas, et Igor Orlov pani toime KarS § 424 ja § 329 otsese tahtlusega. Kohus võtab Orlovi süü suuruse otsustamisel arvesse ka asjaolu, et vaatamata varem liikluskuritegude eest saadud karistustele oli Igor Orlov joonud enne autorooli istumist ära 0,5 liitrit viskit ja lisaks veel pudeli õlut ning temal mõõdeti joobe suuruseks 0,80 mg/l kohta. Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2001.a. määrusega nr 120 kehtestatud joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra § 19 lg 1 p 3 kohaselt keskmine alkoholijoove esineb, kui: alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,76 kuni 1,25 milligrammi või 1,51 kuni 2,5 promilli veres. Seega kohus arvestab süü suuruse juures kindlasti ka seda, et Igor Orlov pani toime kuriteo, olles keskmises alkoholi joobes. KarS § 424 näeb ette sanktsiooniks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 329 näeb ette sanktsiooniks rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kohus leiab, et arvestades Igor Orlovi süü suurust ja oluliselt ka kergendava asjaoluna süü tunnistamist ning kahetsust, mõistab kohus talle vangistuse alla keskmise sanktsiooni määra. KarS § 424 ja § 329 järgi mõistab kohus talle KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. Riigikohtu lahendites on järjepidevalt väljendatud seisukohta, et isiku karistamisel korduvalt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata (RKL nr 3-1-1-10-03 , nr 3-4-1-2-05, nr 3-1-1-20-06, 3-1-1-54-07). Igor Orlovilt on varem korduvalt ära võetud juhtimisõigus ja temaga seoses puuduvad erandlikud asjaolud. Kohus leiab, et seekord arvestades Igor Orloviga seotud isikulisi asjaolusid – sh varasemaid lisakaristusi - , tuleb võtta ära tal juhtimisõigus enamas määras kui eelmistel kordadel ning kohaldada maksimaalset määra. KarS § 50 lg 1 p 1 järgi võtta lisakaristusena Igor Orlovilt ära sõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) aastaks. Lisakaristuse kulgemise aega arvestada alates mõistetud vangistusest vabanemisest.
9 (10)
Kriminaalasi nr 1-09-509
Indrek Nummert Kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.